lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Nagu nähtub 15.07.2022 koostatud kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr.650021000207, pani menetlusalune isik toime väärteod KarS §218 lg.1 ja §275 lg.1 järgi.
lg.1 võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja on täidetud sama paragrahvi p.1 – 3 sätestatud nõuded. 3 Maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja X ütlustest nähtub üheselt, et menetlusalusele isikule on pandud kaks diagnoosi – xxx ja xxx. Mõlemad diagnoosid kuuluvad xxx kategooriasse ja need olid tuvastatud juba 2021 alguses, kui tunnistaja asus tööle vangla arstina. Maakohtule esitatud SA X Haigla haigusjuhtumi dokumendist nähtub, et menetlusalusele isikule oli määratud kliiniline diagnoos xxx diferentseerimata xxx kõige varasemalt 17.11.2017, kui ta viibis selle diagnoosiga ravil SA X Haiglas. Maakohtule esitatud väljavõtetest Viru Vangla meditsiiniosakonna haigusjuhtudest nähtub samuti, et menetlusalusel isikul on anamneesis märgitud diagnoos XXX, s.o. diferentseerimata xxx. Lisaks sellele nähtub samadest ravidokumentidest, et alates 02.11.2021 on menetlusalusel isikul esmashaigestumisena diagnoositud ka isiksusvõi xxx. Diagnoosi XXX diferentseerimata xxx on Viru Vangla ravidokumentide kohaselt alates 10.04.2021 kinnitanud ka tunnistajana ülekuulatud Viru Vangla arst X. Ülaltoodud tõendite alusel leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on kinnitust leidnud asjaolu, et menetlusalusel isikul on diagnoositud psüühikahäire(d).
lg.3 p.1 ei kohaldata kiirmenetlust ja alustatakse üldmenetlust, kui isik on xxx. Käesolevas väärteoasjas on kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk taotlenud eelnimetatud põhjendustel kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja peaspetsialist Reet Truverk nõustus maakohtu istungil igati kaitsja seisukohaga ja kinnitas, et Viru Vanglal on jäänud tähelepanuta, et menetlusalusel isikul on tuvastatud psüühikahäire. Maakohus leiab, et antud juhul on nii kaitsja kui kohtuvälise menetleja seisukohad selles osas tähelepanuväärsed ning need annavad aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteoasjas menetluse lõpetamiseks. VTMS §123 lg.2 sätestatut ei pea maakohus antud väärteoasjas vajalikuks hinnata. Arvestades maakohtule esitatud tõendeid ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohti leiab maakohus, et Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Gerli Mändoja 15.07.2022 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr.650021000207 S. P. karistamise osas KarS §218 lg.1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses ja KarS §275 lg.1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses tuleb tühistada ja väärteomenetlus VTMS §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk esitas maakohtu istungil 27.10.2022 taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks. Kaitsja esitas maakohtule järgmise arve: - tasu asja materjalidega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest 135 € - tasu sõidule 26.10.2022 kulutatud aja eest 25 € 4 - tasu isikliku sõiduki kulu eest 39 € käibemaks 39,80 €.
hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral §29 lg.1 p.1 – 3 ja p.5 – 6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Maakohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on kaitsja taotlus kaitsekulude hüvitamiseks mõistliku suurusega. Seoses kaebuse rahuldamisega jääb kaitsetasu Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.