VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetlusosalised ja nende esindajad 2-20-134

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, Tsiviilasi nr 2-20-13468 mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O A esitas 16.09.2020 (parandatud avaldus on esitatud 18.09.2020) Viru Maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamiseks. Avaldaja I palub lõpetada ühine hooldusõigus lapse M Ka suhtes ja anda avaldajale I ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, haridusasutuse/huviringide valimise, reisimise ja tervishoiu küsimustes, muus osas saab jätta ühise hooldusõigus. (dtl 27-34) Avalduses oli esitatud taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks, milleks anda avaldajale otsustusõigus lapse reisile mineku osas. Kohus võttis 18.09.2020 määrusega avalduse menetlusse, määras lapsele esindaja riigi õigusabi korras ja küsis puudutatud isikute seisukohad (dtl 172-174). Kohus 18.09.2020 määrusega rahuldas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja andis talle otsustusõiguse lapse M Ka viibimis- ja elukoha määramise osas, lapse haridusasutuse valiku ja tervishoiu korraldamise küsimustes (dtl 57-60) Tartu Ringkonnakohus 10.11.2020 määrusega tühistas Viru Maakohtu 18.09.2020 määruse ja jättis avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata (dtl 219-223).
2. I K esitas 21.12.2020 Viru Maakohtule vastuavalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. (dtl 244-250). Lapse isa esitas 08.01.2021 vastuavalduse uue tervikteksti (dtl 302-311). Vastuavalduses palub lapse isa lõpetada vanemate ühine hooldusõigus nende lapse M Ka suhtes ja anda I Kile üle ainuhooldusõigus M Ka suhtes järgmistes lapse eluga seotud küsimustes: viibimis- ja elukoha määramine, haridusega seotud küsimuste otsustamine. I K esitas taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Viru Maakohus 15.01.2021 võttis avalduse menetlusse (dtl 350-351). 27.01.2021 määrusega jättis kohus I Ki esialgse õiguskaitse avalduse rahuldamata (dtl 432436).
3. O A`u avalduse kohaselt elavad lapse vanemad lahus (dtl 27-34). Pooltevaheline abielu on lõpetatud 15.10.2018 ning last ei kasvatatud kunagi koos. Laps elab püsivalt koos emaga, kellesse ta on kiindunud ning kes on ainuisikuliselt lapse elukorralduse üle otsustanud. Vanematevaheline suhtlus on probleemne, mille tõttu on korduvalt pöördutud erinevate asutuste poole (sh Politsei- ja Piirivalveamet) lapsega suhtlemise korra määramiseks. Kogu senine suhtlus on kujutanud endast isa nõudmisi ning juba lahutuses elavate vanemate suhtlus ei ole probleeme vähendanud. Lapse isa ei ole võimeline kokkuleppeid sõlmima ning selliselt ei ole lapse huvidest lähtudes võimalik ka last tulevikus ühiselt kasvatada. Isa on pidevalt lapsega suhtlemisel rõhunud enda õigustele, kuid pole soovinud arvestada teiste väljakujunenud harjumuste ning elukorraldusega. Vanemate kasvatusmeetodid on erinevad, erinev on nägemus lapse arengust ja vajadustest ning nii lapse ema kui ka laps ei tunne isa vastutustunde lapsega kohtumisel ning soovi oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Lisaks viitab avaldaja, et lapse isa tarvitab pidevalt alkoholi, mistõttu on ta muutunud agressiivseks ja tema käitumise ennustamine on seega võimatu. Muuhulgas ähvardab lapse isa korduvalt, et ta on suhelnud välisministeeriumiga ning leppinud seal lapse reisikeeldu osas. Samuti on ta korduvalt 2 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 viidanud, et jätab avaldajat hooldusõiguseta, viidates asjakohatu ja mõttetu asjaoludele. Ema teab lapse harjumusi, on kursis lapse arenguga lasteaias ja lapse eelistustega huviringide osas. Edasi avalduses kirjeldab ema oma ja lapse hetkeolukorda (avalduse esitamise seisuga) Eestis ning et tema soovib septembris
4. a käia koos lapsega reisil Hispaanias, kus soovib leida lapsele võimalikult kiiresti haridusasutuse ning asutada Hispaanias enda äri, et asuda Hispaanias elama, tulles ka kindlatel aegadel tagasi Eestisse. Lapse emal on olemas kõik oskused ja teadmised lapse kasvatamiseks. Hooldusõiguse emale üleandmine vastab praegusele faktilisele elukorraldusele ja tagab selle, et vanemate vahelised vaidlused ei kahjusta edaspidi lapse füüsilist ja vaimset tervist. Lapse isa ei maksa lapsele elatist ning ei ole võimeline last ülal pidama. Tema käitumine on igati pahatahtlik ning ei vasta mingitele käitumis ega ka terve mõistuse põhimõttetele. Lapse isa ei anna nõusoleku lapse reisile minekuks, millega jätab avaldaja ja lapse huvid tagaplaanile ja kahjustab seega nii avaldaja kui ka lapse huve. Perioodil mai
5. a kuni september
6. a on avaldaja korduvalt püüdnud saada lapse isalt kirjaliku nõusoleku reisile minekuks, kuid lapse isa on nõusoleku andmisest keeldunud ning vaidles paljasõnaliselt sellele vastu, ähvardades avaldajat juristide, ministeeriumite ja politseiga.
7. I K 08.10.2020 kirjalikus vastuses (dtl 123-126) leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Enne kohtusse pöördumist ei olnud vanemate vahel lapse suhtes selliseid vaidlusi, mis vajaksid kohtu sekkumist. Vaatamata sellele, et vanemad elasid lahus, ei olnud probleeme lapse suhtlemisega. Laps elas isa juures vähemalt igal nädalavahetusel reedest pühapäevani ning terve kuu juulist augustini. Isa aktiivselt osales lapse kasvatamises ja ülalpidamises, reisides ka lapsega välismaale. Seega ei vasta absoluutselt tegelikkusele avaldaja väited, et laps püsivalt elas koos emaga ja ta on ainuisikuliselt lapse erakorralduse üle otsustanud ja tema eest hoolitsenud. Isa ja lapse vahel on head ja soojad perekondlikud suhted ja tihe seos. Avaldaja etteheited isale kohatu käitumise/suhtumise ja alkoholi kuritarvitamise kohta on täiesti otsitud ja paljasõnalised. Isale on üllatuslik ka avaldaja kummalised väited seoses reisikeelu ja ähvardusega hooldusõiguse lõpetamise kohta. Lapse isa on Narva linna avalik tegelane, sh xxx konkursi korraldaja, kelle ühiskondlik staatus lihtsalt ei võimalda ebaväärikat käitumist. Lapse isale on ka täiesti ootamatu avaldaja otsus kolida koos lapsega teisse riiki. Enne lapse Eestist äraviimist oli avaldaja umbes üks kuu Hispaanias tema sõnade järgi puhkusel ning pärast naasmist esitas avalduse hooldusõiguse lõpetamiseks. Avaldaja ei ole kunagi kolimise kavatsusest isale teatanud ja anud võimaluse arutanud. Loomulikult selline avaldaja samm ei leia lapse isal arusaamist ega poolehoidu. Kolimise üheks oluliseks puuduseks on asjaolu, et laps kaotab senise tiheda emotsionaalse sideme isaga ja isapoolsete vanavanematega. Alates Eestist ärasõidust, s.o 19.09.2020, igasugune side avaldaja ja lapsega on kaotatud. Avaldaja telefon on välja lülitatud. Lapse viibimiskoht ja mis temaga toimub ei ole isale üldse teada. Avaldaja ei teatanud lapse isale, kus konkreetselt asub ta koos lapsega elama. Avalduses ei ole märgitud isegi elukoha aadressi ega telefoninumbrit. Arvestades avaldaja isiklikku kinnitust, et ta on töötu ja temal puuduvad rahalised vahendid, on arusaamatu, millest allikast ta kavatseb last ülal pidada. See, et avaldaja soovib alustada oma äri ei anna võimalust hinnata avaldaja majanduslikke võimalusi. Avaldaja ei esitanud mis tahes registreeringut ettevõtjana äriregistris või sarnases asutuses. Lapse heaolu ja turvalisuse tagamiseks ei või lugeda piisavaks olukorda, kui avaldaja koos lapsega sõltuvad majanduslikult avaldaja elukaaslasest, arvestades ka seda, et viimasel puudub kohustus last ülal pidada. Avaldaja ei oska hispaania ega inglise keelt ning juba seetõttu on arusaamatu, kuidas ta suudab võõras riigis lapse elu korraldada ja heaolu tagada. Ei ole teada mis on lapse elutingimused, kas ja kuidas laps koheneb uue olude ja elukohaga, kuidas toimub lapse sotsialiseerumine, kas lapsele on tagatud sotsiaalturvalisus, tervishoid, koolieelne haridus. Praegu puudub igasugune arusaam lapse edasisest elust ja elulaadist. Lapse isa arvates on oluline see, et vanem, kes soovib koos lapsega hakata elama välisriigis, tõendaks seda, et välisriigis on lapsel head elutingimused ning vanemal on majanduslik valmisolek last kasvatada. 3 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 Lapse isa leiab vajalikuks osutada sellele, et Narva linna Sotsiaalabiameti poolt esile toonud asjaolud kriminaalmenetluse kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna kriminaalasi on lõpetatud KrMS § 199 alusel.
8. Lapsele määratud esindaja 11.10.2020 kirjalikus seisukohas (dtl 143-146) leidis, et vanematel on ratsionaalne lahendada asi kokkuleppel selliselt, et lapse alaline elukoht on ema juures ja isaga lepitakse kokku suhtlemiskord (regulaarselt Skype teel ja suveperioodil pikem suhtlus lapsega Eestis). Lapse ema soovib asuda lapsega elama Hispaaniasse. Telefoni teel ta selgitas, et on asunud lapsega elama Malagas. Aadressi ja pildid elukohast on ta edastanud oma esindajale. Hetkel teeb ta ettevalmistusi äritegevuseks. Laps suhtleb vanaemaga Skype teel. Isa temaga ühendust võtnud ei ole. Samas ta ei takistaks lapsel selliselt isaga suhelda. Ta plaanib hakata tooma last suveperioodiks Eestisse, kuna ka vanaema soovib lapsega suhelda. Sel ajal saaks pikemalt lapsega suhelda ka isa. O A selgitas, et ta on oma elukoha kohta edastanud tõendid oma esindajale, kes peaks need esitama kohtule. Peale seda on võimalik I Kil hinnata, kas ta soovib täiendavalt mingeid andmeid, et kompromissi sõlmida. Mõlemaid vanemaid esindavad lepingulised esindajad. Seega peaksid nad omavahel suhtlema, et tagama isale ka menetluse ajal lapsega suhtlemise võimalus Skype teel.
9. Narva linn 05.10.2020 esitatud kirjalikus seisukohas (stl 115-116) ei osanud väljendada kindlat seisukohta avalduse osas, kuna ei ole teada kas Hispaanias on kõik korraldatud lapse püsivaks elamiseks, kas avaldajale ja lapsele tagatakse eluase, mis elutingimused, kas saab laps käia lasteaias ja vajadusel saada meditsiinilist ravi. Menetluse käigus tuvastati, et M Ka viibib avaldaja hoolde all ja elab temaga koos ning lapse isa suhtleb perioodiliselt lapsega. Vanemate vahel on erimeelsused lapsega seotud küsimustes, sh lapse viibimiskoha määramise osas. Samuti Narva linnale on teada, et
10. a avaldaja ja lapse isa vahel toimus lähisuhtevägivalla juhtum (dtl 118), kus I K tekitas avaldajale füüsilist valu. Antud fakti kohta oli alustatud kriminaalmenetlus. 17.09.2020 lapse isa I K pöördus Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonda põhjusel, et kardab, et lapse ema ilma tema nõusolekuta sõidab tütrega välismaale. Lapse isa jaoks peamine oli see, et ta ei tea kuhu ja mis eesmärgiga O kavatseb lahkuda Eestist koos lapsega. 05.10.2020 vestlusest lapse isaga lastekaitsespetsialist sai teada, et viimase kahe aasta jooksul laps oli veetnud iga nädalavahetus reedest pühapäevani koos isaga. Isa ja tütre vahel on head ja usaldusväärsed suhted. Alates juuli 2020 kuni august 2020 laps samuti elas oma isa juures kuna avaldaja sel ajal oli Hispaanias. Praegu lapse isa on mures, kuna ta ei tea kus tema laps on, avaldaja telefonid on välja lülitatud ja isal puudub üldse kontakt lapsega. Tema sõnul avaldaja ei oska hispaania keelt kui ka inglise keelt ja kui midagi lapsega juhtub, siis lapse isa kardab, et avaldaja ei oska pöörduda isegi arsti juurde. Tema sõnul aasta tagasi oli juhtum, kui avaldaja jättis temale lapse kõrge palavikuga, aga ise ei öelnud lapse haigestumisest isale. Isa on nõus arutleda avaldajaga kompromissi ainult sel juhul, kui ta oleks kindel, et tegelikult avaldajal on stabiilne ametlik töökoht Hispaanias. Aga praegu I ei ole kindel, et laps ei viibi ohus.
11. I K esitas 21.12.2020 avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks (dtl 243-259). Kohtuistungil 23.12.2020 andis kohus lapse isale tähtaja vastuavalduse täpsustamiseks. Lapse isa esitas täpsustatud vastuavalduse 08.01.2021 (dtl 302-311). Lapse isa palub lõpetada osaliselt lapse vanemate ühine hooldusõigus ja anda I K ainuhooldusõigus järgmistes lapse eluga seotud küsimustes: viibimis- ja elukoha määramine, haridusega seotud küsimuste otsustamine. Vastuavalduse kohaselt enne O A`u kohtusse pöördumist ja välismaale ootamatu ära sõitmist ei teadnud lapse isa soovib Hispaaniasse koos lapsega kolida. Enne lapse Eestist äraviimist oli avaldaja umbes üks kuu Hispaanias tema sõnade järgi puhkusel ning pärast naasmist esitas avalduse hooldusõiguse lõpetamiseks. Avaldaja ei ole kunagi kolimise kavatsusest isale teatanud ja anud võimaluse arutanud. Loomulikult selline avaldaja samm ei leia lapse isal 4 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 arusaamist ega poolehoidu. Kolimise üheks oluliseks puuduseks on asjaolu, et laps kaotab senise tiheda emotsionaalse sideme isaga ja isapoolsete vanavanematega.
12. novembris naasis O A koos lapsega ajutiselt Eestisse reisidokumentide vormistamiseks. Avaldaja sai sellest teada juhislikult. Eestis viibimise ajal elas laps isa juures. Laps ütles isale, et ei soovi emaga Hispaaniasse tagasi tulla ja soovib elada kodus Eestis koos isaga. O A varjates Eestisse visiidi eesmärgi ütles avaldajale, et laps on registreerinud hambaarsti vastuvõtule ja ta soovib last seetõttu avaldajalt ära võtta. Muidugi avaldaja ei vaielnud sellele vastu ja lasi last ära. Kuid 30.11.2020 selgus välja, et O A on avaldajat petnud ja viis last tagasi Hispaaniasse ilma avaldaja etteteatamiseta ja nõusolekuta. O A`u käitumine ja lapse Eestist äraviimine ei ole lapse paremates huvides ja pigem on lapsele ohtlik, kuna ema juhindub mitte lapse vajadustest ja huvidest, vaid enda omadest, ja suhtub oma vanemlikesse kohustustesse äärmiselt hooletult. O A põhjendas oma kolimist ja avalduse kohtule esitamist sellega, et alustab äritegevuse Hispaanias. Määruskaebemenetluses avaldas lapse ema ringkonnakohtule, et ei ole äritegevusega alustanud ega kavatse seda ka lähiajal teha. Ringkonnakohus tuvastas, et O A`ul ei ole Hispaanias püsivat töö- ega elukohta. O A ei nimetanud, millises haridusasutuses laps käib. Praegu ei ole teada, kus konkreetselt laps elab ja kes kuulub tema leibkonda, mis on lapse elutingimused, kas ja kuidas laps koheneb uue olude ja elukohaga, kuidas toimub lapse sotsialiseerumine, kas lapsele on tagatud sotsiaalturvalisus, tervishoid, koolieelne haridus. Arvestades avaldaja isiklikku kinnitusi, et ta on töötu ja temal puuduvad rahalised vahendid, on arusaamatu, millest allikast ta kavatseb last ülal pidada. Teises menetluses esitatud võõrkeelsed dokumendid annavad aluse eeldada, et O Aul puudub mis tahes töökoht ja seega majanduslikud võimalused last ülal pidada. Lapse ema ei oska hispaania ega inglise keelt ning juba seetõttu on arusaamatu, kuidas ta suudab võõras riigis lapse elu korraldada ja heaolu tagada. Praegu puudub igasugune arusaam lapse edasisest elust ja elulaadist. Tartu Ringkonnakohtu küsimustele, mis puudutasid last ja tema elukorraldust O A ei vastanud. Avaldaja arvates on oluline see, et vanem, kes soovib koos lapsega hakata elama välisriigis, tõendaks seda, et välisriigis on lapsel head elutingimused ning vanemal on majanduslik valmisolek last kasvatada. Kõike eeltoodut arvestades, ei ole avaldaja arvates lapse huvides koos emaga elama jääda. Lapse isa leiab, et arvestades tekkinud olukorda lapse parimates huvides jääda elama isa juurde. Lapse isa varaline seisund ja elamistingimused ka võimaldavad seda. Tal on üüritud korter, kindel töökoht, tema sissetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus, ema (tütre vanaema), kes aitab lapsega. Laps on harjunud Eestis elama ja ei soovi elada välismaal ega ema juures. Lapse isa samuti märgib, et lapse ema esitas väite selle kohta, et ta töötab administraatorina hotellis. Töölepingust nähtub, et tegemist on tähtajalise töölepinguga. Seega pole selge, kuidas lapsele tagatakse füüsiline heaolu Hispaanias. Hotelli administraatori töö eeldab töötamist töövahetustega. Seega puudub lapse ema pika aja jooksul kodus. Puudub arusaam sellest, kes tegeleb lapsega ema tööajal ja kuidas tagatakse lapsele turvalisus eriti arvestades sellega, et laps ei valda hispaania keelt ja ei saa nt küsida abi juhul, kui temal tekivad probleemid. Lapse ema teatas 09.11.2020.a seisukohas kohtule, et lapsele on tagatud elukoht Hispaanias, kus ema üürib korterit suulise lepingu alusel. Ringkonnakohus 10.11.2020.a määruses ei leidnud väidet usaldusväärseks. Lapse ema ei esita kohtule ega lapse isale usaldusväärset infot lapse heaolu kohta. 09.11.2020.a seisukohas teatas lapse ema kohtule, et viibib Hispaanias ajutiselt ja tuleb tagasi elamiseks 2021.a januaaris. Asjas toimunud kohtuistungil kinnitas lapse ema, et ta viibis Eestis koos lapsega novembri lõpus, kuid naasis Hispaaniasse tagasi ega kavatse tulla Eestisse enne
13. a suve. Lapse ema esitab väite, et ta elab Hispaanias kahekesi lapsega. Seega puudub lapsel Hispaanias suhtlemisring ja sotsiaalvõrgustik eriti arvestades seda asjaolu, et laps ei valda Hispaania keelt. Lapse isa juures on lapsele tagatud elamiskoht ja sobivad elutingimused, tagatud ka koolieelne õppimine Eestis. Lapse isa töötab koostöölepingu alusel taksofirmas B. Lapse isa toetas last materiaalselt nii ajal kui laps elas Eestis kui ka lapse viibimisel Hispaanias. Eestis on lapsel olemas sugulased, suhtlemisring ja sotsiaalvõrgustik. 5 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 Ainuhooldusõiguse üleandmine lapse isale on ilmselgelt lapse huvides ja vastab lapse soovile. Lapse isa vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, hingeline seotus lapsega ja senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele on paremad kui emal.
14. O A ei ole vastuavaldusega nõus (dtl 439-452). I K`i etteheited ei vasta tegelikkusele. Vastuavaldusest ei tulene I K-i valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele. Arvestades I K`i varalist seisu ei ole ta valmis nii ise ennast ülal pidada kui ka korraldada lapse ülalpidamist ja lapse Eestis elamist. Lapse isal puudub igasugune vara ja ametlik sissetulek. Lapse isalt on 01.10.2018 kohtulahendiga mõistetud välja elatis lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumsummas. Täitemenetluses on tema elatisevõlg 5919 eurot. Lõppkokkuvõttes lapse üsa ülalpidamine toimub kolmandate isikute arvel. Lapse ülalpidamise kohustuse täidavad tema asemel tema vanemad. I K viitab tema ema (lapse vanaema) valmisolekule lapsega aitamisel, millest tulenevalt otseselt tunnistab lapse isa, et iseseisvalt ei suuda ta lapsega toime tulla ning tal on lapse kasvatamiseks ja hakkama saamiseks vajalik kolmandate isikute abi. O A viidab käesolevas asjas tehtud kohtu 27.01.2021 määrusele, kus kohus asus seisukohale, et lapsel on ema elukohas tagatud lapsele sobiv elukeskkond ja lapse ema suudab lapsele pakkuda vajalikku hoolitsust ja turvatunnet. Samuti viidab ka sellele, et tema on esitanud tõendavad dokumendid oma ja lapse elukorralduses Hispaanias, kuid võõrkeeles ning kohtul ei olnud võimalik sellega tutvuda. Laps käib Hispaanias koolis, tal on seal suhtlusring olemas ning laps on hästi sotsialiseerunud. Lapse ise ei soovi tegelikkuses lapsega suhelda. Enamasti lapsega suhtlemiseks avaldavad huvi lapse isa vanemad. Seega lapse emale hooldusõiguse üleandmisel ei kaota laps senist emotsionaalset sidet isa ja isapoolsete vanavanematega. Tegelikkuses on lapse isale võimaldatud lapsega suhtlemine, kuid ta ei kasuta võimalusi, millest järeldub, et ka hooldusõiguse üleandmine temale on lapsele kahjustav, kuivõrd tema huvides on üksnes kahju tekitamine lapse emale, kasutades selleks lapse ja hooldusõiguse üleandmise kahju tekitamise vahendiks. O A viidab ka lapse isa vastutustundetu käitumisele. Teda oli kriminaalkorras karistatud
15. aastal KarS § 329 järgi (karistuse kandmisest kõrvalehoidmine) (otsus dtl 453-454) ning ka Politsei- ja Piirivalveameti 08.01.2021 teatele lähisuhtevägivalla juhtumi kohta (dtl 455). I K`i motiivide ja sellest tingitud koostöö puudumise tõttu ei ole temaga võimalik kokkuleppele jõuda. Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et lapse vanemate kooselu on lõppenud ja vanemad ei ole jõudnud ning ei suuda jõuda tulevikus kokkuleppele, milline peaks olema nende ühise lapse elukoht, mis koolis peaks laps käima. Probleem on selles, et vanemad ei suuda osades lapsele olulistes asjades kokku leppida. Hooldusõiguse üleandmine peab olema lapse huvides. O A leiab, et stabiilsusele lapse elus tagab see ka, et vähemalt ühel vanemal on hea ülevaade lapse elus toimuvast, selleks isikuks on käsitlusaluses vaidluses lapse ema O A, tulenevalt asjaolust, et just temal on lapse elus toimuvast terviklik ülevaade ja seetõttu on tal võimalik lapse hooldusõigust tegelikkuses tõhusalt teostada. O A leiab, et hooldusõiguse üleandmine I K`ile muudab lapse elamistingimused ja heaolu ning ohustab last.
16. Narva linn märgib 12.01.2021 seisukohas (dtl 461-462), et menetluses on tuvastatud, et juba 6 kuud laps elab koos emaga välisriigis, seetõttu lapse tegelik elukoht on Hispaanias. Vastavalt O A poolt esitatud üürilepingule on tuvastatav, et perel on püsiv elukoht aadressil xxx. Ema hooldab last ja otsustab oma tütre igapäevaelu küsimusi, seega lapse elukorraldus ei ole eriti muutunud. O A esitas tõendeid, millest tuleneb, et laps käib koolis, kus saab tublisti hakkama. Laps on ravikindlustusega kaitstud, mis tähendab, et vajadusel lapsele on tagatud tervishoiuteenused. Lapse ema töötab, temal on stabiilne sissetulek lapse ülalpidamiseks. Võttes arvesse edastatud tõendeid, Narva linnal puudub alus arvata, et praegu lapse heaolu on ohus. Seega lapse isa väide, et lapse ema käitumine ohustab lapse heaolu, on tõendamata. 6 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 Lapse ema teatas kohtule, et ta on pöördunud Hispaanias elukohajärgse sotsiaalosakonna poole kodukülastuse läbiviimiseks ja pärast kodukülastuse läbiviimist O A esitab neid andmeid kohtule. Seega lõplik seisukoht lapse elamistingimuste osas on võimalik anda pärast kodukülastusakti saamist ema poolt. Samuti on vaja välja selgitada lapse arvamust.
17. Lapsele määratud esindaja 17.02.2021 esitatud seisukohas (dtl 465-466) leiab, et lapse vanematele tuleb teha ettepanek lahendada asi kokkuleppel selliselt, et ühine hooldusõigus lõpetatakse lapse M Ka viibimiskoha määramise osas ning antakse selles osas ainuhooldusõigus O A`ule. Lapsevanemate vahel on asjas keskne vaidlus selles, kus peaks olema lapse tulevane elukoht. Ema on seisukohal, et see peaks olema koos temaga Hispaanias ja isa, et koos temaga Eestis. Vastavasisulised argumendid on vanemad senises menetluses kohtule esitanud. Ema tugineb sellele, et laps on valdavalt elanud koos temaga ning see on lapsele harjumuspärane elukeskkond. Samuti on ta põhistanud, milline saab olema lapse võimalik elukeskkond Hispaanias. Isa tugineb sellele, et varasemalt ta suhtles lapsega ning Hispaaniasse kolimisel kaotaks ta sideme lapsega. Isa tugineb ka sellele, et laps on harjunud Eestis elama ja ei soovi elada välismaal ega ema juures. Esindaja kuulas lapse isiklikult ära. M Ka ei osanud esindajale ärakuulamise käigus täpselt öelda kaua ta Hispaanias on olnud. Selgitas, et ema soovib hakata elama Hispaanias. Selgitas, et tema käib seal koolis. Esindaja ei küsinud lapselt seda, kas ta soovib elada koos isa või emaga. Esindaja pidas vajalikuks küsida, kas talle meeldib rohkem Hispaanias või Eestis. Laps vastas, et talle meeldib rohkem Hispaanias. Küsimusele, miks vastas ta, et soovib saada hispaanlannaks. Selgitas, et isaga on suhelnud Skype teel. Eestisse tuleb enese sõnul suvel. Ema keskne kaalutlus on, et laps on seni valdava osa elanud koos temaga. Isa kaalutlus, et lapsel säiluks Eestis harjumuspärane elukeskkond. Arvestades lapse vanust ja arusaamisvõimet ei ole võimalik täiel määral teha otsustust tema tahte alusel. Arvestada tuleb sedagi, et ta avaldas oma arvamust Skype teel. Samas saab asuda siiski seisukohale, et ta on valmis kohanema Hispaania elukeskkonnaga. Üldteadaolev on ka asjaolu, et väikesed lapsed kohanevad elukeskkonna muutusega ka kiiremini, kui täiskasvanud inimesed, kes on pikka aega ühes kohas elanud. Laps on elanud emaga erinevates kohtades. Tema harjumuspärane elukeskkond on koos emaga. Seeläbi ei saa määravat tähtsust käesolevas asjas omistada isa põhiargumendile, et lapsele sobivaim elukeskkond on Eestis. Ei saa välistada, et laps on isale väljendanud soovi elada Eestis. Samas eelnevalt esindaja selgitas, et niivõrd väikese lapse puhul ei saa vaidlust lahendades lähtuda pelgalt tema tahtest. Ei saa välistada sedagi, et tulenevalt lojaalsuskonfliktist avaldab laps erineval ajal ja erinevatele vanematele vastukäivaid soove. Last ei tohiks vanemate poolt panna selliste valikute ette. Vanemad peaksid ise suutma jõuda kokkuleppele, milline on lapsele parim tulevane elukeskkond ning kui nad seda ei suuda otsustab asja kohus. Esitatud faktilistel asjaoludel jääb arusaamatuks väide, et lapse isa vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, hingeline seotus lapsega ja senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele on paremad kui emal. Laps elas peamiselt eelnevalt emaga. Seeläbi jääb arusaamatuks, miks lapse isa vaimne valmisolek last kasvatada on parem. Samuti jääb üksnes väite tasandile hinnang, et tema hingeline seotus lapsega ja senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele on paremad kui emal. Mõistetav oleks kui isa väidaks, et tema vaimne valmisolek ja senine pühendumus on samaväärne emaga, kuid ülekaalukaks väiteks mistahes põhjendused puuduvad. Keskselt tugineb lapse isa oma väidetes hoopis sellele, et lapse ema ei ole esitanud piisavalt usaldusväärseid tõendeid oma elukorralduse kohta Hispaanias.

§ 229

lg 2 teise lause 7 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Seeläbi saaks ema oma väiteid põhjendada ka põhimõtteliselt ainult omapoolsete selgitustega. Samas on O A 22.01.

1. a esitanud lisaks oma selgitustele ka asjassepuutuvad tõendid. Üürileping on küll tähtajaline, kuid ei ole põhjust kahtluseks, et lapse ema ei suudaks tulevikus lapsele sobivat elukeskkonda tagada. Ema väidetel ta soovibki kolida Hispaaniasse eesmärgil, et oma majandusliku seisundit parandada. Täheldada tuleb sedagi, et läbi elatise maksmise on kohustatud lapse isa pidama last osaliselt üleval. I K väidab, et tema sissetulek on 1000 eurot kuus. Ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. Juhul kui I K soovib vaidlust jätkata tuleks tal esitada kohtule
2. a Maksu – ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsioon või pangakonto väljavõte, kust nähtuksid vastavad laekumised. I K on tasunud küll elatist, kuid see ei tõenda tema sissetulekuid väidetud ulatuses. Vanematel on ratsionaalne lahendada vaidlus selliselt, et lapse ema saab lapse viibimiskoha ainuhooldusõiguse. Muudes osades võib sellisel juhul vanematele jääda ühine hooldusõigus.
3. Kohtuistungil 02.03.2022 (dtl 512-521) teatas lapse ema esindaja, et alates
4. a septembrist-oktoobrist on laps Eestis elamas, lasteaias käimas. Lapse ema naasis Eestisse koos lapsega, kuna lapse emal on teine laps sündinud. Lapse ema plaanis on minna Hispaaniasse tagasi. Avaldajate ühine laps õpib Eestis nii eesti kui ka hispaania keelt, et hiljem tal poleks probleeme Hispaanias. Kui laps elas Hispaanias, ei tundnud isa lapse ema sõnul huvi lapse vastu. Kui nad asusid elama Eestisse, nägi isa last kord kuus, aga pigem mitte isa, vaid isapoolne vanaema. Lapse isa omasoodu avaldab solvanguid lapse ema pere kohta. Lapse isa hakkas tasuma elatist 127 või 137 euro ulatuses siis, kui laps ja ema tulid Eestisse. Lapse isal on tekkinid elatisevõlg 6000 eurot. Hispaanias elades õppis laps hispaania keelt selgeks ja lõpetas edukalt kooli hoolimata sellest, et ta on elanud Hispaanias vähem kui aasta. Lapse isa esindaja sõnul oli ta lapsega küll suhtluses. Lapse sõnutsi ei õpetanud talle keegi hispaania keelt, mistõttu ta igatses Hispaanias olles, kuna teiste lastega läbi ei käinud. Lapse isa järeldab sellest, et lapse ema ei tegelenud lapse kasvatamisega. Lapse isa selgitas, et ta töökoht on Tallinnas ja elukoht Maardus ning oli lapsega telefoni teel suhtluses, mil laps on Hispaanias olnud. Kui laps oli Eestis ja haigestus, oli siis lapsega lapse isa omaette. Kui laps on Eestis viibimas, nägi isa teda iga kahe nädala tagant. Laps viibib nii isa kui ka isapoolse vanaema juures. Lapse isa soovib, et laps elaks Eestis, isal on ikka suured plaanid lapse suhtes. Küll aga viimasel ajal ei lase lapse ema isal lapsega suhelda. Samuti ei ole lapse ema nõus, et laps elab nädalate kaupa vaheldumisi isa ja ema juures.
5. Narva linn (dtl 521-522) on arvamusel, et eelkõige lapse edaspidise heaolu tagamiseks ja vanemate edaspidiste konfliktide vältimiseks tuleb üle anda O Aule otsustusõigus lapse M Ka elu- ja viibimiskoha määramise osas. Lapse isa jäi oma avalduse ja põhjenduste juurde (dtl 528-531), palub jätta O Au avalduse rahuldamata või alternatiivselt leiab lapse isa, et mõlemad avaldused võidakse rahuldamata jätta. Lapse isa on arvamusel, et tal on võimalik kindlustada lapsele Eestis heaolu ja kaitsta tema õigusi. Lapse ema ei lähtu mitte lapse, vaid enda huvidest. 8 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 Lapse isa teatas kohtule 31.03.2022 (dtl 627), et lapse ema ja laps on lahkunud Eestist elamaks Hispaanias. Lapse isa luba lapse elukoha muutmiseks ei andnud. Lapse ema jäi oma avalduse ja selle põhjenduste juurde (dtl 569-594). Lapse ema leiab, et tema avaldus vastab lapse huvidele ning on kooskõlas lapse tuleviku elu korraldamiseks küll. Lapse isa ei avalda soovi lapse elus osaleda, lapse isa takistab avaldajal otsustada kõike lapsega seonduvaid küsimusi üksinda ning sekkub pahatahtlikult lapse arenguprotsessi. Avaldaja leiab, et Narva linna esindaja on ühtlasi ka toetanud avaldaja avaldust ning on toetanud avaldajagi soovi ainuüksi otsustada lapse eluga seonduvaid asju.
6. Kohus määras 15.07.2022 (dtl 639-640) lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Lapse isa (dtl 642-645) ja lapse ema (dtl 648-660) esitasid oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad. Selles kohtumääruse osas ei too kohus lapse vanemate lõplikke seisukohti välja, sest need on kajastatud varasema kohtumääruse vastavates osades ja enamjaolt kordavad need üle. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et O Au avaldus tuleb rahuldada osaliselt. I Ki avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 550 lg 1 p 2 alusel on vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine ja suhtlusõiguse korraldamine (hooldusõiguse asjad) hagita perekonnaasjad.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lahendamata taotlused 1.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 2.Esmalt lahendab kohus avaldaja O. Au esindaja poolt 04.01.2021 esitatud taotluse (dtl 296300) tõendite kogumiseks, milles taotletakse I Ki kohta andmete väljanõudmist karistusregistrist, x SA-lt ja B T OÜ-lt. O. A põhjendab taotluse asjaoluga, et kuigi 21.12.2020 avalduses on puudutatud isik II (I. K) esitanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, ei tähenda see, et puudutatud isikut ei ole varem karistatud. 23.12.2020 tegi avaldaja Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RTK) järelepärimise, millest tulenevalt on RTK 28.12.2020 avaldanud üksnes karistusregistri väljavõtet I Ki kehtivate väärtegude ja kuritegude eest mõistetud karistuste kohta, tuginedes karistusregistri seaduse § 20 sätestatule. Seega on tõendite kogumine avaldajale raskendatud. Avaldaja leiab, et arhiivis olevate karistuste loetelu näitab menetlusosalistele, et puudutatud isiku II käitumine läbi aastate on olnud vastutustundetu (sh alkoholi kuritarvitamise tõttu) ning temale ainuhooldusõiguse üleandmine ohustab last ning on vastuolus LasteKS § 4 ja 5 toodud lapse heaolu põhimõtetega. 9 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 17.09.2020 avalduses ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks on avaldaja märkinud, et puudutatud isik II kuritarvitab alkoholi ning tema käitumine on läbi aastate olnud ebastabiilne. Avaldaja on juba varem ehk 02.12.2020 pöördunud ka kohtuniku poole teatega, et puudutatud isiku II käitumine on ähvardatav. Nimelt on puudutatud isik II ähvardanud, ja ähvardab avaldajat käesoleva ajani nii telefoni kui ka suhtlusrakenduste kaudu kirjutades avaldajale, et avaldaja ei saa ainuhooldusõiguse endale, kasutades sellega asjakohatu sõnavara. Puudutatud isiku II sõnumitest nähtuvad mitmesugused solvangud avaldaja lepinguliste esindajate suhtes, mistõttu leiab avaldaja, et viidatud käitumist ei saa stabiilseks pidada ning sellist käitumist ei luba endale tervemõistusega täiskasvanud isik. Avaldaja leiab, et eelviidatud käitumine vastab KarS § 1573 lg 1 sätestatule. Seega on tõend I Ki psühhiaatri arveloleku ja ravi läbimise kohta käesoleva tsiviilkohtumenetluse raames oluliseks tõendiks saamaks ülevaadet puudutatud isiku II tervislikest mõjuritest, mis tal jätkuvalt esinevad ning mis takistavad ka edaspidi tal lapse eest ohutult hoolitseda. Läbi kogu menetluse on puudutatud isik II väitnud, et ta töötab B-i rakenduse kaudu (taksoveoteenuste osutamine), mistõttu on puudutatud isik II leidnud, et tema sissetulek võimaldab anda talle ainushooldusõiguse üle. Avaldaja selgitab, et kuivõrd ta ei saa B T OÜ-st

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 esimese lause kohaselt võib olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 230

lg 2 esimene lause sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 236

lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks.

§ 236

lg 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed.

§ 238

lg 1 p 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendid, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus ei nõustu I. Ki väitega, et O Au taotlusest jääb ebaselgeks, millised asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud kavatseb ta tõendada taotluses loetletud tõendite pinnalt ja kuidas omavad antud asjaolud tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Kohus on seisukohal, et O. A põhjendas üpris põhjalikult taotluse tõendite kogumiseks. Samas leiab kohus, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. O. A ei selgitanud, miks ta ei saa ise esitada tõendeid I Ki kohta Karistusregistrist ning tema sõidukaardi ja teeninduskaardi olemasolu kohta MTR-st. Õigustatud huvi esinemisel saab isik nõutud andmed registrist ikkagi kätte saada. I K toonitab, et kõik toodud andmed on avalikult saadaval. Juhul kui O Aul tekkis kahtlus I Ki karistuste ja töötamiseõiguse suhtes, võinuks O A saada kõne all olevad andmed avalikult avaldatavast teavest. Kohus arvestab ka, et I. K esitas O. Au soovitud tõendid ise (dtl 358, 359, 360). Kohus ei nõustu I. Ki arvamusega, et I Ki terviseseisundi kohta võinuks teada saada avalikutest teabeallikatest. Isiku terviseandmed ei ole avalikud mitte. I K ise, vaatamata lubadusele, ei esitanud SA Narva Haigla tõendit selle kohta, et tal ei ole sedastatud psüühikahäireid. Samas leiab kohus, et kõnealune tõend ei oma asja arutades tähtsust. Kohtule ei ole esitatud ei väidet ega tõendeid, et I. K on lapse suhtes agressiivselt käitunud või vägivaldne olnud. Kui O. A leiab, et I. Ki käitumises esinevad O. Au suhtes kuriteo tunnused, võib ta pöörduda politsei 11 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 poole sellekohase avaldusega. Ka võtab kohus arvesse, et I. Kil on juhiluba, sõidu- ja teeninduskaarti ning ta töötab taksojuhina, mis eeldab psüühikahäire puudumist. 5. Kohtule 15.08.2022 esitatud menetlusdokumendis (dtl 651-661) taotles O. Au esindaja muuhulgas rahuldada tähtaja ennistamise 15.08.2022 avaldus, ennistada lõpliku seisukoha esitamise tähtaeg avalduses toodud põhjendustel, tühistada Artur Stolfati (teine avaldaja lepinguline esindaja) volitus ning arvata nimetatud isik e-toimiku keskkonnast välja seoses lepingulise esindaja teise äriühingusse tööle asumisega ja tema suhtes volikirja lõppemisega. Taotluse põhjendab O. Au esindaja

§-dega 67 ja

1. O. Au esindaja selgitab, et alates 01.04.2022 on avaldajal üks lepinguline esindaja, kelleks Georgi Džaniašvili. Teine lepinguline esindaja ei ole aga avaldaja lepinguliseks esindajaks teise äriühingusse tööle asumise tõttu, seega arvestades asjaoluga, et Viru Maakohtu menetluses olevaid asju on liiga palju, ei olnud Georgi Džaniašvilil võimalik teavitada kõiki kohtunikke volituse lõppemisest teise lepingulise esindaja (Artur Stolfat) suhtes. Avaldaja lepinguline esindaja viibis 01.07.2022 kuni 14.08.2022 puhkusel välismaal, mille tõttu sai ta 15.07.2022 tehtud kohtumäärusest teada alles 14.08.
2. Puhkusel viibimise ajal ei võta lepinguline esindaja endaga kaasa arvutit ega ole võimeline seisukohta esitada ega kujundada, mistõttu 15.07.
3. a kohtumäärus oli avaldaja lepingulise esindaja jaoks ootamatu ning avaldajagi jättis lepingulist esindajat 15.07.
4. a kohtumäärusest teavitamata. Avaldaja lepingulisele esindajale oli 15.07.
5. a kohtumäärus ootamatu ka seetõttu, et 26.04.2021 on avaldaja lepinguline esindaja edastanud Viru Maakohtule järelepärimise, mille kohaselt palus kohtul teavitada, millal teeb kohus lõpplahendi tsiviilasjas 2-20-13468, millele ei ole avaldaja lepinguline esindaja siiani vastust saanud. Ei ole avaldaja lepinguline esindaja saanud ka vastust 04.01.2021 kohtule esitatud tõendite kogumise taotlusele, millega soovis avaldaja saada täiendavat teavet puudutatud isiku II kohta, mis on käsitletav olulise teabena. Kuigi tsiviilasjas 2-20-13468 on avaldaja lõplik seisukoht juba varem ehk 17.03.2022 kohtule juba esitatud, on 15.07.
6. a kohtumääruse peale vastamine ja seisukoha esitamine avaldajale oluline, mistõttu käesoleva avalduse rahuldamata jätmine põhjustab ilmselgelt kahju avaldajale. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja lepinguline esindaja veendumusel, et tähtaja ennistamise avalduses toodud asjaolud on mõjuvaks põhjuseks menetlustähtaja möödalaskmiseks ning käesoleva avalduse mitterahuldamine põhjustab avaldajale negatiivseid tagajärgi, mistõttu leiavad avaldaja ja avaldaja lepinguline esindaja, et 15.08.2022 avaldus kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
7. Kohus 15.07.
8. a määrusega (dtl 639-640) teatas menetlusosalistele, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kohtu 15.07.
9. a määrusega määratud tähtajad ei ole seaduses sätestatud menetlustähtajad

§ 67mõttes, mida saab kohus ennistada menetlusosalise avalduse alusel.

Viidatud kohtumäärusega määratud tähtajad on kohtu määratud tähtajad

§ 64

mõttes, mida saab kohus põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. O. Au esindaja ei taotlenud kohtu poolt 15.07.

1. a määruses nimetatud tähtaja pikendamist. Kohus jätab O. Au esindaja 15.08.2022 avalduse tähtaja ennistamiseks ja taotluse lõpliku seisukoha esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Asja sisuline lahendamine 12 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldusõigus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 119 järgi kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. PKS § 137 lg-te 1 ja 3 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 lg-ga 1 kooskõlas teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg-st 1 tulenevalt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste tegemine) selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. LasteKS § 4 kohaselt on lapse heaoluks lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Rahvastikuregistri andmetel on 03.12.2015 sündinud lapse M Ka vanemad O A ja I K. Lapse vanematel on täielik ühine hooldusõigus lapse suhtes. Lapse vanemate abielu on lahutatud 15.10.
2. Asjas puudub vaidlus, et laps elab pidevalt ema juures, kuid aeg-ajalt ööbib või pikemalt elab isapoolse vanaema juures siis, kui seal lapsegi isa viibimas. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Riigikohus on 05.01.
3. a määruse nr 2-21-233 punktis 11 selgitanud, et „Kolleegium on varem selgitanud, et vanemate ühise hooldusõiguse võib lõpetada ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse anda üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik (Riigikohtu
4. mai
5. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708/82, p 19). […] Hooldusõigust saab ja tuleb hinnata eri valdkondade suhtes eraldi (Riigikohtu
6. novembri
7. a määrus nr 2-165794/104, p-d 21.2, 23.2;
8. aprilli
9. a määrus nr 2-17-507/51, p 16). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.“ Sama lahendi punktis 15 on Riigikohus selgitanud, et „Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise hooldusõiguse 13 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123,

§ 477

lg 5).“ Hooldusõiguse üle andes tuleb PKS § 137 lg 3 järgi lähtuda lapse huvidest ja kaaluda, kas lapse huvidele vastab rohkem ühise hooldusõiguse allesjäämine või avalduse esitanud vanemale ainuhooldusõiguse andmine. Seega ei pea arvestama üksnes ainelisi näitajaid, vaid ka lapse hingeelu vajadusi ning väljakujunenud harjumuspärast eluviisi. O Au avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks Kohtule 16.09.2020 esitatud avalduses (parandatud avaldus esitati 18.09.2020) taotleb O A lõpetada osaliselt lapse M Ka vanemate ühine hooldusõigus ja anda O. Aule ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, haridusasutuse/huviringide valimise, reisimise ja tervishoiu küsimustes. Avalduse kohaselt elab laps püsivalt koos emaga. Vanemate omavaheline suhtlus on probleemne. Vanemate nägemused lapse kasvatamisest on erinevad. Lapse ema soovib asuda alaliselt elama ja töötama Hispaaniasse. Lapse isa ei anna lapse emale nõusolekut Hispaaniasse lapsega kolimiseks. Lapse isa ei ole lapse ema avaldusega nõus. Enne kohtusse pöördumist ei tulnud vanematel ette lapse suhtes selliseid vaidlusi, mil oleks kohtu sekkumist vaja. Vaatamata sellele, et vanemad elasid lahus, lapse suhtlemise probleeme ei ole olnud. Laps elas isa juures vähemalt igal nädalavahetusel reedest pühapäevani ning terve kuu juulist augustini. Isa aktiivselt osales lapse kasvatamises ja ülalpidamises, ka käis lapsega reisimas välismaal. Seega ei vasta tegelikkusele avaldaja väited, et laps püsivalt elas koos emaga ja ta on ainuisikuliselt lapse erakorralduse üle otsustanud ja tema eest hoolitsenud. Isa ja lapse vahel on head ja soojad perekondlikud suhted ja tihe seos. Lapse isale on ka täiesti ootamatu avaldaja otsus kolida koos lapsega teise riiki. Enne lapse Eestist äraviimist oli avaldaja umbes üks kuu Hispaanias tema sõnade järgi puhkusel ning pärast naasmist esitas avalduse hooldusõiguse lõpetamiseks. Avaldaja ei ole kunagi kolimise kavatsusest isale teatanud ja antud võimalust arutanud. Loomulikult ei leia selline avaldaja samm lapse isa mõistmist ega poolehoidu. Kolimise üks olulisi puudusi on asjaolu, et laps jääb ilma senisest tihedast hingelisest sidemest isaga ja isapoolsete vanavanematega. Alates Eestist ärasõidust, s.o 19.09.2020, puudub mistahes side avaldaja ja lapsega. Avaldaja telefon on välja lülitatud. Lapse viibimiskoht ja temal toimuv ei ole isale üldsegi teada. Avaldaja ei teatanud lapse isale täpsemat kohta, kuhu asub ta koos lapsega elama. Lapsele määratud esindaja on arvamusel, et lapse vanemad peavad lahendama vaidlust kokkuleppel. Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, siis tuleb lõpetada lapse vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha osas ja anda see õigus üle lapse emale. Narva linn leiab, et lapse ema avaldus tuleb rahuldada lapse viibimiskoha määramise osas. Kohus leiab, et lapse vanemate seletustega on tõendatud, et vanemad ei saa omavahel otsustada lapse elukohta puudutavat küsimust. Lapse ema soovib Hispaanias lapsega elada. Lapse isa leiab, et laps peab elama Eestis. Lapse vanemate vahel on pikaajaline pingeline läbisaamine. Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas 30.10.2018 kriminaalmenetluse KarS § 121 lg 2 p-des 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud 30.09.2018 kl 05.00 toimepandud kuriteo kohta (dtl 344-345). Politsei- ja Piirivalveamet teavitas 14 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 26.09.2018 Narva linna Sotsiaalabiametit lapse juures 19.09.2018 lapse vanemate vahel toimunud peretülist (dtl 455). Lapse isa püüdis registreerida lapse elukoht Narvas, aadressil xxx, kuid lapse ema ei andnud selleks oma nõusolekut (dtl 315). Selle juures püüdis lapse isa registreerida lapse elukohaks eriomand, mille omanik ta ei ole (dtl 408). Vanemad menetluse vältel kokkuleppele ei jõudnud. Vanemate vaheline koostöö sisuliselt puudub, lapse ema ei jaga lapse isale olulist informatsiooni lapse viibimiskoha kohta, ei teata, millal nad tulevad lapsega Hispaaniast Eestisse ja lapse isa saab sellest teada juhuslikult. Lapse isa ei anna lapse emale nõusolekut välismaale reisimiseks. Lapse ema ei anna lapse isale nõusolekut välismaale reisimiseks. Lapse ema soovib kolida alaliseks elamiseks Hispaaniasse, lapse isa ei ole sellega nõus. Lapse isa soovib, et laps elaks Eestis. Lapse vanematel on niivõrd suured omavahelised erimeelsused, et kohus leiab, et vanemate ühise hooldusõiguse allesjäämine lapse viibimiskoha määramise osas enam lapse huvidele ei vastagi. Kohus leiab, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldused PKS § 137 lg-te 1 ja 3 mõttes on praegusel juhul täidetud. PKS § 137 lg 1 sätestatud õigusnormi eelduseks on lapse vanemate lahus elamine ja mõlema vanema avaldamine, et ei soovi hooldusõigust edaspidi osaliselt ühiselt teostada. Kohus leiab, et lapse huvides on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas ja anda ainuhooldusõigus selles osas ühele vanemale ehk emale üle. Pärast lapse M Ka vanemate abielu lahutamist on laps jäänud emale, kes kannab sellest ajast saati hoolt lapse eest, otsustab lapse heaolu kindlustamisega seotud küsimusi, korraldab tema elu igati. Lapse ema ja laps kolisid Hispaaniasse ja lapse ema püüab seal lapse ja oma elu põhjalikult korraldada. Lapsele määratud esindaja poolt lapse ärakuulamisel (kd 2, tl 130-131) ei osanud laps täpselt öelda, kui kaua aega on ta Hispaanias olnud. Selgitas, et ema soovib Hispaanias elama hakata, laps käib seal koolis. Esindaja küsimusele, kas lapsele meeldib rohkem Hispaanias või Eestis, vastas laps, et talle meeldib rohkem Hispaanias. Esindaja küsimusele, miks talle rohkem meeldib Hispaanias, vastas laps, et ta soovib hispaanlannaks saada. Isaga suhtleb laps Skype teel. Lapse sõnul tuleb ta Eestisse suvel. Narva linna esindajale 04.03.2022 ärakuulamisel psühholoogi juuresolekul (dtl 524-525) ütles laps, et soovib elada koos emaga ja tema perega. Lapsel on head suhted emaga ja tema uue abikaasaga. Samuti ta ütles, et soovib kohtuda oma isaga ja veeta temaga aega. Isa juures ööbimise kohta M ütles, et ta tihti ööbib vanaema juures ja sel ajal võib seal ööbida ka isa. M sõnul ei ööbinud ta viimase aasta jooksul mitte isa juures tema elukohas, vaid ainult vanaema elukohas. Samuti ta kinnitas, et talle meeldis elada Hispaanias ja ta on nõus sinna tagasi sõitma elama. Lapse ema esitas tunnistused (dtl 12-14, 18) erineva (ripsmetehnika, maniküüri, kulmude modelleerimise) koolituse läbimise kohta. Lapse emaga on 04.01.2021 sõlmitud tööleping (dtl 400-401). Lapse emal on avatud ettevõtluskonto (dtl 390-392). Nendest tõenditest on kohtu arvates järeldada, et lapse ema suudab ja kindlustab oma lapsele ja endale sissetuleku saamist. 15 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 Hispaanias viibides üüris ta korterit (dtl 411-415, tõlge dtl 416-418), millest järeldab kohus, et lapse ema kindlustas last ja ennast Hispaania elukohaga. Kohtule sai esitatud ka fotod (dtl 393399). Ühel fotol (dtl 393) on jäädvustatud voodis istuv laps, asja arutamise käigus keegi vastu ei vaielnud, et fotol on laps M Ka. Fotolt on näha, et toas on hea siseviimistlus. Ülejäänud fotod jätab kohus tähelepanuta, kuna pole võimalik kindlasti tuvastada, millal ja kus nad on tehtud ning ka need on tehtud just lapse ja tema ema üüritud korterist. Lapsele väljastati Euroopa ravikindlustuskaardi ajutine asendussertifikaat (dtl 389). Kohtule esitati lapse hinneteleht 2020/2021 õppeaasta kohta (dtl 386-388, tõlge dtl 383-385), mille kohaselt on lapse eneseteadlikkus ja iseseisvus oma vajaduste eest hoolitsedes hea; ümbritsevas keskkonnas hakkama saamine on keskmine; keel: suhtlemine ja eneseväljendus on keskmine. Sellest järeldab kohus, et lapse areng on ema kindlustatud küll. Eluliselt on arusaadav, et laps ei õpi kohe selgeks teise riiki kolides keelt, kuid lühike aja jooksul võõras keeles suhtlemine ja eneseväljendus näitab, et laps ikka oskab edukalt võõras keelerühmas kohaneda. Kohus leiab eelneva alusel, et tõendatud on ka PKS § 137 lg-s 3 sätestatud ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise eeldus, nimelt et lapse ema on võimeline korraldama lapse elu kõigiti ja kindlustada lapsele heaolu lapse parimate huvide kohaselt. Asja menetlemise ajal sõitis lapse ema korduvalt Eestist Hispaaniasse ja tagasi, küll aga see oli seotud temal teise lapse sündimisega ja suvel Eestis käimisega. Lapse ema väitel käis laps Eestis viibides lasteaias ning õppis nii eesti kui hispaania keelt. Põhjendatud on seega lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ainuhooldusõiguse andmine lapse viibimiskoha kohta lapsega kooselavale vanemale. Lapse isale jääb suhtlusõigus lapse suhtes alles. Lapse ema soovib saada ainuhooldusõiguski lapse elukoha määramise ja reisimise küsimustes. Kohus leiab, et see õigus on hõlmatud lapse viibimiskoha määramise õigusega ja ei vaja eraldi äratoomist. Lapse ema nõudeks on ainuhooldusõiguse saamine lapse haridusasutuse/huviringide valimise ja tervishoiu küsimustes ka. Lapse ema ei ole oma avalduses ega hiljem esitatud menetlusdokumentides välja toonud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks lapse ainuhooldusõigust haridusasutuse/huviringide valimise ja tervishoiu küsimustes temale üle anda. Ka asja menetluse ajal ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, miks oleks põhjendatud anda lapse emale üle ainuhooldusõigus sellistel küsimustel. Eeltoodu alusel rahuldab kohus O Au avalduse osaliselt, lõpetab vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ja annab hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas üle lapse emale. I K`i avaldus lapse vanemate hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks I K esitas 21.12.2020 avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks (dtl 243-259). Kohtuistungil 23.12.2020 (dtl 287-293) andis kohus lapse isale vastuavalduse täpsustamiseks tähtaja. Lapse isa esitas täpsustatud vastuavalduse 08.01.2021 (dtl 302-311). Lapse isa palub lõpetada osaliselt lapse vanemate ühine hooldusõigus ja anda I Kobnyakhinile üle ainuhooldusõigus järgmistes lapse eluga seotud küsimustes: viibimis- ja elukoha määramine, haridusega seotud küsimuste otsustamine. 16 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 Vastuavalduse kohaselt ei teadnud lapse isa enne O A`u kohtusse pöördumist ja välismaale ootamatu ära sõitmist lapse ema soovist Hispaaniasse koos lapsega kolida. Enne lapse Eestist äraviimist oli avaldaja umbes üks kuu Hispaanias tema sõnade järgi puhkusel ning pärast naasmist esitas avalduse hooldusõiguse lõpetamiseks. Avaldaja ei ole kunagi kolimise kavatsusest isale teatanud ja antud võimalust arutanud. Selline avaldaja samm ei leia lapse isal mõistmist ega poolehoidu. Kolimise oluliseks puuduseks on asjaolu, et laps jääb ilma senisest tihedast hingelisest sidemest isaga ja isapoolsete vanavanematega. Lapse isa leiab, et tekkinud olukorda arvestades on lapse parimates huvides jääda elama isa juurde. Lapse isa varaline seisund ja elutingimused ka seda võimaldavad. Tal on üüritud korter, kindel töökoht, sissetulekuks keskmiselt 1000 eurot kuus, ema (tütre vanaema), kes aitab. Laps on harjunud Eestis elama ja ei soovi elada välismaal ega ema juures. Lapse isa juures on lapsel tagatud elamiskoht ja sobivad elutingimused, tagatud ka koolieelne õppimine Eestis. Lapse isa töötab koostöölepingu alusel taksofirmas B. Lapse isa toetas last rahaliselt nii lapse Eestis elamise kui Hispaanias viibimise ajal. Eestis on lapsel olemas sugulased, suhtlemisring ja sotsiaalvõrgustik. Ainuhooldusõiguse üleandmine lapse isale on ilmselgelt lapse huvides ja vastab lapse tahtmisele. Lapse isa vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, hingeline seotus lapsega ja senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele on paremad kui emal. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ega Narva linn ei toeta lapse isa avaldust. Seoses lapse ema avalduse rahuldamisega ja lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisega lapse viibimiskoha määramise osas ning selles osas ainuhooldusõiguse üleandmisega O A`ule jätab kohus rahuldamata I. Ki avalduse lapse vanemate hooldusõiguse lõpetamiseks ja talle ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise osas. Kohus ei nõustu lapse isa avaldatuga, et ta olevat majanduslikult valmis last toetama. Asja materjalidest tulenevalt mõisteti lapse isalt välja lapse ülalpidamiseks elatis 292 eurot kuus ja kohtulahend on kohtutäituril täitmisel (dtl 402, 563-566). Elatise võlg ajavahemiku 01.10.2018-01.12.2020 eest seisuga 01.12.2020 (s.h 12/2020 elatis) on 5919 eurot (dtl 564, 566). Asjas esitatud arvelduskontode väljavõttetest ja elatise tasumise maksekorraldustest (dtl 329-342, 410, 533-559, 563-566, 576-585) selgub, et elatisena ülekantud summad on väiksemad kui kohtulahendiga väljamõistetud elatis. Lapse isa eest kandsid elatise üle tihti hoopiski tema vanemad (dtl 580, 582-585). Kuna lapse isa ei suuda tasuda elatist kohtulahendiga väljamõistetud suuruses, on väär tema väide suutlikkusest pidada last ülal. Lapse isa nõudeks on ka ainuhooldusõiguse saamine lapse haridusega seotud küsimustes. Kohus on seisukohal, et lapse isa ei ole oma avalduses ega hiljem esitatud menetlusdokumentides välja toonud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks lapse ainuhooldusõigust haridusega seotud küsimustes temale üle anda. Ka asja menetluse ajal ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, miks oleks põhjendatud anda lapse isale üle ainuhooldusõigus selles küsimuses. Ülaltoodu alusel jätab kohus I. Ki avaldus rahuldamata täies ulatuses. Kohus jätab tähelepanuta tõendid lapse isa kriminaalkaristusest aastal 2011 (dtl 453-454), erinevate füüsiliste isikute iseloomustused lapse isa kohta (dtl 128, 133, 135-138, 318-322). Karistus on ikka ära kustutatud, kuna Karistusregistris andmed puuduvad (dtl 358). Lapse isa iseloomustanud füüsilised isikud on kas lapse isa sugulased või temast mingil määral sõltuvad isikud. 17 / 18 Tsiviilasi nr 2-20-13468 Kõik lahendis kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Lapse ema poolt 15.08.2022 esitatud menetlusdokumendile on lisatud lapse vanemate 07.12.2021, 19.06.2022 ja 13.08.2022 kirjavahetus (dtl 648-650), mis ei ole eestikeelne ega tõlgitud eesti keelde. Kohus jätab lisad tähelepanuta, kuna lapse emal oli piisavalt aega tõlkimaks neid eesti keelde ja esitamaks varem. Samuti kohus korduvalt lapse emale selgitas, et kohtule esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või tõlgitud eesti keelde. Kohtu selgitused lapse vanematele Kohus juhib vanemate tähelepanu PKS § 134 lg-le 1, mille järgi kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lg 3 esimesest lausest tuleneb kohtu õigus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. PKS § 143 lg 1 ja 2 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama paragrahvi lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Selle alusel ei saa lapse ema põhjendamatult takistada lapse ja isa suhtlemast, seevastu peab ta osutama kaasabi lapse ja isa suhete pingevabale toimimisele. Kui ema ei osuta vajalikku kaasabi, ohustab ta lapse vaimset ja hingelist heaolu. Samuti peab lapse ema andma lapse isale lapse eluga seotud vajaliku olulise informatsiooni (lapse elukoht, sidevahendid, tervis, kool, huviringid). Lapse isa peab omakorda lapse emalt lapsega seotud teavet küsides olla lapse ema suhtes lugupidav. Kui lapse isa küsib suvalist teavet lapse elukäigu kohta, peab lapse ema võimalikult kiiresti vastama. Menetluskulud Arvestades vaidluse sisu ning seda, et hooldusõigust puudutav lahend tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 1 ja 3).

Kuna menetlusosaliste menetluskulud jäeti nende endi kanda, ei tee kohus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist (

§ 174lg 1 ja lg 2).

/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 18 / 18