1-17-8230/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8230 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ene Uljanova ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid B.O osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung B.O isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: puudub; karistusaeg: 30.08.2017-22.04.2018 Ei soovi kaugkohtuistung 15.02.2018 RESOLUTSIOON Jätta B.O temale Tartu Maakohtu 01.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-178230 määratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 01.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8230 tunnistati B.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka B.O kahtlustatavana kinnipidamine 02-
2. juunil
3. a, 18-
4. juulil
5. a ja 27-
6. juulil
7. a, s.o kokku 7 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud 23 päeva vangistust. 20.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud B.O isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, neist kaks kuritegu on toime pandud vägivalda kasutades. Kannab kaheksandat vangistust ja on toime pannud arvukaid väärtegusid. Valdavalt on kuriteod varavastased, olles toime pannud omastamisi, arvutikelmusi, valeütluste andmisi. Kuid on toime pannud ka avaliku varguse vägivallaga ja kehalise väärkohtlemise ning röövimise. Kuritegude dünaamika on seega varieeruv- vägivallakuriteod vahelduvad varavastastega. Viimane süüdimõistmine toimus süstemaatilise varguse eest, kus isik pani erinevates Tartu kauplustes toime alkoholivargusi ja selle katseid. Kuritegevuse põhjusriskideks saab lugeda alkoholi kuritarvitamist, puudulikke probleemlahendusoskusi, asotsiaalset eluviisi, katkenud suhteid lähedastega ja iseloomu nõrkust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Tulenevalt oma karistusajast ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava, ta viibib vanglas veel vastuvõturežiimil ning ei ole osalenud üheski hõivetegevuses. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Oht seisneb alkoholijoobes isikuvastaste kuritegude sooritamises omakasu/hõlptulu teenimise eesmärgil. On võimeline oma eesmärkide saavutamiseks ja impulsiivsusest tulenevalt kasutama vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 83% (kõrge risk). Vägivaldsed kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 69% (keskmine risk). Tulenevalt üldise kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava vanglast vabanemist tingimisi ennetähtaega Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel elavad B.O mõlemad vanemad Tartus. Isikul ülalpeetavaid ei ole. Telefonivestlusest B.O ema A. R. selgus, et isikul ei ole lähedastega head suhted. A. R. sõnul ei ole ta isikuga olnud kontaktis ega soovi temast midagi teada. Samuti ei suhtle isikuga tema vennad ja õde. U . F. sõnul on tema ainus inimene, kes B.O-ga pereliikmetest suhtleb. B.O asub vabanedes elama XXX. Varjupaiga juhataja sõnul on isik Varjupaigas majutusteenusel varem olnud. Juhatajale teadaolevalt esines B.O-ga sageli probleeme, kuna isik tarvitas Varjupaigas alkoholi. B.O puudub vabanemisjärgne töökoht. Vangistuse jooksul ei ole keegi teda rahaliselt toetanud. Kriminaalhooldusametnikul puudub info varasema töötamise kohta. Karistusregistri 14.11.2017 väljavõtte järgi on B.O karistatud kriminaalkorras 9 ning väärteokorras 55 korda. Isiku õigusrikkumised on olnud varavastased. B.O on varasemalt olnud ühel korral kriminaalhooldusel 05.09.2003-04.09.
8. Kriminaalhooldus lõppes tähtajaliselt. KIR-i andmetest nähtub, et isiku suhted perekonnaga halvenesid kriminaalhoolduse jooksul, kuna isik ei otsinud tööd ning oli ema ülalpeetav. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu B.O selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist.
9. kord vangistuses ja varguste eest. On alkoholiga probleeme Pani ennast Pärnu Rehabilitatsioonikeskusesse kirja ja soovitati minna Lootuse külla. Pärnust ei ole vastust saanud aga Lootuse külla peab kirja tegema. XXX on varjupaik, kuid seal saaks ka tuba rentida. On Tööbüroos arvel ja võib tööd teha, aga ei tohi töötada kõrgustes ja mootoritega. Vabanemisel töökohta pole. Isa elab Tartus, suheldakse, kuid tema juurde elama minna ei saa. On tuttavaid, kes alkoholi tarbivad ja kuritegusid toime panevad ning kinnipeetav tahaks sellisest kontingendist lahti saada, ei viitsi vanglas käia enam, piisab küll. Kui välja saaks, läheks tööle ja hakkab võlgasid maksma ja proovib ka teiste pereliikmetega ära leppida, ema ja vendade ja õega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa B.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Ene Uljanova, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega B.O tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja ei toeta isiku vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. B.O kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on B.O temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 5 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt soovib B.O vabanemise korral asuda elama XXX. Samuti märkis kinnipeetav istungil, et on pöördunud Pärnu Rehabilitatsioonikeskuse poole, kust ootab vastust ning talle soovitati ka Lootuse külla minna, kuhu ta veel kirjutada ei ole jõudnud. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval tegelikkuses puudub käesoleval hetkel elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud hetkel ei ole kinnipeetavale paraku tagatud elukohta Pärnu Rehabilitatsioonikeskuse või Lootuse küla poolt ning XXX varjupaik ei ole elukoht, kuhu kohus saaks isiku vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Seega puudub isikul vabanemisel kindel kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Küll tuleb süüdlasel aktiivselt koostöös vangistusasutuse sotsiaaltöötajaga tegeleda elamispinna leidmisega vabanemise päevaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.O tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 01.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8230 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik