) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 eurot. Vastavalt 26.10.2022 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1619622 osales Kirill Garussov 20.07.2022 kell 21:11 Tallinnas, Raudtee-Pärnu mnt ristmikul, liikudes Raudtee tn suunas, liikluses mootorratturina ega hoidunud juhina kõigest, mis võiks ohustada teisi liiklejaid või kahjustada teist vara. Ületas raudtee sulguva tõkkepuu korral ega kohandanud oma kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju isikule V P. Tegu on tõendatud videosalvestisega. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 1, § 19 lg 2 p 2 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid ning pani toime
Kaebuse sisu 12.12.2022 esitas Kirill Garussov enda kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt puudub vaidlus selles, et kaebaja on juhtinud eelkirjeldatud ajal ja kohal mootorratast registreerimismärgiga xxx. Apellant vaidlustab rikutud õigusnormi (
lg 1,
lg 3 p 1) ning väärteo kvalifikatsiooni (
Kaebaja peab vajalikuks rõhutada, et käesolevas asjas on tegemist kahe eraldi seisva juhtumiga, mis ei oma omavahelist seost. Ühes juhtumis on tegemist liiklusseaduse § 19 lg 2 p 2 sätestatud õigusnormi rikkumisega, mis tuleb kvalifitseerida liiklusseaduse § 232 järgi. Antud juhtumi kohta kogutud tõendist ei nähtu muud liiklusseaduses sätestatud õigusnormide, sh
Kohtuväline menetleja ei esitanud ühtegi tõendit, millega arvestades oleks võimalik jõuda vaidlusolevas otsuses osundatud järelduseni kaebaja rikutud õigusnormide osas. Kaebaja ei ületanud suurimat lubatud sõidukiirust ja kohandas oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, st sõidukiiruse valikul arvestas oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Samuti on leidnud tõendamist, et kaebaja oli viisakas, arvestas teiste liiklejatega ning oma käitumises hoidus kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega ei ole kaebaja rikkunud temale etteheidetavat õigusnormi
Kaebaja tunnistab ennast süüdi liiklusseaduse § 19 lg 2 p 2 sätestatud õigusnormi rikkumises, mis tuleb kvalifitseerida
Samuti tuleb rõhutada, et kaebaja on ka menetluse käigus kahetsenud, mida saab lugeda asjas kergendavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja on menetlenud kahte juhtumit ühes menetluses, mistõttu kohtuväline menetleja on jõudnud valele järeldusele, et nimelt kaebaja oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju isikule V P. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja järeldusega ning vaidleb sellele vastu. Esitatud videosalvestusest on selgelt ja ühiselt arusaadavalt näha, et nimelt Tallinna linnas, Nõmme linnaosas asuva Raudtee tn ja Pärnu mnt ristmikult (Nõmme raudteeülesõidukoht), kuni kahe sõidukite mootorratta registreerimismärgiga xxx ja sõiduauto registreerimismärgiga xxx, mida juhtis V P kokkupõrke kohani ca 60 meetrit. Samuti käesolevas väärteoasjas kogutud tõendite põhjal on leidnud tõendamist, et V P rikkus
lg 1, § 17 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid, ning põhjustas oma tegevusega varalise kahju ja tervisekahjustuse isikule Kirill Garussov. On leidnud tõendamist, et V P ohustas teisi liiklejaid, st ei täitnud liiklusmärgi 221“Anna teed“ nõudeid, alustas vasakpööret selleks keelatud teelõigul (ületas kaks pidevat joont) ega veendunud selle manöövri ohutuses ja sõitis ette tema suhtes vasakult lähenenud mootorrattale. Samuti on leidnud tõendamist, et V P rikkus liiklusseaduse § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime teo, mis kvalifitseeriti
20.07.2022 V P poolt juhitud mootorsõiduk BMW 523i registreerimismärgiga xxx oli tehnoülevaatust läbimata (kehtis kuni 30. juuni 2022). Seega kaebaja leiab, et Kirill Garussovi suhtes tuleb
lg 1 jätta kohaldamata ning kaebajale tuleb
Kohtumenetlus 02.02.2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, kuulas üle tunnistaja V P ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid. Kuna tunnistaja J K kohtuistungile mõjuval põhjusel ei ilmunud, avaldas kohus VTMS § 99 lg 8 alusel ka tema kohtuvälises menetluses antud ütlused. 2 Kaebuse esitaja kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et avaldatud tõendid ei tõenda K. Garussovi poolt kiiruse ületamist või et oleks käitunud teiste liiklejate suhtes ebaviisakalt. K. Garussov tunnistab ennast süüdi selles, et ta on ületanud raudteeülesõidukohta keelava foori ja sulguva tõkkepuu ajal. On leidnud tõendamist, et K. Garussov on teinud kõik endast võimaliku, et vältida kokkupõrget. Teise juhi käitumine oli eksitav, sest videolt on näha, kuidas teise sõiduki juht manööverdas selliselt, et ta sõitis nagu paremale ja siis järsku tegi vasakpöörde ja sõitis K. Garussovile kohe ette. K. Garussovil ei olnud muid võimalusi kokkupõrke vältimiseks. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Olemas on videosalvestused, objektiivsed tunnistajad ja kõik vigastused on tuvastatud. Mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid on liiklusõnnetuses süüdi. Kogu sündmuste ahel sai alguse siiski sellest, et kaebaja väga raskelt rikkus raudtee ületamise nõuded. Videost on näha, et kaks autot ootavad raudtee ületamise võimalust. Raudteeülesõidukohas 10 sekundit enne tõkkepuu alla laskumise algamist hakkas tööle foor, kus vilguvad punased tuled. Sellest hoollimata Garussov otsustas, et tema seal oodata ei soovi või ei viitsi ja ületas raudtee ohuolukorras. Sõites üle raudtee, pidi ta nägema, et siis peateele läheneb kõrvalteelt sõiduauto BMW ja alustab manöövri peateele. Kaebajal olid kõik võimalused oma sõiduki kiiruse vähendamiseks, et siis sellega vältida kokkupõrget, aga seda ta ei teinud, vaid proovis hoopis sõidukist vasakult poolt mööda põigata. Aga ta ei arvestanud sellega, et sõiduautojuht soovib tegelikult sooritada vasakpööret ja toimuski kokkupõrge. Tegelikult traagika seisnebki selles, et juriidilises mõttes on süüdi ka sõiduauto juht. Sõiduautojuhtist saab aru: raudteeülesõidu fooris põlevad punased tuled, töötab helisignaal ja alla langeb tõkkepuu ning autojuhi arvates 99 inimest 100-st oleks arvanud, et sealt ei tule kedagi üle. Aga liiklusseadus kehtib kõigile ja tal oli kohustus, mis siis, et mootorrattur rikkus väga räigelt kõiki neid liiklusnõudeid. Seetõttu on politsei autojuhti karistanud. Mis puutub karistuse suurusesse, siis arvestades seda, et see ei olnud tavaline kokkupõrge, vaid sellele eelnes väga räige raudteeülesõidu ületamise nõuete rikkumine, on K. Garussovi süü kindlasti keskmisest suurem. Seetõttu on politsei määranud ka karistuse keskmisest kõrgemaks, mis on täiesti põhjendatud. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. K. Garussovile on ette heidetud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus K. Garussov
lg 1, § 19 lg 2 p 2 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 2 p 2 kohaselt ei tohi liikleja raudteed ületada sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest.
lg 3 p 1 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Vaidlust ei ole selles, et 20.07.2022 kell 21:11 Tallinnas, Raudtee-Pärnu mnt ristmiku juures toimus liiklusõnnetus, kus osalejateks olid Kirill Garussovi poolt juhitud mootorratas Honda CB 1000RA reg.märgiga xxx ja V P poolt juhitud sõiduauto BMW 523i märgiga xxx. Seda kinnitavad ka väärteoasjas kogutud tõendid: 3 20.07.2022 on koostatud liiklusõnnetuse akt, millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: 1) BMW 523i reg.märgiga xxx (sõiduki omanik on seda juhtinud V P), kahjude kirjeldusena on märgitud kraapejäljed ja muljumised vasakpoolsel küljel, vasak peegel; 2) Honda CB 1000RA reg.märgiga xxx (sõiduki omanik on seda juhtinud Kirill Garussov), kahjude kirjeldusena on märgitud esiosa kraapejäljed vasakpoolsel küljel (tl 1). Politsei- ja Piirivalveamet on juhtumi kohta märkinud, et sõiduauto, mida juhtis kaine ning vastava kategooria juhtimisõigust omav V, liikus Rahumäe tee poolt piki Raudtee tänavat suunaga Pärnu mnt poole. Raudtee tänava ja Pärnu mnt ristmikul põrkas kokku mootorrattaga, mida juhtis kaine ning vastava kategooria juhtimisõigust omav Kirill. Toimunud kokkupõrkes sai kannatada ning toimetati haiglasse mootorratast juhtinud isik. Esialgsetel andmetel ületas mootorratas raudteeülesõitu keelava tulega ning liikus sõiduauto suhtes vasakult paremale. Sündmuskohalt toimetati SA PERHi Kirill Garussov, kus tema vigastused on selgitamisel (tl 2). 20.07.2022 on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles tuvastati, et sündmuskohaks on Tallinn, Raudtee ja Pärnu mnt ristmik, kus suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal on 50 km/h. Toodud on ka liiklusõnnetuses osalenud sõidukite asukohad sündmuskohal (tl 4). Skeem, mis on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa ning millest nähtuvad sõidukite BMW 523i reg.märgiga xxx ja Honda CB 1000RA reg.märgiga xxx asetused sündmuskohal (tl 5). Sõiduauto BMW 523i reg.märgiga xxx kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et sõidukil on kahjustused vasakpoolsel küljel (tl 6). Mootorratta Honda CB 1000RA reg.märgiga xxx kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et sõidukil on kahjustused esiosal ja vasakpoolsel küljel (tl 7). Seega on 20.07.2022 kell 21:11 Tallinnas, Raudtee-Pärnu mnt ristmiku juures aset leidnud liiklusõnnetuses kaks osapoolt – kaebuse esitaja Kirill Garussov ning BMW-d juhtinud isik V P, keda on samuti karistatud käesolevas väärteoasjas. Antud asjas on Kirill Garussov kaebuse esitajana juhtinud tähelepanu liiklusõnnetuse teise osapoole käitumisele ning leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi ainult BMWd juhtinud isik. Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline on mõlema liiklusõnnetuses osaleja osa liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas nad järgisid liiklusnõudeid või mitte. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul (RKL 3-1-1-79-06 p 6). Kirill Garussovi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt soovis ta sooritada vasakpööret Valdeku tänavalt Pärnu mnt-le. Tuli ristmikule sellepärast, et paremalt poolt oli tee vaba. Temast paremal pool olevad sõidukid seisid tee paremas servas. Võimalik, et autod seisid raudteeülesõidu foori ees. Tee võimaldas neist mööduda, ei saanud aru, miks sõidukid seal seisid, võimalik, et oli mingi avarii. Tema nägi, et tee on vaba, tegi pöörde, sõitis üle raudteeülesõidukoha. Ei jälginud seda, miks teised sõidukid seisid. Mõte, et võib-olla seisvad sõidukid ootavad võimalust üle raudtee sõita, tekkis hiljem. Lõpetas rahulikult ülesõidukoha ületamise, kui nägi, kuidas temast paremalt poolt sõidab välja BMW juht. Sai aru, et BMW juht nägi teda. Pärast seda jätkas liikumist otse ristmikul peateel. Tema jaoks ootamatult ei andnud BMW juht talle teed ja sõitis ristmikule välja. Püüdis BMW-st mööduda vasakult, kuna esialgu keeras sõiduauto paremale poole, kuid jälle tema jaoks ootamatult tegi BMW juht pöörde vasakule üle nelja pideva joone. BMW juhi tegevuse tõttu ei olnud tal võimalust avariid vältida. Kui ta ületas raudteeülesõitu, oli tõkkepuu lahti, see sulgus alles pärast seda, kui tema sealt läbi sõitis. 4 Tunnistaja V P (liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki BMW 523i juht) ütluste kohaselt sõitis ta mööda Raudtee tänavat Pärnu mnt suunas, tal oli vaja keerata vasakule. Kui hakkas välja sõitma teele, kus oli näha kogu raudtee, siis ta eemalt nägi, et seal põleb punane tuli, sõitis edasi ristmiku suunas, tal oli vaja vasakule keerata. Lähenes ristmikule, lülitas sisse vasaku suunatule, vaatas vasakule, nägi, et kedagi ei ole. Juba ristmikule välja sõites toimus see kokkupõrge. Pärast kella seitset on vasakpööre lubatud. Kui sõitis ristmikule välja, tõkkepuu alles sulgus. Toimus avarii ja sekundi pärast sulgus tõkkepuu. Enne tõkkepuud tema poolt ei olnud kedagi, teisel pool raudteed seisis juba kolm autot. Tema arvates oli tal võimalus keerata vasakule ja jääda tõkkepuu ees seisma, „Anna teed“ märk ei kohusta teda igal ristmikul seisma jääda ja oodata mingisugust inimest, kes sõidab selles suunas. Samas väärteoasjas on teda karistatud sama paragrahvi alusel, tema ei ole otsust vaidlustanud. Nägi mootorratturit alles pärast avariid, kui oleks varem näinud, ei oleks ta peateele välja sõitnud. Tema auto sai ka vigastusi. Ületas pidevjoone, kuid teistmoodi ei oleks ta sinna tõkkepuu ette saanud. Kui teeks seda pööret vastavalt teekattemärgistusele, siis ta jääks keset teed seisma ja siis ei oleks keegi saanud teiselt poolt sõita. Tegi vasakpöördeks raadiuse, joonistas kohtus vastava skeemi. Lähtudes Kirill Garussovi ja V P ütlustest ei vaidlusta nad järelikult Kirill Garussovi sõitmist peateel ning V P sõitmist kõrvalteelt peateele, pärast mida sooritas vasakpöörde ja toimus kokkupõrge mootorrattaga. Nimetatu on kooskõlas ka asjas kogutud tõenditega. Liiklusõnnetuse aktis on liiklusõnnetuse esmase kirjeldusena märgitud, et mootorratas põrkas kokku paremalt tulnud sõiduautoga (tl 1) ning Politsei- ja Piirivalveameti liiklusõnnetuse juhtumi kirjelduse kohaselt liikus mootorratas sõiduauto suhtes vasakult paremale (tl 2). Seda, et V P liikus kõrvalteelt sõidueesõigusega teele, st talle kehtis liiklusmärk nr 221 „Anna teed“, nähtub selgelt talletatud fotodel (fotod on CD-plaadil) ning sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud skeemilt (tl 5). Isik, olles sõidukijuhina „Anna teed“ ehk liiklusmärgi nr 221 mõjualas, peab veenduma, et tema liikumine peateele on ohutu ning tal on kohustus anda teed sõidueesõigusega teel sõitvale juhile.
p 1 tähenduses on anda teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust. Järelikult oleks V P pidanud tegema kõik selleks, et sõidueesõigusega teele sõites vältida võimalikku liiklusohtlikku olukorda, sealjuures vajadusel peatuma ning veenduma manöövri ohutuses. Just seetõttu, et V P ei täitnud LM 221 „Anna teed“ nõudeid, alustades vasakpööret ega veendunud selle manöövri ohutuses, sõitis ristmikul ette tema suhtes vasakult lähenenud mootorrattale ning põhjustas oma tegevusega varalise kahju ja kerge tervisekahjustuse Kirill Garussovile, on kohtuväline menetleja karistanud ka V Pt
V P kohustust järgida liiklusmärgiga „Anna teed“ kaasnevaid nõudeid ei vähenda antud juhul aga kuidagi teise liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi, s.o Kirill Garussovi õigusvastast tegevust. Sündmus kui tervik, s.o mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi tegevus nähtub selgelt asja materjalide juures olevast videosalvestiselt, milles kajastatu on kooskõlas tunnistaja V P ütlustega mootorratast juhtinud Kirill Garussovi liiklusnorme eirava käitumisega. Salvestisel talletatu ei jäta kahtlust, et Kirill Garussov ületas raudteed sulguva tõkkepuu ajal, kusjuures AS Eesti Raudtee turvaosakonna peaspetsialisti vastusest nähtub, et ülesõidufoorid hakkavad vilkuma 10-12 sekundit enne tõkkepuu langemist (väärteotoimiku lk 20). Salvestiselt on näha, kuidas ülesõitu juba ootavad kaks sõiduautot, kui nende kõrvale ilmub mootorrattur (Kirill Garussov), kes sõidab tõkkepuu taga seisvate sõidukite kõrvalt vasakult sulguva tõkkepuu alt läbi üle raudtee. Kirill Garussovi tegevust raudtee ületamisel on kirjeldanud ka tunnistaja J K, kelle 20.07.2022 vahetult pärast liiklusõnnetust antud ütluste kohaselt hakkasid raudtee ülesõidul vilkuma punased tuled, jäid seisma, kui äkki ilmus tema vasakule poole mootorratas, kes sõitis üle raudtee. Raudtee ületamisele sulguva tõkkepuu ajal ei ole kohtule esitatud kaebuses vastuväiteid esitanud ka Kirill Garussov ise, leides aga, et tema sellekohane käitumine ongi ainus liiklusnorme eirav tegevus, mis tuleb kvalifitseerida
Kohus sellekohase seisukohaga ei nõustu ning leiab, et Kirill 5 Garussovi poolt liiklusnõuete rikkumine on põhjuslikus seoses aset leidnud liiklusõnnetusega ning just Kirill Garussovi õigusvastasest käitumisest sai alguse liiklusõnnetusega lõppenud sündmuste jada. Ilmselgelt juhul, kui Kirill Garussov oleks sarnaselt teiste mootorsõidukite juhtidega järginud liikluseeskirju, st mitte ületanud raudteed sulguva tõkkepuu korral ning jäänud rahulikult tõkkepuu avanemist ootama, ei oleks Kirill Garussovil olnud vaja ka raudtee ületamisel kiirustada. Kohus küll nõustub kaebuse esitajaga, et antud asjas puuduvad tõendid Kirill Garussovi poolt juhitud sõiduki kiiruse ületamise kohta, kuid arvestades Kirill Garussovi normieiravat käitumist raudtee ületamisel nõustub kohus väärteoprotokollis märgituga, mille kohaselt ei kohandanud Kirill Garussov oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, st ta ei suutnud seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida ta pidi ette aimama. On eluliselt usutav, et olukorras, kus sõidukijuht ületab raudteed sulguva tõkkepuu korral, on tema teadmised piisavad selleks, et aimata ees ootavat ohtu raudtee tavapärasel ületamisel. Selliseks ees ootavaks ohuks oli antud juhul lähenev rong ning on loogiline ja inimloomusega kooskõlas, et rongist lähtuva ohu vältimiseks on kindlaim viis lahkuda raudteeülesõidult nii kiiresti kui võimalik. Selliselt käitus sündmuskohal ka Kirill Garussov ning tema kiirustav lahkumine raudteelt nähtub selgelt ka talletatud videosalvestiselt. Ilmselgelt oli kiirustamise põhjuseks ka K. Garussovi teadmine, et raudtee ületamisel sulguva tõkkepuu korral võib ta tõkkepuuga pihta saada. Nii on videosalvestiselt ka näha, et raudtee ületamisel liigutab mootorrattur enda keha rohkem allapoole ja vasakule, s.o tõkkepuust eemale. Kirill Garussovi liiklusoludele mittevastavat sõidukiiruse valimist toetavad ka tunnistaja V P ütlused, mille kohaselt enne peateele sõitmist ta mootorratturit ei märganud. On usutav, et kui Kirill Garussov oleks mootorratast juhtinud vastavalt liikluskorrale ning –oludele, oleks V P teda ka õigeaegselt märganud ning puuduks vajadus heita Kirill Garussovile ette teisi liiklejaid ohustavat ja teiste vara kahjustavat tegevust. Videosalvestiselt on näha, et ajal, mil sõiduauto peateele sõidab, ei ole seal teisi sõidukeid näha. Järelikult on tõepärased ka V P ütlused, mille kohaselt ristmikule lähenedes lülitas ta sisse vasaku suunatule, vaatas vasakule, nägi, et kedagi ei ole, mootorratturit nägi alles pärast avariid, kui oleks varem näinud, ei oleks ta peateele välja sõitnud. Kirill Garussovi ütlused, justkui oleks V P teda kindlasti näinud, kuna nende pilgud kohtusid, ei ole tõsiseltvõetavad, sest Kirill Garussov kandis kiivrit ning ei ole kuidagi usutav, et V. P sai läbi kiivriklaasi Kirill Garussovi silmi näha ning seda veel olukorras, kus Kirill Garussov kiirustab liiklusreegleid rikkudes üle raudtee. Mootorratturi kiirustamine ei jäänud märkamata ka sündmuskohal viibinud tunnistaja J Kle, kuna tema ütlustest nähtuvalt sõitis mootorrattur kiiresti ning talle tundus, et mootorrattur ei pidurdanud. Sellised tunnistaja tähelepanekud osundavad samuti mootorratturi poolt vale sõidukiiruse valikule, kuna mootorrattur ei suutnud hoogu vähendada ega teele sõitnud BMW ees seisma jääda ning kokkupõrge sõidukiga sai võimalikuks ka mootorratturi enda sõidustiili ja -valikute tõttu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorrattur ise pani ennast seal teistest autodest mööda sõites sellisesse olukorda, et BMWd juhtinud isik ei osanudki teda oodata. Seejuures on kohtuväline menetleja pööranud õigesti tähelepanu antud asjas olulist tähtsust omavale asjaolule: videosalvestistelt nähtub, et ajal, mil BMW jõuab ristmikule, ei ole mootorrattur veel üle raudteeülesõidu sõitnud. Mõlemas suunas sulguvad tõkkepuud üheaegselt ning videosalvestiste sünkroniseeritud läbivaatamisel ei ole kahtlust selles, et P sõiduauto oli juba peateel ajal, mil sündmuskohale alles lähenes mootorrattur. Kuna mootorratturi poolt raudtee ületamisel oli BMW juba peateel, oli Kirill Garussov liiklusohtliku olukorra vältimiseks kohustatud ka peale raudtee ületamist järgima liiklusseaduses sätestatut, s.o lisaks
lg 2 p 2 sätestatule ka
Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et sõites üle raudtee pidi Kirill Garussov nägema, et peateele läheneb kõrvalteelt sõiduauto BMW ja alustab manöövrit peateele. 6 Kirill Garussovi poolt üksnes teise liiklusõnnetuse osapoole süüdistamine ja enda käitumise õigustamine ei ole kooskõlas antud asjas kogutud tõenditega ega sündmuse kui tervikuga. Seega saab asuda seisukohale, et Kirill Garussovi poolt
lg 1, § 19 lg 2 p 2 ja § 50 lg 3 p 1 tulenevate liiklusnõuete täitmata jätmise tõttu tuleb antud juhul tekkinud tagajärg omistada ka Kirill Garussovile ning Kirill Garussovi käitumine on põhjuslikus seoses V Ple tekitatud varalise kahjuga. Kogutud tõendid (liiklusõnnetuse akt, fotod ja sõidukite kohta koostatud vaatlusprotokollid) kinnitavad kahjustusi sõidukitel (ka sõiduautol BMW 523i) ehk varalise kahju tekitamist. 20.07.2022 koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki BMW 523i reg.märgiga xxx omanikuks on V P ning Honda CB 1000RA reg.märgiga xxx omanikuks on Kirill Garussov. Viidatud kahjustustele ei ole kumbki liiklusõnnetuse osapool ka vastuväiteid esitanud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et Kirill Garussov realiseeris
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et Kirill Garussov oleks liiklusõnnetuse põhjustanud tahtlikult. Küll aga saab Kirill Garussovi käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes, st isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks Kirill Garussov pidanud ette nägema, et sulguva tõkkepuuga raudtee kiiruga ületamisel võib ta ohustada teisi liiklejaid, st ta rikub liiklusnõudeid, millest tulenevalt võib tekkida kahju. Seda enam, et liiklusõnnetuse toimumise kohas oli liikluse üldpilt rahulik, teised sündmuskohal viibinud mootorsõidukite juhid ootasid erinevalt Kirill Garussovist ohutut ja liiklusnormidega kooskõlas olevat võimalust raudtee ületamiseks. Kuna Kirill Garussov aga teistest liiklejatest ega liiklusnõuetest ei hoolinud, realiseeris ta ka
lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Eeltoodust tulenevalt Kirill Garussovi käitumine sisaldab
lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu, s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks (karistusregistri andmetel Kirill Garussovil kehtivad väärteokaristused puuduvad). Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Kirill Garussovile
lg 7 1 järgi karistuseks rahatrahvi 170 trahviühiku ulatuses, s.o 680 eurot, mis on järelikult sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem. Hinnates Kirill Garussovi süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi antud liiklusõnnetuses on kohtuväline menetleja tuvastanud väärteokoosseisu realiseerimise nii Kirill Garussovi kui ka teise liiklusõnnetuses osaleja käitumises, ei tähenda see, et Kirill Garussovi enda vastutus liiklusnõuete rikkumises oleks seetõttu väiksem. Kohus arvestab, et liiklusohtlik olukord sai alguse just Kirill Garussovi äärmiselt hooletust suhtumisest liiklusnõuetesse, s.o raudtee ületamisest sulguva tõkkepuu korral. Selline Kirill Garussovi käitumine ja suhtumine liikluskorda on ohtlik kõigile kaasliiklejatele ning kohtuväline menetleja on õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku süüd saab hinnata keskmisest suuremaks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Ka kohtus ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mida saaks arvestada karistust kergendavana või raskendavana. Kirill Garussov ei ole enda süüd liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistanud ega tehtut kahetsenud ei kohtuvälises menetluses ega kohtus, süüdistades kõiges vaid teist liiklusõnnetuse osapoolt. Kohtule esitatud kaebuses on muuhulgas juhitud tähelepanu V. P poolt kahe pidevjoone ületamisele, kuid täiesti tähelepanuta on Kirill Garussov jätnud selle, et ka tema ise ületas üle raudtee sõitmiseks ning seisvate sõidukite kõrvalt läbi mahtumiseks teekattemärgist „Eraldussaar“, millest vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ §-le 25 lg 6 üle sõita ei tohi. Sellised andmed, liiklusõnnetuse toimumise asjaolud ning Kirill Garussovi ennast õigustavad asjaolud osundavad Kirill Garussovi üleolevale suhtumisele liikluskorda ning selleks, et ta ka tegelikult mõistaks enda vastutuse ulatust ja teeks enda käitumisest vajalikud järelikult, peab eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes talle mõistetud karistus olema piisavalt range, mõjutamaks isikut uusi süütegusid mitte toime panema. Kirill Garussov peab mõistma, et liiklusseaduses sätestatu kehtib kõikidele sõidukijuhtidele ning nõudeid, mis on ette nähtud ka mootorratturitele, tuleb täita. Kuivõrd kohtuväline menetleja on määranud isikule rahatrahvi veidi üle keskmise määra, saab määratud karistust pidada isegi leebeks ning karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et lisakaristust isikule kohaldatud ei ole, kuigi seaduses on selline võimalus ette nähtud. Kuna kohus ei saa kaebemenetluses isiku olukorda raskendada, tuleb mõistetud karistus jätta muutmata. Siinjuures arvestab kohus, et vastavalt karistusregistri teatisele ei ole Kirill Garussov ka isikuks, kes rikuks süstemaatiliselt liikluskorda ning kelle normieirav käitumist saaks pidada järjepidevaks. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega ka ettevaatamatusest toime pandud väärtegudele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kirill Garussovi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 23.11.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,010079 muutmata. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.