Obsah (5)

§ 113§ 68§ 121§ 74§ 75

1-23-1690 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023, Tallinnas Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kriminaalasja number 1-23-1690 (kohtueelse

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 ning Kr

MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 4 aastat.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 26.11.2016.

Karistus kantud 26.11.

1. Väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinnipeetud 11.10.2022 kuni 12.10.
2. süüdistuses

§ 121lg 2 p 3 järgi RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada Natalia Tsajun

§ 121lg 2 p 3 järgi ja karistada teda vangistusega 11 (üksteist) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Natalia Tsajuni karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 11.10.2022 kuni 12.10.2022, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud ärakandmata karistus (s.o 10 kuud 28 päeva vangistust) Natalia Tsajuni suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 on Natalia Tsajun kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1 1-23-1690 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Natalia Tsajuni käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 6.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Natalia Tsajuni käitumiskontrolli ajal pöörduma alkoholiprobleemiga Wismari haiglasse ning kohustada teda esitama kriminaalhooldusametnikule sellekohased dokumendid.

1. Määrata Natalia Tsajun käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 31.03.
4. Rahuldada kannatanu J K tsiviilhagi TsMS § 440 lg-st 1 alusel täies ulatuses ja mõista VÕS § 1043 alusel Natalia Tsajunilt J K kasuks välja 71,59 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda J K arveldusarvele xxx AS-is SEB pank.
5. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Natalia Tsajunilt riigituludesse: − sundraha 1,5 palga alammääras – 1087,50 eurot; − määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osaliselt, s.o 194,40 eurot.
6. Riigi kanda jätta − määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osaliselt, s.o 43,20 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1281,90 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 106,83 eurot (viimasel kuul tuleb sellisel juhul tasuda 106,77 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber xxx. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
7. ptk
8. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 31.03.
9. a. 2 1-23-1690 Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (31.03.
10. a). SÜÜDISTUS Natalia Tsajuni süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese tervise kahjustamise (mõisteti 25.01.2017 süüdi ja karistati

§ 113

lg 1 - § 25 lg 1 järgi), 11.10.2022 kella 10.30 paiku aadressil xxx asuvas korteris lõi J Kt ühel korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu J K tundis füüsilist valu ja sai kehavigastuse: vastavalt SA PERH EMO kaardile nr xxx tuvastati J Kl valulikkus vasakus näopooles ja suuavamistakistus; samuti tuvastati J K isiku läbivaatuse 11.10.2022 protokolliga tema ala- ja ülahuulel kuivanud verekahtlane määrdumus. Seega pani Natalia Tsajun toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu J K esitas 10.01.2023 tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudega 71,59 eurot, mis tuleb hüvitada J K arveldusarvele xxx SEB Pank. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht: Natalia Tsajun, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 11 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistusest maha eelvangistuses viibitud 2 päeva.

§ 74

alusel jäetakse mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Natalia Tsajun ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 2 ja § 75 lg 4 määratud lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja pöörduda alkoholiprobleemiga Wismari haiglasse ning kohustada teda esitama kriminaalhooldusametnikule sellekohased dokumendid. Kokkuleppe kohaselt tuleb Natalia Tsajunil hüvitada ka kannatanule J Kle tekitatud kahju summas 71,59 eurot. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o summas 1087,50 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 237,60 eurot. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumise alates 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Tsiviilhagi tunnistas täielikult. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et Natalia Tsajun tuleb süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab 3 1-23-1690 põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuigi kohtule esitatud kokkuleppes on asitõenditeks märgitud ka 1 DVD plaat, selgitab kohus tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.

1. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 311-313, §-st 318 ning TsMS § 440 lg-st
2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4