lg 1 ja 203 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1järgi.
lg 1 järgi määrati Heiki Tõnissonile karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut s.o 160 eurot. Heiki Tõnisson vaidlustas 23.12.2023 otsuse väärteoasjas nr 2315,22,009201 paludes otsus tühistada. Kaebust põhjendab sellega, et ei ole vargust toime pannud. Heiki Tõnisson jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik Heiki Tõnisson ja tunnistajad A R, R S ning SR M. Kohus uuris järgmisi tõendeid: − väärteoprotokoll (lk 1); − menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll
lg 1 ja 203 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Täpselt samal moel on H. Tõnissonile süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 23.12.2022 otsuses väärteoasjas nr 2315,22,009201. Kaebuse esitaja (kaitsja vahendusel) vaidlustas otsuse tervikuna. Heiki Tõnissoni kaitsja taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel. Kaitsja hinnangul puudub asjas avalik menetlushuvi ning menetlusalune isik on kahju hüvitanud. Samuti puudus isikul tahtlus jätta tiigerkrevettide ja õunamahla eest tasumata. Mütsi pidas H. Tõnisson enda omaks. Menetleja ei taganud isiku kaitseõigust. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et menetluse lõpetamine pole põhjendatud. Süü on tõendatud. Õigustatud on rahatrahvi vähendamine kuna isik on kahju hüvitanud. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja väited selle kohta, et H. Tõnissoni kaitseõigust ei tagatud, jäävad paljasõnaliseks ning kohtu küsimusele, miks H. Tõnisson ei helistanud kaitsjale kui tal oli telefon kaasas, vastas isik, et on Pärnust. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas see telefonikõne tegemist takistas. Lisaks on H. Tõnisson istungil selgitanud, et ta ei arvanud, et tal kaitsjat väga vaja on, seejärel jällegi, et soovis kaitsjat juba väärteoprotokolli koostamisel. Tunnistaja R S kinnitas kohtuistungil, et ei ole kunagi kaitsjale helistamist takistanud kui isik soovib seda teha. H. Tõnissoni haigestumine 10.12.2022 (vastavalt kaebuse esitaja esindaja kaebusele) ei põhjenda samuti seda miks H. Tõnisson ei kaasanud kaitsjat menetlusse juba ajavahemikul 01.12.2209.12.2022 kui tal oli kindel soov kaitsja kaasata juba väärteoprotokolli tegemisest alates. VTMS § 19 lg-st 3 tulenevalt ei ole kaitsja osavõtt kohtueelses menetluses kohustuslik, mistõttu ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita, et politseiametnikud ei korraldanud isikule väärteoprotokolli koostamise juurde kaitsjat. H. Tõnissoni kohtuistungil antud ütlusi ning tunnistaja R. S ütlusi arvestades, ei ole võimalik tuvastada, et menetleja oleks kuidagi takistanud kaitsjaga ühendust võtta. Vastupidi, isiku enda ütlustest nähtub, et ta ise kohapeal kaitsjale ei helistanud kuigi telefon oli tal olemas. 2 Tunnistaja S-R Mu kohtuistungil antud ütluste kohaselt 01.12.2022, oli tööl Xxx operaatorina, märkas isikut proovikabiini sisenemas. Tal oli käes ostukorv, kus oli mahl ja krevetid ning müts (protokollis ekslikult kirjas müts käes, kuid helisalvestis seda ei kinnita. Vaidluse korral lähtutakse helisalvestisest KrMS § 155 lg 22 kohaselt). Ta oli mingi hetk kabiinis, pärast mahla pani tagasi, mitte küll ette, vaid taha, et seda näha ei ole, krevetid pani samuti tagasi, aga mitte ette vaid taha, et seda näha ei oleks. Puuviljaosakonnas eemaldas mütsi küljest hinnasildi, mille ta viskas prügikasti ja seejärel võttis mütsi ostukorvist ja pani endale jope tasku ja läks kassasse. Seejärel andis tunnistaja S.-R. M kassa ees olevale turvatöötajale korralduse isik kinni pidada. Tunnistaja R S selgitas kohtuistungil, et on Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik. Menetlusalust isikut mäletab seoses toimunud vargusega. Sai juhtimiskeskuselt väljakutse. Läks kohale turvaruumi, turvamehe poolt oli selge jutt ja varga poole pealt imelik hämamine. Varastatud oli üks müts. Isik väitis, et ei ole varastanud, see on ostetud teisest poest. Mäletab turvaruumis musta mütsi. Mingid sildid olid ka, ilmselt hinnasildid, sellised mis kinnitatakse kauba külge. Tunnistaja A R selgitas kohtuistungil, et on xxx turvatöötaja. Töötab Xxx kassaliinil. Kannab tööriietust ning kaelas on töötõend. Kui videovalve operaator annab korralduse kahtlustatav kinni pidada, siis peab isiku kinni ja toimetab turvaruumi. Seal videovalve operaator küsib kas on tasumata kaupa. Klient, kes on kinni peetud, vastab kas on või ei ole. Ise läbi ei otsi, ainult annavad korralduse asjad taskust või kotist välja võtta. Antud isik võttis taskust või põuest välja mütsi. Lisaks mäletab, et isik lubas minna autosse ja tuua sularaha ning ära maksta, aga sisevalve töötaja ei lubanud. Pärast kui politsei lubas, siis isik läks pangaautomaadi juurde ja võttis sularaha välja ning maksis ära. Autost ei olnud enam juttu ega autosse minekust. H. Tõnisson selgitas kohtuistungil, et soovis kauba eest maksta, kuid pidi autost sularaha tooma. Kui oli söönud krevette ja joonud mahla, siis avastas, et raha pole. Pani asjad tagasi riiulile tahapoole ja soovis tuua autost raha. Mütsi pidas enda omaks. Tunnistab, et asjad olid nii nagu video pealt näha on, aga jäi seisukohale, et ta soovis asjade eest maksta. Kohtuväline menetleja heidab H. Tõnissonile ette
lg 1 ja 203 lg 1 nõuete rikkumist ning sellega
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.
lg 1 näol on tegemist viitelise väärteokoosseisuga, sisaldades sisuliselt osutust
lg 1 nõuete rikkumise objektiivsete asjaolude osas (krevettide ja mahla tarbimine poes) vaidlust ei ole. Väärteoasjas kogutud tõendid kinnitavad, et Heiki Tõnisson 01.12.2022 kell 15:49 viibis Xxx, sõi kaupluse proovikabiinis krevette ja jõi mahla ning pani pooleldi tarbitud tooted riiulitele tagasi. Krevettide ja mahla tarbimist tunnistas H. Tõnisson kohtuistungil ning seda kinnitavad ka tunnistaja S-R M ütlused ning turvakaamera videosalvestised. Videosalvestiselt nähtub isiku sisenemine proovikabiini ning pärast proovikabiinist väljumist mahlapudeli ja krevettide tagasipanek riiulile. Tunnistaja S-R M kinnitas, et nägi kogu tegevust turvakaamera pildilt ning võttis saalist ära H. Tõnissoni poolt riiulitele tagasi pandud tooted ning viis turvaruumi H. Tõnissonile näitamiseks. Heiki Tõnisson on esitanud kaitseversiooni, mille kohaselt soovis ta toodete eest maksta, kuid raha oli autos ja tal ei lastud raha järgi minna. Väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid, mis seda 3 kaitseversiooni mingilgi määral kinnitaks. Tunnistaja A. R ütlustest nähtub, et kui isikul võimaldati kauba eest maksta, ei läinud H. Tõnisson autost raha tooma, vaid võttis pangaautomaadist raha välja pangakaardiga, mis oli tal tegelikult kogu see aeg isikul kaasas olnud. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdlase kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Käesoleval juhul väärteoasjas tõendeid kogumis hinnates, ei ole Heiki Tõnissoni versioon mitte mingil moel eluliselt usutav. H. Tõnissoni kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli tal ema pangakaart ja ei tahtnud sellega toodete eest maksta, kuid hiljem tegi seda ikkagi kuid oleks võinud ka autost väidetava sularaha tuua. Kohtuistungil selgitas, et proovikabiini läks proovima talve asju – kindaid, mütsi, T-särki. Videosalvestiselt aga nähtub, kuidas isik läheb ostukorviga kabiini ning kohtuistungil väidetud asjadest on tal korvis ainult müts. Seega, H. Tõnissoni ütlused on vastuolus tema enda tegeliku käitumisega, mis on tõendatud videosalvestise ja tunnistajate S- R M ning A R ütlustega. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes, samuti haakuvad nimetatud tunnistajate ütlused ülejäänud tõenditega (eelkõige videosalvestisega). Ka ei ole H. Tõnisson esitanud oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit. Riigikohus on korduvalt selgitanud ka seisukohta, et juhul, mil kohtualune otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr 31-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Tunnistajate S-R M ja A R ütlustest kohtuistungil nähtub, et isikul oli võimalus näidata autost raha toomist kui tasumise võimalus anti, kuid autost ta seda raha ei toonud. Lisaks kinnitavad H.Tõnissoni enda ütlused, et tal oli kaasas pangakaart, millega ta maksis teiste toodete eest. Seega oli isikul võimalus tasuda ka poes olles tarbitud toodete eest. Ei ole eluliselt usutav, et mõistlik inimene, kes ei soovi süütegu toime panna, olukorras, kus tal on olemas pangkaart ja kontol raha, ning ta avastab, et tal sularaha kaasas ei ole, lihtsalt peidab rikutud ja tasumata kauba riiulile ning kassas tasub teiste toodete eest pangakaardiga. Isik võttis hiljem kaardiga raha pangaautomaadist, mis kinnitab, et kuskil autost ta raha toomas ei käinud ja kui pangaautomaadist sai kaardiga sularaha välja võtta sai ka kaardiga maksta ja raha selleks oli. Kuivõrd H. Tõnissoni kaitseversiooni ei toeta ükski väärteoasjas kogutud tõend ning see ei ole konkreetseid asjaolusid arvestades ka eluliselt usutav, on kohtu hinnangul H. Tõnisson rikkunud kauplusele kuuluva kauba tahtlikult.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. H. Tõnisson läks poodi ja asus seal kauplusele kuuluvaid tooteid tarbima. Kuigi praktikas kauplusepidajad püüavad suhtuda taolisesse tegevusse mõistvalt, eeldusel, et külastaja tarbitud toote eest maksab, kuuluvad tooted õiguslikus mõttes kauplusele ning kui isik hakkab tooteid avama ja tarbima enne nende eest tasumist, peab ta ka teadma (vähemalt oma senise elukogemuse pinnalt), et ta rikub sel hetkel veel kauplusele kuuluvaid tooteid. Videosalvestised ja tunnistaja S.R. M ütlused kinnitavad, et H. Tõnisson pani tarbitud tooted tagasi riiulisse ning peitis teiste toodete taha, mis ei ole ostu eest tasuda soovivale inimesele kindlasti omane käitumine. H. Tõnissoni selgituste kohaselt kuna eelmine poodi jäetud korv võeti ära, pidas ta vajalikuks tooted tagasi riiulitele viia, et keegi neid ära ei võtaks. Kohtu hinnangul ei ole see eluliselt usutav ega mõistlik käitumine olukorras, kus tooteid on pooleldi tarbitud. Milline huvi oleks kellelgi puutuda korvi pooleldi tarbitud toodetega. Lisaks nähtub tunnistaja S-R M ütlustest, et H. Tõnisson pärast ka ei mäletanud enam kuhu ta need tooted pani, mis samuti tõstatab küsimuse, et kuidas oleks isik 4 saanud nende toodete eest hiljem tasuda kui ta ei mäleta, kuhu need pani. H. Tõnisson on selgitanud oma käitumist hajameelsusega ning halva enesetundega, kuid isiku objektiivset käitumist ja kogutud tõendeid arvestades, sh videosalvestiselt nähtuv H. Tõnisson liikumine poes, tema olek ja käitumine annavad aluse uskuda, et H. Tõnisson pani teo toime otsese tahtlusega. Seega on tõendatud H. Tõnissoni poolt kaupluse kuuluvate toodete, s.o väheväärtusliku asja (mahl ja krevetid) rikkumine.
lg 1 nõuete rikkumise osas puudub vaidlus selles, et Heiki Tõnisson 01.12.2022 kell 15:49 viibis Xxx, tal oli ostukorvis must müts, mille ta võttis kaasa proovikabiini, hiljem pani mütsi endale ostukorvist tasku ning läbis kassaliini selle mütsiga kuni turvatöötaja H. Tõnissoni kinni pidas. Eelmärgitu on tõendatud videosalvestistega ning tunnistajate S-R M ja A R ütluste ja õigusrikkuja kinnipidamise aktiga. Heiki Tõnisson ja tema kaitsja on esitanud kaitseversiooni, mille kohaselt viskas ta prügikasti taskurätiku ning mütsi pidas enda omaks. Tunnistaja S-R M ütlustest nähtub, et H. Tõnissonil oli ostukorvis must müts, millega ta käis ka proovikabiinis. Puuviljaosakonnas viskas H. Tõnisson prügikasti mütsi hinnasildi ning ta on selles veendunud, kuna ta võttis selle hinnasildi sealt samast prügikastist ära. Kohus märgib, et tunnistaja S.-R. M ütluste kohaselt eemaldas H. Tõnisson puuviljaosakonnas mütsi küljest sildi, kuid antud tegevust videosalvestis ei kinnita. Videosalvestiselt nähtub, et isik tuli proovikabiinist välja, pani vasaku käe taskusse, kobas taskus ning hoidis kätt taskus kuni prügikasti juurde jõudmiseni, mis kohtu hinnangul annab aluse uskuda, et sildi eemaldamine võis toimuda tegelikkuses ka juba proovikabiinis. Samas nähtub videosalvestiselt selgelt väga väikese eseme viskamine prügikasti. H. Tõnissoni ütluste kohaselt oli tegemist taskurätikuga. Videosalvestise nr 3 pinnalt on antud väide raskesti usutav, sest käe asendit arvestades on tegu väiksema esemega kui taskurätikunutsakas. Tunnistaja S-R M ütlused kinnitavad, et ta võttis sellest samast prügikastist ära mütsi hinnasildi. Tunnistaja R S ütlused kinnitavad, et hinnasilt oli turvaruumis mütsist eraldi. Ei ole eluliselt usutav, et see oleks juhuslik kokkusattumus, et kui H. Tõnisson viskas prügikasti taskurätiku, siis tunnistaja S.-R. M leidis samast prügikastist mütsi hinnasildi ja müts ise ilmus ilma hinnasildita välja H. Tõnissoni taskust. Märkimist väärib ka asjaolu, et Heiki Tõnisson selgitas kohtuistungil, et ta läks proovikabiini proovima talveasju. Kindaid, mütsi, T-särki. Ainus ese mis videosalvestiselt ostukorvis talvetoodetest nähtub, on müts. Seega on Heiki Tõnisson istungil kinnitanud, et ta läks proovikabiini proovima talve asju, sh mütsi. Ja samas on isik väitnud, et pidas mütsi enda omaks. Seega on H. Tõnissoni ütluste vahel ebakõla. Ühest küljest väidab isik, et ta pidas mütsi enda omaks, teisest küljest on väitnud, et läkski proovikabiini eesmärgiga proovida talveasju, sh mütsi (müts nähtav ka videosalvestiselt). Pole eluliselt usutav, et isik läheb proovima kabiini täpselt samasugust mütsi mis tal juba olemas on ning unustab proovikabiinis olles ära, et see poesaalist proovimiseks võetud müts ei kuulu talle. Samuti pole usutav, et poemütsil ei olnud küljes hinnasilti ning selle mütsi hinnasilt juhtus olema samas prügikastis, kuhu H. Tõnisson viskas oma väidetava taskurätiku. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Et ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele, on enda praktikas kestvalt märkinud ka kriminaalkolleegium (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13, p 11 jj). H. Tõnissoni vastuoluliste ütluste ning liikumise ja käitumise (mis ei haaku ütlustega) pinnalt kaupluses on selge, et isik on asunud tõde moonutama ning tema väiteid selle kohta, et pidas mütsi enda omaks ning viskas prügikasti salvrätiku, ei saa pidada usaldusväärseks. 5 Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega, sh tunnistajate S-R M, R S ja Ag R kokkulangevate ütluste ning nendega haakuva videosalvestistega, tõendatud H. Tõnissoni poolt võõra vallasasja (must müts) äravõtmise katse. Heiki Tõnissoni objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis mütsi, eemaldas sellelt hinnasildi, viskas hinnasildi prügikasti ning pani mütsi endale taskusse ja möödus kassarivist nimetatud kauba eest tasumata – nähtub, et H. Tõnisson tegutses varguse eesmärgil, kuid tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Kuigi mütsi vargus jäi Heiki Tõnissonil lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel (turvatöötaja pidas ta kinni), s.o tegu jäi katse staadiumisse, on kaupade rikkumise näol tegemist lõpuleviidud süüteoga. Arvestades, et süüteokatse neeldub lõpuleviidud süüteos, vastutab Heiki Tõnisson sellest olenemata
Õigusvastasust välistavaid asjaolud puuduvad. Heiki Tõnisson on süüvõimeline ning
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus
lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahju hüvitamist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nähtuvalt karistusregistrist isikul kehtivad karistused puuduvad. Raskendavad asjaolud puuduvad ning isik on kahju hüvitanud. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal ei olnud kahju hüvitamise fakt menetlejale teada, mistõttu ei saanud seda otsuse tegemisel karistust kergendava asjaoluna ka arvesse võtta. Kohus leiab, et arvestades karistuse määramisel ka kahju hüvitamist, on põhjendatud vähendada isikule määratud karistust. Kaitsja taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd H. Tõnisson on kahju heastanud ning avalik menetlushuvi puudub. Nimetatud sättest tuleneb, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Vastab tõele, et kahju on hüvitatud ning avalik menetlushuvi puudub. Samuti ei ole H. Tõnissoni süü suur. Küll aga selleks, et menetluse lõpetamine oleks VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel põhjendatud, peaks kohus olema veendunud, et menetlusalune isik on oma teost ka tegelikult aru saanud. Käesoleval juhul sellisele järeldusele jõuda ei ole võimalik. Heiki Tõnisson küll tõdes kohtuistungil, et kõik on nii nagu videosalvestisel näha, kuid oma süüd ei tunnistanud. Lisaks on isik selgelt esitanud väiteid, mis on vastuolus tema käitumisega (nähtuv videosalvestiselt ja kõigi tunnistajate ütlustest) ning mille pinnalt tegi kohus järelduse, et isik asus tõde moonutama, et vastutust vältida. Eeltoodut ning karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke arvestades, ei ole menetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel põhjendatud. Arvestades kahjustatud asjade väärtust ning fakti, et isik on varem karistamata, samuti et kahju on hüvitatud, leiab kohus, et proportsionaalseks karistuse määraks on rahatrahv 20 trahviühikut s.o 80 eurot, mis on ühtlasi sanktsiooni miinimumilähedane karistus. 6 Eeltoodust tulenevalt tuleb Heiki Tõnissoni kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 23.12.2022 otsus tühistada karistuse määramise osas. Samuti, arvestades menetlusaluse isiku sissetuleku suurust, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi
Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kuigi H. Tõnisson ega tema kaitsja ei ole taotlenud kaitsjatasu riigi kanda jätmist, märgib kohus, et kuivõrd kohus ei lõpeta antud väärteoasjas väärteomenetlust VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel, puuduvad VTMS § 23 sätestatud alused kaitsjatasu riigi kanda jätmiseks. Asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus väärteoasjas oleva asitõendi – CD-plaadi – jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus kuulutas 09.02.2023 kohtotsuse resolutiivosa, kus on ekslikult trükivea tõttu märgitud kohtuvälise menetleja otsuse kuupäevaks 23.12.2023. Õige kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev on 23.12.2022. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas 1. Jätta Heiki Tõnisson kaebus rahuldamata. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi eriasjade uurija S D 23.12.2023 otsus väärteoasjas nr 2315,22,009201 tühistada rahatrahvi suuruse ja tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Määrata Heiki Tõnissonile
lg 1 ettenähtud väärteo eest karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut s.o 80 eurot.
Kohustada Heiki Tõnissoni tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuu vähemalt 8 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber xxx CD plaat jätta väärteoasja juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak 7 Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 10.03.2023 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.