7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 30.12.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 30.12.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.01.2023 kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, 02.02.2023 hagile vastanud. Kostja ei ela registrijärgsel aadressil xxx (12.12.2022 Pärnu MK määrus; eelmärgitud korteris kostja ei ela, korter on tühi) ning kostja eposti aadressil: xxx edastatud e-kirjadele ei vasta. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad kostja elu- ja viibimiskoha kohta andmed. 06.03.2023 töötamise registri väljavõtte kohaselt ei ole kostjal kehtivat töösuhet ning kohtul ei ole võimalik menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. MTA andmetel väljamaksed puuduvad. Rahvastikuregistri andmete kohaselt registrijärgne elukoht (xxx) muutunud ei ole, mistõttu puuduvad kohtul andmed kostja elu- ja viibimiskoha kohta. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, 2
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2021,21 eurot, intressivõlgnevus 133,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 334,10 eurot ning edasiulatuv viivis alates 31.12.2022 põhinõudelt 2021,21 eurolt 16,90 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et Swedbank AS ja kostja vahel 19.12.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 19-127460-VL alusel tekkinud põhivõlgnevus 2021,21 eurot, intressivõlgnevus 133,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 334,10 eurot (periood 08.01.2022-30.12.2022) ning edasiulatuv viivis alates 31.12.2022 põhinõudelt 2021,21 eurolt 16,90 % aastas kuni põhinõude täitmiseni, on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt VÕS 113² lg 2 alusel sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. VÕS § 113² lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on pärast lepingu ülesütlemist saatnud kostjale kolm (01.06.2022, 11.07.2022 ja 16.08.2022) meeldetuletuskirja. Seega eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulud põhjendatud 35 euro ulatuses. Sissenõudmiskulu 15 euro osas jääb rahuldamata, kuivõrd tõendeid, mis kinnitaksid vastavas ulatuses sissenõudmiskulu põhjendatust esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 19.12.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 19-127460-VL alusel tekkinud põhivõlgnevuse 2021,21 eurot, intressivõlgnevuse 133,16 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 334,10 eurot (periood 08.01.2022-30.12.2022) ning edasiulatuva viivise alates 31.12.2022 põhinõudelt 2021,21 eurolt 16,90 % aastas kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.