← Eesti

1-21-3787/30

Obsah (6)§ 200§ 136§ 64§ 75§ 76§ 218

1-21-3787 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-3787 (21231700015) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426, 383, 384 ja 387 kohus määras: Jätta Arno Jaagund vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Arno Jaagundilt menetluskuluna riigituludesse 108 (ükssada kaheksa) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004; Swedbank nr EE502200221014193355; Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700024858 ning selgitus „Arno Jaagund, 1-21-3787, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord 1

(11)1-21-3787 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Vangla esitas 13.03.2023 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Jaagundi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
  2. Viru Maakohtu 01.06.2021 otsusega tunnistati A. Jaagundi süüdi

§ 200

lg 2 p 4 ja

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

A. Jaagundit karistati

§ 200

lg 2 p 4 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega,

§ 136

lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat ja 10 kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 12.04.

  1. Kohtuotsus jõustus 16.08.
  3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.06.2021 otsusest tunnistati A. Jaagund süüdi

§ 200

lg 2 p 4 järgi selles, et tema omades kehtivat karistust

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi, ründas 01.01.2021 ajavahemikul kell 11:31 kuni 12:17 XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil V M . Ta lõi kannatanut rusikaga näkku otsimikupiirkonda, pähe pealaepiirkonda, kehasse ribidesse ja alaselja piirkonda ning kui V M üritas kella 11:39 ajal korterist põgeneda, takistas ta korterist väljuma hakanud kannatanut, haarates viimasel selja tagant kinni ning tõmbas teda jõuga tagasi, mille tagajärjel V M kukkus. Seejärel lohistas Arno Jaagund kannatanu korterisse tagasi ja sulges seestpoolt korteriukse, jätkates röövimise toimepanemist. Ta võttis ära sissehitatud DVD-mängijaga televiisori Medion väärtusega 100 eurot, mobiiltelefoni Nokia 110 väärtusega 29, 99 eurot, sularaha 20 eurot ja kannatanul ainsa korterivõtmete komplekti koguväärtusega 10 eurot ning lahkudes korterist, lukustas äravõetud võtmetega ukse, takistades sel viisil kannatanu liikumist ja abi kutsumist, tagades endale ühtlasi röövitud asjadega lahkumise. Oma tahtliku tegevusega tekitas A. Jaagund V M füüsilist valu ja tervisekahjustused - veritseva haava pealael ja hematoomid alaseljapiirkonnas, samuti varalist kahju 159, 99 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani A. Jaagund varem röövimise toime pannud isikuna toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 200lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Samuti tunnistati A. Jaagund süüdi selles, et 01.01.2021 ajavahemikul kell 11:31 kuni 12:17, kui ta pani XXX toime V M röövimise, takistas ta röövimise toimepanemise ajal kannatanul korterist põgenemist, tõmmates kella 11:39 ajal korterist lahkuma hakanud kannatanu ukse juures pikali ning lohistas ta korterisse tagasi, sulgedes seejärel seestpoolt ukse ja jätkas röövimise toimepanemist. Pärast V M suhtes röövimise toimepanemist, olles selle käigus muuhulgas kannatanult ära võtnud ka ainsa korterivõtmete kimbu ja ainsa sidevahendi mobiiltelefoni Nokia 110, lukustas A. Jaagund kella 12:17 paiku korteri ukse, jättes V M lukustatud korterisse, mille ainus aken on väljastpoolt trellitatud, võttes sellisel viisil kannatanult vabaduse, takistades tema liikumist ja abi kutsumist. Oma tahtliku tegevusega pani A. Jaagund toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, s.o

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5. Kinnipidamisasutuses A. Jaagundi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates isik on kõrgohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb röövimiste toimepanemises, millega tekitab materiaalset kahju ja kergemaid kehavigastusi, avalikus varguses, millega võib kaasneda vägivald, kehalises väärkohtlemises, narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises vanglas, vabaduse võtmises seadusliku aluseta ning karistusest kõrvalehoidumises. Oht on kõige tõenäolisem, kui A. Jaagund on tarvitanud alkoholi, mille tagajärjel võib muutuda vägivaldseks ning kui tekivad majanduslikud raskused, kus varalise kasu saamise eesmärgil on valmis toime panema röövimise ja kasutama vägivalda teiste isikute suhtes. Varasemalt vangistuses olles (2006 ja 2007) on tarvitanud narkootikume. Ohtlikkus 2

(11)1-21-3787 võib suureneda, kui A. Jaagund suhtleb isikutega, kes mõjutavad teda kriminaalsele käitumisele. Lisaks võib ohtlikkus suureneda, kui isik jätkab ja säilitab oma varasemat elustiili, ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 6. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A. Jaagundi vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Jaagundile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 12.02.2025, millest kuueks kuuks kohaldada elektroonilist järelvalvet. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A. Jaagundile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale Samaaria rehabilitatsiooniprogrammi lõppu;

§ 75

lg 2 p 7 mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega: mitte suhtlema väljaspool Samaaria keskust kriminaalkorras karistatud isikutega;

§ 75

lg 2 p 9 alluma elektroonilisele valvele kuueks kuuks, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;

§ 75

lg 4 isiku enda võetud lisakohustus, mille kohus on kinnitanud: osaleda S E M H turvakodu rehabilitatsiooniprogrammis vähemalt 6 kuud alates vabanemise päevast.

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma 13.03.2023 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toeta samuti A. Jaagundi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, lisades, et A. Jaagundi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise elektroonilise valve alla küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Eeltoodud seisukoha kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Süüdimõistetu ning tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
  2. Süüdimõistetu A. Jaagund teatas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. Ka tõi ta välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed vastavad tegelikkusele. Samuti kinnitas ta, et sotsiaalprogrammide läbimisest kinnipidamisasutuses on olnud talle kasu ning ta plaanib elama asuda S E M H turvakodusse. Kriminaalhooldaja pakkumist pidas ta heaks, leides, et ei tule probleeme seal välja toodud kohustuste täitmisega.
  3. Süüdimõistetu kaitsja advokaat Kadi Sitska leidis, et kaitsealune on valmis vabanema vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. A. Jaagund teab, mis juhtub temaga siis, kui ta neid vabanemise tingimusi ei täida. Kaitsealune on täiesti motiveeritud elama seaduskuulekalt ja läbima katseaja positiivselt. See ei ole kerge, katseaeg ei ole lühike. Eelnev elukäik on piisavalt andnud õpetust, mis on elus oluline. Kohe ei saa vette hüpata, enne tuleb ujuma õppida. Selleks ongi need programmid. Karistuse lõppemisel tal ei olegi kuhugi minna – ei tööd ega kodu. Siis olekski tagasilangus käes. Selline kriminaalhooldus on isikute jaoks väga vajalik, eriti nendele isikutele, kes on kahjuks sagedasti vanglas viibinud. Samaaria keskuses, kui peetakse hästi üleval, siis sealt toetus olemas. Kaitsja arvates on praegu see õige hetk kui tuleks A. Jaagund vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3

(11)1-21-3787
  1. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et A. Jaagundit ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutamisega elektroonilisele valvele.
  2. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuur selgitanud, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Prokuratuur leidis, et ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuuri arvamuses puuduvad sisulised argumendid, mis võimaldaks hinnata prokuratuuri seisukoha kujunemise põhjendatust. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 01.06.2021 otsusega tunnistati A. Jaagundi süüdi

§ 200

lg 2 p 4 ja

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

A. Jaagundit karistati

§ 200

lg 2 p 4 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega,

§ 136

lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat ja 10 kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 12.04.

  1. Kohtuotsus jõustus 16.08.
  3. Riigikohtu praktika kohaselt juhul, kui isik kannab liitkaristust, mis on moodustatud nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo eest mõistetud üksikkaristustest, lähtutakse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel

§ 76lg-st 2.

Seda põhjusel, et

§ 76

lg 2 kohaselt tuleb selles sättes toodud tähtaegadest lähtuda juhul, kui karistust kandev isik on süüdi mõistetud esimese astme tahtlikus kuriteos. Seejuures ei oma tähtsust, kui suure osa mõistetud karistusest moodustab just esimese astme tahtliku kuriteo eest mõistetud karistus. Oluline on üksnes see, et mingi osa kandmisele kuuluvast karistusest on isikule mõistetud esimese astme tahtliku kuriteo eest. Selline seisukoht on põhjendatud ka seetõttu, et isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, ei saa loota, et enne selle kuriteo eest mõistetud karistuse täielikku ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel kergendada (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-12, p 25). 4

(11)1-21-3787 15.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§ 76lg-s 4 sätestatud kriteeriume.

Käesolevaks ajaks on A. Jaagund talle mõistetud karistusajast (3 aastat 10 kuud) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.

  1. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et A. Jaagundi avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Tegemist on S E M H turvakoduga, kus on olemas kõik eluks vajalik. Samaaria turvakodus on olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks ning M N (S E M MTÜ tegevjuht) on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks aadressile XXX. Elukoha näol on tegemist majutusteenusega, kus isiku elukohana käsitletakse talle määratud tuba. Tuppa ei paigutata kedagi, kes vastavat nõusolekut ei anna, toa uks on lukustatav ning teiste isikute ligipääs elektroonilise valve seadmetele piiratud. Seega on A. Jaagundil vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
  4. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 18.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 19. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel. 5

(11)1-21-3787 20. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Jaagund individuaalse täitmiskava alusel läbis vangistuses perioodil 04.01.2022 - 01.06.2022 sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“. Tuleviku osas ootused osaliselt liialdatud. Seatud tuleviku eesmärkide saavutamiseks/täitmiseks vajab abi/tugiisikut, et hoiduda sõprade mõjust, saada reaalseid tööoskusi ja hoida suhteid. A. Jaagundi teadlikkus riskiteguritest on paranenud, on saanud programmi kohtumistel käsitletud teemadest enda jaoks olulist infot, uusi teadmisi, mida muutuste saavutamiseks ja eesmärkide poole liikudes rakendada.
  2. Ajavahemikul 02.11.2022-23.01.2023 läbis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste arendamine“. Programmi jooksul töötas kaasa aktiivselt, kuid esines ka passiivseid hetki. Kinnipeetav on motiveeritud ennast muutma ning omandatud teadmisi kasutama, kuid vajab kindlasti regulaarset programmi teemade kinnistamist läbi erinevate vestluste.
  3. Alates 01.12.2021 kuni 02.05.2022 töötas A. Jaagund V V XXX. Alates 03.05.2022 töötab V V XXX, on juhendanud uusi kinnipeetavaid. Alates 24.02.2022 - 13.02.2023 töötas V V XXX Kinnipeetav on motiveeritud vanglas töötama, etteheiteid kinnipeetava töötamise osas vanglal ei ole.
  4. Põhjendatud on positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et A. Jaagundil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).
  5. Kinnipeetava eeskujulik käitumine (motiveeritult töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine) vangistuse ajal ei ole aga ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vangistusest ennetähtaega vabastamise üle otsustamisel. Riigikohtu praktikast ei saa tuletada seisukohta, et süüdimõistetu, kes on käitunud karistuse kandmise ajal korrektselt, tuleb igal juhul vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastada. Tähelepanuta ei saa jätta süüdimõistetu senist elukäiku ning arvestada ka seda, et A. Jaagundil on veel läbimata vestlused majandusliku toimetuleku oskusest, mille tulemusena oskaks ta iseseisvalt arutada oma tegusid, seoks kindlad eesmärgid, saaks aru, mis on kuritegelikul moel saadud tulu ning kuidas seda edaspidi vältida. Võttes arvesse kinnipeetava ohtlikkuse taset ning tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab kohus, et kõnealuste tegevuste edukas läbimine on A. Jaagundi puhul oluline kuritegelikust käitumisest 6

(11)1-21-3787 loobumiseks. Lähtudes esitatud iseloomustusest järeldub, et A. Jaagundi seaduskuulekus sõltub suurel määral sellest, mis tingimustes ta viibib, kes teda mõjutab. Samuti tuleb arvestada seda, et varasem korduv vanglas viibimine seoses karistuse kandmisega ei suutnud kaasa tuua soovitud eesmärki, s.o seda, et A. Jaagund vabaduses olles ei jätkaks kuritegude toimepanemist. Seega on põhjendatud see, et ta läbiks kinnipidamisasutuses kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, kinnistamaks vanglas saadud teadmisi. Selline toimimisviis aitab A. Jaagundil üheselt mõista, miks tema varasem kriminaalkorras karistatav tegevus ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning mida tal vabaduses olles tuleks ette võtta, et muuta kardinaalselt enda varasemat käitumismustrit. Kohtu hinnangul, arvestades A. Jaagundi haridustee lühidust, on kahetsusväärne ka see, et ta ei ole huvitatud vangistuse ajal haridust omandama ega ennast täiendama, vaatamata sellele, et vanglas on sellised võimalused talle tagatud. Kohtu hinnangul suurendab haridustee jätkamine ja enesetäiendamine ka kinnipeetava väljavaateid tööjõuturul saada ametliku tööga hõivatuks. A. Jaagundi hoiakud (eelistab töötamist õppimisele) näitavad, et ta ei mõtle eriti enda elu tulemuslikule ja efektiivsele muutmisele, sest pikema haridustee läbimine loob ka paremad eeldused saada hästi tasustatud tööga hõivatuks tulevikus. Seega on suur tõenäosus, et vabanedes takerdub A. Jaagund samadesse käitumismallidesse, mis päädib kinnipidamisastutusse naasmisega. Seega on igati põhjendatud see, et enne vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamist läbiks A. Jaagund kinnipidamisasutuses kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Jaagund elama asuda aadressile XXX, kus asub S E M H turvakodu. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Samaaria turvakodus on olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks ning M N on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks aadressile XXX. Elukoha näol on tegemist majutusteenusega, kus isiku elukohana käsitletakse talle määratud tuba. Tuppa ei paigutata kedagi, kes vastavat nõusolekut ei anna, toa uks on lukustatav ning teiste isikute ligipääs EV seadmetele piiratud. Tugiteenusel olijatele võimaldab S majutuse, toitlustamise, töökogemuse saamise ja rehabilitatsiooniprogrammis osalemise. Seega esmased toimetulekuks vajalikud tingimused oleksid isikul vabanedes olemas.
  2. Samas nähtub kohtule esitatud andmetest, et riigi varasem usaldus leebemate meetmete rakendamise näol ei taganud kinnipeetava seaduskuulekust vabaduses olles. Varasema vangistuse ajal avavanglas olles hakkas A. Jaagund tarvitama alkoholi ja olles lubatud tööle P OÜ-sse 15.11.2018, jättis ettenähtud ajaks Viru Vanglasse tagasi ilmumata. Kinnipidamisel 16.11.2018 tehti isikule narkotest, mis näitas metamfetamiini sisaldust. Seega olles riigi kõrgendatud tähelepanu all ei suutnud A. Jaagund avavanglas olles täita enda kohustusi, pannes toime väga tõsise rikkumise, s.o kinnipidamisasutusse tagasi pöördumata jätmise pärast võimalust töötada vabaduses avavanglas viibimise tõttu.
  3. Kohtule esitatud andmetest ega kohtuistungil kuuldust ei nähtu midagi sellist, mis paneks kohut uskuma, et kinnipeetava hoiakud on tõesti kardinaalselt muutunud. Kohtul puudub kindlustunne, et vabatahtliku iseloomuga turvakodu suudab kinnipeetavat mõjutada nii, et ta jääb sinna omal soovil pikemaks perioodiks ning alustab n-ö nullist, jättes kõrvale enda hoiakud ja harjumuspärase eluviisi. S E M MTÜ-s viibimine saab olla ikkagi ajutine lahendus ning ei saa olla kindel ka selles, et A. Jaagund sealt omavoliliselt ei lahku. Varasemalt on isik korduvalt olnud kriminaalhooldusel: 2004-2005 kriminaalhooldus ebaõnnestus, karistus pöörati täitmisele, kuna ei ilmunud registreerimistele; 2014 oli määratud ÜKT, tunnid sooritas nõuetekohaselt, kuid katseajal esitati kahtlustus uue kuriteo toimepanemises ja 2015-2016 7
(11)1-21-3787 kriminaalhooldus ebaõnnestus, ei ilmunud korduvalt registreerimisele, lisaks pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole välistatud hetkel tema korrale mitteallumine leebemates tingimustes kui kinnipidamisasutuses. Kinnipeetav kordab oma vigu ja ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Seega kohtul, pärast materjalidega tutvumist, ei tekkinud veendumust, et käesoleval ajal on kinnipeetav siiralt orienteeritud õiguskuulekusele ja seda vaatamata sellele, et iseloomustuse kohaselt A. Jaagund möönab kriminaalhoolduse vajalikkust vangistusest vabanedes ning väidab, et on motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Kohtu hinnangul ei saa olla kindel selles, et A. Jaagund on valinud rehabilitatsioonikeskuse enda elukohaks seetõttu, et ta siiralt soovib muuta enda senist käitumismustrit ning aktiivselt kasutab rehabilitatsioonikeskuse töötajate abi seaduskuulekale teele asumiseks.
  1. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on KRaha andmetel kokku rahalisi võlgnevusi 8304, 34 euro ulatuses, mis raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Iseloomustusest nähtuvalt on A. Jaagundi kuritegude toimepanemise soodusteguriks mh majandusliku kasu saamise eesmärk. Käesolevalt kannab ta karistust röövimise ning seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest (takistas röövimise toimepanemise ajal kannatanul korterist põgenemist). Kohtu käsutuses olevatest andmetest nähtub, et tõesti näitavad kinnipeetava varavastased kuriteod, et oma majanduslike probleemide lahendamiseks on ta valinud kriminaalkorras karistatava käitumislaadi. Seejuures ei ole ta mõelnud, millised on toimepandud teo tagajärjed kannatanutele. Seega on tema teiste inimeste seisukohtade mõistmine puudulik, oma tegevuses lähtub vaid enese heaolust. Nimetatu kinnitab seda, et vajalik on see, et A. Jaagund läbiks kinnipidamisasutuses kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused.
  2. Kindel ei saa olla selles, et A. Jaagund saab vabaduses tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega hakkama, sest tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht ja seda vaatamata sellele, et tal on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas ning esmased toimetulekuks vajalikud tingimused oleksid isikul vabanedes olemas juhul, kui ta asub S turvakodusse. Seega võib A. Jaagund uuesti valida lihtsama ehk ebaseadusliku viisi sissetulekute saamiseks. Seda kinnitab ka see, et iseloomustuse kohaselt esineb tal alkoholisõltuvus, millega kaasnevad kontrollimatud ja märkimisväärsed kulutused alkoholi soetamisele. Kuna alkoholisõltuvus on salakaval, siis ei saa kuidagi välistada seda, et A. Jaagund vabaduses olles satub uuesti alkoholi küüsi, lahkudes asenduskodust.
  3. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Tal on olemas küll püsiv elukoht turvakodu näol. Samas on tal tasumata märkimisväärses suuruses rahalisi nõudeid, s.o summas 8304, 34 eurot ning puudub garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul räägivad A. Jaagundit vabaduses ootavad elutingimused pigem tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks ning seda vaatamata sellele, et tal on võimalik võtta ennast arvele Töötukassas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  4. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. A. Jaagundi iseloomustus näitab, et Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete kohaselt on ta perioodil 09.09.2006-20.06.2007 õppinud K XX, kuid heideti koolist välja. Kooli ajal esines probleeme koolis käimisega. Erikoolis õppinud ei ole. Eelistab töötamist õppimisele, ei ole huvitatud vangistuse ajal haridust omandama ega ennast täiendama. Eriala ei ole omandanud. Kohtu hinnangul on kinnipeetava väljavaated tööturul üsna kesised ka tema haridustaseme tõttu, kuna ka eriala on omandamata. See aga ei soodusta A. Jaagundi seaduskuulekust.
  5. Vastavalt Riigikohtu praktikale on süüdimõistetu varasemad kuriteod – nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg – on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on 8
(11)1-21-3787 lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (

§ 76lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (Kr

MS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (mutatis mutandis osutatud määrus nr 1 09 3703/83, p-d 9 ja 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus nr 1 16 9171/1411, p 11). Seega ei tohi ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust arutades piirduda üksnes nentimisega, et isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud. Kohus peab nendesse karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. Samuti tuleb hinnata, kas ja kuivõrd on varasemad õigusrikkumised seotud kuriteoga, millega seoses arutatakse ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Uute kuritegude ohule võivad mõnikord osutada ka sellised varasemad süüteod, mida ühendab uue kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (isiku hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt) (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. septembri
  6. a määrus nr 1-20-5036/28, p 14). Siiski tuleb silmas pidada, et mida suuremal määral varasemate kuritegude asjaolud viimase kuriteo(kahtluse) sisust erinevad – ja mida kaugemale ajalukku varasemad kuriteod jäävad –, seda väiksem on tavaliselt nende kaal ennetähtaegse vabastamise või vahistamisaluse sedastamisel ja mõnikord kaob see sootuks (RKKKm 1-151446, p.15, 18).
  7. A. Jaagund on kriminaalkorras karistatud 15-l korral, nendest 11 on arhiveeritud. Vanglakaristust kannab üheksandat korda, isik on kandnud vanglas karistust juba alaealisena. Praegune kuritegu on röövimine (süüteo toimepanemise aeg - 31.12.2020) ning seadusliku aluseta vabaduse võtmine (pani toime - 01.01.2021). Varasemad ning nö värskemad kuriteod: karistuse kandmisest kõrvalehoidumine (pani toime 15.11.2018); röövimine gruppi poolt ning olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise (pani toime 15.09.2014); lisaks sellele on teda karistatud mootorsõiduki ärandamise, kehalise väärkohtlemise ning kelmuse toimepanemise eest. Vägivaldsuse raskusaste muutunud ei ole, kuna isik on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Samuti on A. Jaagundi käitumine sarnane varasema käitumisega, kuritegude soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise eesmärk, impulsiivsus ning puudulik probleemilahendusoskus.
  8. Samuti ei saa jätta tähelepanuta seda, et A. Jaagundil on seitse kehtivat väärteokaristust: neist viis

§ 218

lg 1 järgi ning 2 korda on teda karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi. Võttes arvesse eelnimetatud kuritegude toimepanemise aega ning asjaolusid on põhjendatud järeldada, et vähemalt alates

  1. aastast toimepandud kuritegude asjaolud ei erine valdavas osas viimase kuriteo asjaoludest. Kuigi arhiveeritud õigusrikkumised jäävad ajaliselt päris kaugele viimaste kuritegude toimepanemisest, tuleb nentida, et nii arhiveeritud kuritegude kui ka kehtivate karistusandmete kaal on suur ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse üle otsustamisel. Tuleb nõustuda vangla hinnanguga, et korduv karistatus ja samade vigade kordamine viitab kuritegelikele hoiakutele. Käesoleva kriminaalasja esemeks on mh esimese astme kuritegu. Ka varem on kinnipeetav toime pannud nii esimese kui teise astme kuritegusid. Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud, et A. Jaagund võib vabaduses olles toime panna mh väga ohtlikke esimese astme kuritegusid.
  2. Süüdimõistetu poolt toime pandud kriminaalkorras karistatavad teod näitavad tema ükskõikset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite täitmisesse. Kohtu hinnangul ka käesoleval ajal esineb suur tõenäosus, et järjekordne käitumiskontroll lõpeb uue kuriteo toimepanemisega. Iseloomustuse kohaselt teadvustab kinnipeetav praegu kuritegude toimepanemise soodustanud tegureid ja väljendab soovi oma elu muuta. Samas leiab kohus, et 9

(11)1-21-3787 kui eespool toodud A. Jaagundi soov oleks siiras, siis ei annaks ta enamasti stamp vastuseid, mis viitab kohtu hinnangul soovile soodustada oma olukorda ning pääseda vabadusse. Ei saa kuidagi välistada, et ametiisikutega teeb A. Jaagund koostööd pigem omakasu eesmärgil. Seega võivad olla tema plaanid seaduskuuleka tuleviku osas välja toodud üksnes vangistusest ennetähtaegse vabanemise saavutamiseks elektroonilise valve alla. Selle versiooni kasuks räägib ka asjaolu, et A. Jaagund väidab, et kõik probleemid oleks olemata, kui ei tarvitaks alkoholi. See demonstreerib kohtu hinnangul A. Jaagundil esinevat soovimatust vastutada enda tegude eest, seda enam, et seni ei ole A. Jaagund teinud mitte midagi selleks, et alkoholi kuritarvitamisest hoiduda. Nii tuleneb ka tema enda kohtuistungil antud ütlustest, et isegi alkoholivastane kodeerimine ei olnud tulemuslik. Eeltoodu aga vähendab tõenäosust, et ta on enda vigadest tõesti järeldusi teinud ning siiralt soovib käitumist muuta ning elada seaduskuulekalt.
  1. Nõustuda saab vanglaga ka selles, et A. Jaagundi kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise eesmärk, impulsiivsus ning puudulik probleemilahendusoskus. Kohtul puudub veendumus, et käesolevaks ajaks on eeltoodud soodustegurid uute kuritegude toimepanemiseks täielikult ära langenud. Välistada ei saa seda, et vabaduses olles isik jätkab oma probleemide lahendamist ebaseaduslikul viisil. Seega kohtul puudub veendumus, et läbitud sotsiaalprogrammid tagavad A. Jaagundi edasise õiguskuulekuse, sest läbimata on ka veel mitmeid tegevusi, mis on individuaalses täitmiskavas ette nähtud vähendamaks ohtu, et A. Jaagund vabaduses olles jätkab kuritegude toimepanemist.
  2. Ka on põhjendatud osundada sellele, et A. Jaagund võib vabaduses olles sattuda uuesti alkoholi ja ka narkootiliste ainete küüsi, mis suurendab tõenäosust, et ta vabaduses olles naaseb varasema kriminaalkorras kaeristatava käitumismustri juurde. Kinnipeetav väidab, et alkoholi on tarvitanud siis, kui on probleemid ja ei oska neid kuidagi lahendada. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Isiku kuriteod on pandud toime enamjaolt alkoholijoobes, on kasutanud ka vägivalda. Käesoleva kuriteo sooritas samuti alkoholijoobes, röövis võõralt isikult esemeid, kuna vajas raha. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel A. Jaagundil narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Samas kinnipeetav põgenes avavanglast 15.11.2018, kinnipidamisel 16.11.2018 tehti isikule narkotest, mis näitas metamfetamiini sisaldust. On märkimisväärne, et NPALS § 151 lg 1 alusel on väärteokorras teda karistatud kahel korral (2018.a ja 2021.a, viimane süüteo toimepanemise aeg on 21.12.2020). Kohus peab kiiduväärseks kinnipeetava poolt avaldatud soovi elada ilma sõltuvusainete tarvitamiseta, kuid kahtleb selles, et käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegselt vabanemisel eeltoodud eesmärk (mis ei pruugi olla ka siiralt avaldatud) realiseerub. Sellisele seisukohale asumisel arvestab kohus mh kinnipeetava pikaajalist alkoholi tarvitamise harjumust, millest on paraku kujunenud alkoholisõltuvus ning rehabilitatsioonikeskuses viibimise vabatahtlikku iseloomu. Samuti seda, et olles teadlik kohustusest naasta vanglasse, tarvitas A. Jaagund metamfetamiini, olles seejuures kindlasti teadlik, et vanglateenistuse ametnikul on õigus kontrollida kinnipeetavat ja tuvastada keelatud aine tarvitamine. Seega kinnipeetava enesekontrollivõime vabaduses olles on olnud äärmisel napp ning kohtul puudub kindlustunne, et eeltoodu on senise vangistuse jooksul muutunud. Arvestades senist A. Jaagundi elukäiku, ei saa olla kindel seega selles, et vabanemisel jätkab kinnipeetav kainet eluviisi olukorras, kui sõltuvusainete hankimine ei ole välistatud. Seega ei saa kindlalt asuda seisukohale, et senini kantud karistus on oma eesmärgi täitnud.
  3. Kohus peab positiivseks seda, et A. Jaagundil on lähedased isikud, kes teda toetavad. Päritoluperekonda kuuluvad ema E V , kaks venda M ja A V ja kuus õde: K N , A K , S V, E V , Õ V ja I V . Isa suri
  4. aastal. Pereliikmetega suhtleb vangistusest telefoni teel sagedasti, suhted on enda väitel head ja toetavad. Kokkusaamistel pereliikmed käinud ei ole. Samas kohus pöörab tähelepanu sellele, et õde E V on varasemalt viibinud vangistuses (käesolevalt ei esine probleeme seaduskuulekusega), lisaks on isik koos õega toime pannud 10
(11)1-21-3787 varavastase kuriteo. Ka üks vendadest on varavastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse mõtte- ja eluviisiga isikud. Kuigi käesolevalt väidab kinnipeetav, et sõpru tal ei ole, endiste kuriteokaaslastega enam ei suhtle, peab kohus väheusutavaks, et suhtlusring ei taastu, kuna kinnipeetav oli oma tuttavate poolt mõjutatav. Kohus nõustub vanglaga, et nähtuvalt esitatud andmetest ei ole kinnipeetav varem hoolinud enda ja perekonna heaolu tagamiseks töökohustuse täitmisest. Iga inimene valib ikkagi enda käitumismustri ise ning karistusregistrist nähtuvalt on A. Jaagund mitmel korral teinud selliseid valikuid, mis tingisid süüdimõistvate kohtuotsuste langetamise tema suhtes. Seega puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav on nüüdseks valmis muutma oma hoolimatut ja teisi ärakasutavat elustiili ja täielikult loobuma juba kinnistunud käitumisviisist.
  1. Kokkuvõtvalt jätab kohus süüdimõistetu A. Jaagundi seega hetkel vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Siiani ära kantud karistus pole veel soovitud eesmärki saavutanud, sest täitmata on ka kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud. Seega jätab kohus süüdimõistetu A. Jaagundi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine
  2. Kohtuistungil osales kinnipeetava A. Jaagundi kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Kadi Sitska, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 108 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas eeltoodud taotluse täielikult.
  3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pidades silmas A. Jaagundi resotsialiseerumist ja varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks anda talle võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulu ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.