MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-538 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kahju h

§ 121lg 1 p 1).

Kaebaja tahe ja eesmärk on sõltumata puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajast juba esitatud ja kohtute infosüsteemist nähtuvatest materjalidest tuvastatav ning kaebaja vastused käiguta jätmise määrusele ei muudaks kohtu seisukohta. 1

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

6.

1. Tallinna Halduskohtule käesolevas asjas esitatud kaebusest nähtub, et kaebajale on tekkinud varaline kahju 150 eurot (videokaamera) ja mittevaraline kahju 22 222 eurot (salvestised, filmid ja fotod). Asja materjalidest kogumis selgub, et kaebaja väidete kohaselt ei andnud kaupluse töötaja kaebajale tema kaamerat tagasi. Seega on kaebajale primaarselt kahju tekitanud kaebuse väidete kohaselt kauplus. Kauplus on eraõiguslik isik ning eraõiguslike isikute vaidluseid, mis tulenevad eraõiguslikust suhtest, lahendab tsiviilkohus (TsMS § 1). Tsiviilkohtule on võimalik esitada nii hagi vallasasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (asjaõigusseaduse § 80) või asja hävimisest või kaotamisest tekitatud kahju hüvitamiseks (samas § 84 lg 1). Kohus märgib, et kaebajal võib olla otstarbekas pöörduda enne kohtusse pöördumist kaupluse poole, uurimaks kohtuvälise lahenduse kohta. 6.
2. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul, kuidas tema väärteomenetluse avaldust lahendati. Kaebaja seisukohtadest on ka arusaadav, et kaebaja hinnangul on sellega tekitatud talle kahju nii kaamera kaotsiminekuga (varaline kahju) kui ka kaameras olnud andmete kaotsiminekuga (mittevaraline kahju). Kaebaja seisukohast nähtub ka ootus või lootus, et politsei tegevusega võiks kaamera jõuda kaupluse või selle töötaja väidetavast valdusest kaebaja kätte tagasi. 2

§ 4

lg 1 sätestab, et avalik-õigusliku vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on süüteomenetlusega seonduvalt ette nähtud teistsugune menetluskord ning vaidluse lahendamiseks on pädev maakohus. - Kui kaebaja soovib vaidlustada seda, et väärteomenetlus jäeti alustamata, võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale (väärteomenetluse seadustiku – VTMS – § 59 lg 4). Kaebuse esitamist on selgitatud VTMS §-s 76 ja selle menetluse läbimisel võib kaebaja esitada kaebuse maakohtule (VTMS § 78 jj). - Väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati – SKHS § 7 lg

1. Riigikohus selgitas 10.03.2023 määruses nr 3-22-500, et seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §‑st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Riigikohtu lahendist tuleneb, et SKHS kohaldamisalas on kõik tegevused ja toimingud, mida ei ole õige käsitleda eraldi süüteomenetlusest. Süüteoteate lahendamine on kahtlemata osa süüteomenetlusest. Taotlus kahju hüvitamiseks tuleb esitada väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale ehk PPAle käesoleval juhul (SKHS § 14 lg 2) ning taotluse rahuldamata jätmisel saab kaebaja pöörduda maakohtusse (SKHS § 17). Kohus selgitab täiendavalt, et kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks võimalik halduskohtult taotleda kaamera tagastamist mõne muu avalik-õigusliku normi alusel. Korrakaitseseaduse § 52 reguleerib vallasasja hoiulevõtmist, kuid seda ei tehta võimaliku tsiviilvaidluse lahendamiseks või süüteomenetluse raames, vaid avaliku korra tagamise eesmärgil.
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vaidlus tuleks edastada Riigikohtu erikogule lahendamiseks

§ 121lg 3 teise lause ja Ts

MS § 711 alusel. - Maakohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja võimaliku nõude osas eraõigusliku kaupluse vastu. Seega ei ole maakohus leidnud, et sellise vaidluse lahendamine ei kuulu ka tema pädevusse. - Maakohtus otsustati hagi läbi vaatamata jätmine tsiviilkohtumenetluse sätete järgi, leides, et nõue PPA vastu ei ole tekkinud eraõiguslikus suhtes. Maakohus ei ole otsustanud kaebaja kaebuse või hüvitamisnõude tagastamist süüteomenetluse raames, olgu aluseks siis väärteomenetluse seadustik või süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus. Kui maakohus selles osas pädevuse puudumise tõttu nõude tagastab, tuleb tekkinud pädevusküsimus edastada maakohtu poolt lahendamiseks Riigikohtu erikogule. 8. Eeltoodust tulenevalt, kuna asjaolud on saanud sõltumata kaebajale määratud tähtajast selgeks, tühistab kohus kaebajale määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja, tagastab kaebuse pädevuse puudumise tõttu ning kaebuse tagastamise tõttu jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3