4-21-4629/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022, Tartu Väärteoasja number 4-21-4629 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamises R.J-i (R.J; isikukood XXX) kaitsja jurist Ljudmila Tšeussova määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur karistas R.J-i 22.03.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2330,18,000997 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 07.04.
9. Viru Maakohus asendas 28.12.
10. a määrusega väärteoasjas nr 4-21-4629 R.J-ile Ida prefektuuri 22.03.
11. a otsusega väärteoasjas nr 2330,18,000997 määratud rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, 10 päeva arestiga, mille omakorda asendas 10 tunni üldkasuliku tööga. 2.
12. Maakohus leidis, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus R.J-ile määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdlasel puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. 1 2.
13. Maakohus asus seisukohale, et R.J-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.03.
14. a väärteomenetluse otsusega määratud rahatrahv 400 eurot ehk 100 trahviühikut tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le
15. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2, 3). Seega kujuneb aresti pikkuseks 10 päeva. R.J-i nõusolekul asendas maakohus aresti 10 tunni üldkasuliku tööga.
16. Viru Maakohtu 28.12.
17. a määruse peale esitas määruskaebuse R.J-i kaitsja, kes palub, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu määruse täielikult ning jätaks Politsei- ja Piirivalveameti taotluse rahuldamata. 3.
18. Esmalt leidis kaitsja, et kohtumäärus ei ole piisavalt põhjendatud, maakohus ei arvestanud kõikide asjaoludega ning need on muutunud ka pärast kohtumääruse tegemist. Seejärel märkis kaitsja, et rahatrahvi aegumiseni on piisavalt aega, et trahvi tasuda. See, et rahatrahvi ei ole kohtutäitur suutnud sisse nõuda, ei tähenda, et isik oleks varatu. Samuti on arusaamatu, milliseid toiminguid on kohtutäitur teinud rahatrahvi sissenõudmiseks. Kaitsja leiab, et kohtumääruse põhjendustest ei selgu, kas kohus on küsinud kaebaja nõusolekut aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. 3.
19. Pärast kohtumääruse tegemist on asjaolud muutunud – alates 01.01.2022 töötab R.J Rootsis töölepingu alusel ning on võimeline esimesest palgast rahatrahvi tasuma. R.J-i majanduslik olukord on muutunud paremaks. Kui kohus jätab rahatrahvi asendatuks, siis kaotab R.J töökoha Rootsis. Covid-19 ja piirangute tõttu on uue töökoha leidmine oluliselt raskendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et R.J ei ole tasunud väärteoasjas nr 2330,18,000997 rahatrahvi ning asendanud selle põhjendatult arestiga, mille omakorda üldkasuliku tööga. Sellest tulenevalt jääb R.J-i kaitsja määruskaebus rahuldamata.
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on määruses märkinud, et R.J on nõus üldkasuliku töö tegemisega. Nii on maakohtu määruse viimases lauses kirjas järgnev: „Kuna R.J on nõus tegema üldkasulikku tööd, /…/“. Seetõttu on kaitsja argument, et maakohtu määrusest ei selgu, kas on olemas üldkasuliku töö tegemise nõusolek, asjakohatu. Lisaks on kohtuistungiprotokollist näha, et maakohus on istungil peamiselt tegelenud sellega, et teada saada, kas R.J on nõus tegema üldkasulikku tööd, mille peale süüdlane on lõpuks vastanud „Jah“. Järelikult on olemas õiguslik alus aresti asendamiseks üldkasuliku tööga.
22. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, et kohus ei hinda asenduskaristuse kohaldamise menetluses seda, mil määral ja kuidas on oma tööd teinud kohtutäitur. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale on võimalik esitada kaebus tulenevalt TMS §-st
23. Väärteoasjas nr 2330,18,000997 määratud rahatrahv on võetud kohtutäituri juures täitmisele 25.05.2018 ning tulenevalt TMS § 201 lg-st 1 on kohtutäitur õigustatud teavitama sissenõudjat täitmise võimatusest juba ühe aasta möödumisel nõude kohtutäituri menetlusse võtmisest. Kohtutäitur teavitas Politsei- ja Piirivalveametit asenduskaristuse kohaldamise asjaolude ilmnemisest 28.04.2020, seega peaaegu kaks aastat pärast täitemenetluse algatamist. Seega ei ole rikutud ka TMS §-i 201 nõudeid. 2
24. Kaitsja leiab, et rahatrahvi sissenõude aegumiseni on veel piisavalt aega. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et R.J oleks pidanud rahatrahvi tasuma tulenevalt VTMS § 57 lg 1 p-st 16 15ne päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates, mitte lähtuma rahatrahvi tasumisel selle aegumise tähtajast. See argument ei tingi kindlasti maakohtu määruse tühistamist.
25. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka asjaolu, et R.J nüüd tööle sai ja soovib rahatrahvi maksta, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. R.J on olnud rahatrahvi tasumiseks aega üle 3 aasta 9 kuu, kuid vaatamata sellele ei ole ta seda teinud. Maakohtu istungil ta selgitas, et tal on töökoht uues firmas, kuid märkis ka, et veebruaris on ta üldse ilma rahata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et olukorras, kus seniajani ei ole R.J suutnud rahatrahvi tasuda või ei ole seda soovinud teha, tasub ta oma väidetavast esimesest palgast rahatrahvi ära, kuigi ta ei saa kindel olla, et veebruaris tal raha on. Oluliselt usutavam on see, et R.J taaskord leiab vabanduse trahvi mittetasumiseks ning venitab sellega, kuni rahatrahv ära aegub. Arvestades isiku senist motivatsiooni rahatrahvi tasuda ning edasist prognoosi, leiab ringkonnakohus, et rahatrahvi asendamine arestiga ja selle omakorda asendamine üldkasuliku tööga on põhjendatud.
26. Ringkonnakohus selgitab veel, et kui R.J ei täida üldkasulikku tööd nõuetekohaselt, tühistatakse üldkasuliku töö kohaldamine ning pööratakse 10 päeva aresti täitmisele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kui R.J peaks tasuma rahatrahvi olukorras, kus rahatrahv on juba asendatud aresti või üldkasuliku tööga, siis ei ole see aluseks, et muuta asenduskaristuse kohaldamise määrust, vaid tasutud rahatrahvi osa on tal võimalik tagasi saada.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 28.12.
28. a määruse muutmata ja R.J-i kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3