← Eesti

2-21-17669/47

Obsah (7)§ 657§ 652§ 272§ 238§ 171§ 173§ 177

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 17. veebruar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

) § 162 lg 1 ja § 165 3

(5)lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda ning otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi. Ühtlasi jättis maakohus otsuse täitmise tagamiseks kehtima hagi tagamise. 5.
  1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena järgmist: -
  2. jaanuaril 2021 sõlmisid kostjad kinnistu kinkelepingu, millega kostja I kinkis kinnistu kostjale II; - kostjal I on maksuvõlg 148 602,81 eurot, sh
  3. juuli 2018 vastutusotsusega määratud maksusumma 148 416,81 eurot ja füüsilise isiku tulumaks 186 eurot; - vastutusotsus on jõustunud. 5.
  4. Täidetud on TMS § 187 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused. Vastutusotsus on kehtiv täitedokument. Hageja kui sissenõudja nõue on sissenõutav, sissenõude pööramisega kostja I varale ei kaasnenud nõude täielikku rahuldamist ja on alust eeldada, et see ka ei vii nõude rahuldamiseni. Kostja I ei ole tasunud vastutusotsusega talle tasumiseks määratud summat, mistõttu maksuhaldur alustas maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 4 p 2, lg 4¹ ja § 130 lg 1 alusel võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhaldur tegi krediidiasutustele korraldused kostja I pangakontode arestimiseks ja raha ülekandmiseks ning sellega alustas kostja I võla sundtäitmist. Sissenõude pööramine kostja I pangakontole ei viinud hageja nõude rahuldamiseni. Samuti ei kuulu kostjale I vallas- või kinnisvara, mille arvelt saaks hageja nõuded rahuldada. 5.
  5. Täidetud on ka TMS § 189 lg 1 kohaldamise eeldused ega esine asjaolusid, mis võimaldaks lähtuda TMS § 189 lg-st
  6. Majanduslikult väärtusliku kinnistu kinkimine ei ole tavapärane kingitus, vaid kostja I soovis end varatuks muuta, et vältida hagejale võla tasumist. Seega oli kinge hageja huve oluliselt kahjustav tehing. Kostjad avaldasid kinkelepingu p-s 2.5, et hindavad kinnistu väärtuseks 50 000 eurot, seega on kinke ese väärtusega. 5.
  7. Asjakohatud on kostjate vastuväited vastutusotsuse kehtivuse ja seaduslikkuse kohta. Kostja I esitas vastutusotsuse peale kaebuse, mis jäi Tallinna Halduskohtu
  8. novembri 2019 otsusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  9. aprilli 2020 otsusega kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus keeldus
  10. septembril 2020 kostja I kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Seega on vastutusotsuse seaduslikkust kontrollitud kolmes kohtuastmes ning see on kehtiv ja põhjendatud täitedokument. 5.
  11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, TMS § 184 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 alusel tuleb kostjat II kohustada tagastama kinnistu kostja I omandisse ning andma nõusolek kostja I omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Samuti tuleb kostjat I kohustada andma nõusolek tema kandmiseks ainuomanikuna kinnistusraamatusse. POOLTE SEISUKOHAD
  12. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad panna hageja kanda. 6.
  13. Esiteks jäävad kostjad selle juurde, et vastutusotsus ei ole lubatud tõend. Vastutusotsuse dokument on kostja I põhiõiguste õigusvastase rikkumisega saadud tõend, mille vastuvõtmisest maakohus pidanuks keelduma ja selle tagastama. Sellest järeldub omakorda, et hageja ei tõendanud nõuet kostja I vastu, hageja ei ole käsitletav sissenõudjana ja vastutusotsus ei ole käsitletav täitmiseks kohustusliku täitedokumendina. Kostja II taotles, et maakohus kontrolliks kostja I suhtes läbi viidud vastutusotsuse menetluses tõendite kogumise ja kasutamise seaduslikkust ja vastutusotsuses tuvastatud asjaolusid. 6.
  14. Teiseks oli nii halduskohtumenetluses kui on käesolevas menetluses vaidlus selle üle, kas Eesti maksumenetlus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Kui halduskohtud ei pidanud vajalikuks kohaldada liidu õigust ning ignoreerisid Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu praktika seisukohti, siis ei saa vastutusotsust lugeda seaduslikuks. Lähtuvalt Euroopa 4
(5)Kohtu praktikast tuleb kohtul kontrollida, kas liikmesriigi õigus on kooskõlas liidu õigusega, ja tuvastades vastuolu liikmesriigi õiguse ja liidu õiguse vahel, kohaldada liidu õigust.
  1. Hageja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Kostja kannavad menetluskulud ringkonnakohtus. 9.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest kinkelepingu sõlmimise, maksuvõla suuruse ja vastutusotsuse kohta kohtulahendite jõustumise kohta. Samuti pole vaidlust, et kostjad on lähikondsed TMS § 188 lg-te 2 ja 3 tähenduses (PankrS § 117 lg 1 p 3 kaudu).

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Kuivõrd maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust või hagi tagamise abinõu kehtima jätmise otsustust. Vastuseks kaebusele tuleb märkida järgmist. 10.
  2. Põhjendamatu on kostjate arusaam, et vastutusotsus ei ole lubatav tõend. Viidatud otsus vastab

§ 272lg 1 tunnustele ja on seega formaalselt korrektne dokumentaalne tõend.

Tegemist ei ole maksuvõlgniku ega kostja I põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga (

§ 238lg 3 p 1).

Maakohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 24 kokkuvõtvalt õigesti, et vastutusotsuse kehtivuse üle vaieldi haldusasjas nr 3-18-1912 ja selles on jõustunud kohtuotsus, millega ei tuvastatud vastutusotsuse kehtetust. Samuti ei nähtu haldusasja otsustest, et vastutusotsuse tegemisel oleks rikutud maksumenetluse osaliste põhiõigusi. Vastutusotsus ei ole karistusliku ega repressiivse iseloomuga, vaid MKS § 96 lg 1 järgi on selle alus kolmanda isiku (käesoleval juhul kostja I) seadusjärgne vastutus maksumaksja või maksu kinnipidaja (maksuvõlgniku) kohustuste täitmise eest. Sel viisil ei karistata vastutusotsusega selle adressaati, vaid temalt nõutakse seadusest tuleneva kohustuse täitmist. Kostja II suhtes ei ole vastutusotsuse menetluses tuvastatud asjaoludel sellist tähendust, nagu käsitles Euroopa Kohus

  1. oktoobri 2019 otsuses kohtuasjas Glencore Agriculture (C-189/18, ECLI:EU:C:2019:861). 10.
  2. Eeltoodud kaalutlustel ei jaga ringkonnakohus kostjate arusaama, et käesolevas asjas on asjakohane avaram vaidlus küsimuses, kas ja kuivõrd on maksuvõlgniku ja kostja I suhtes läbi viidud maksumenetlused kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning kas neis rakendati karistusõigusliku iseloomuga sanktsioone. Ringkonnakohus põhjendas eelmises p-s 10.1, et vastutusotsus on lubatav tõend ja sel puudub karistuslik sisu. Tsiviilkohus ei saa kontrollida haldusakti kehtivuse sisulisi eelduseid (Riigikohtu
  3. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9421, p 14). Vastutusotsuse formaalse kehtivuse tunnuseid kostjad kaebuses kahtluse alla ei seadnud. Niisiis lähtus maakohus õigesti sellest, et vastutusotsus on kehtiv täitedokument. Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohtu kohaldatud õigusnormid vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse, Euroopa Liidu õiguse ega Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste konventsiooniga.
  4. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 ja § 165 lg 1 alusel kostjate kanda võrdsetes osades.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

§ 177lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.