Menetlusalune isik Johann Georg Villmann, ik 39706230290, elukoht: xxx, epost: xxx Kohtuväline menetleja Istungil osalenud isikud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp kaebuse esitaja Johann Georg Villmann; kaitsja Maano Saareväli; kohtuvälise menetleja esindaja J P RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Rahuldada Johann Georg Villmanni kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija J P 27.09.2022.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,22,010196 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mõista Eesti Vabariigilt Johann Georg Villmann kasuks välja 960 eurot valitud kaitsjale makstud tasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 16.märtsil 2023.a. Asjaolud ja menetluse käik PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp 27.09.2022 otsusega karistati Johann Georg Villmanni
lg 2 p 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Johann Georg Villmanni karistati, kuna ta 22.07.2022 kell 09:50 ajal osales liikluses jalgratturina Tallinnas Xxx juures. Sõiduteega lõikumiskohale lähenedes ja seda ületades ei vähendanud oma sõiduki kiirust selliseks, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees ning sõitis otsa vasakult lähenenud sõiduautole. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A R, mis fikseeriti sõiduki vaatlusprotokollis. Selliselt rikkus Johann Georg Villmann
lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritav
Johann Georg Villmann ja tema kaitsja Maano Saareväli kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustasid selle Harju Maakohtus, esitades 13.10.2022 kaebuse. Kaebaja ja tema esindaja taotlevad kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebaja esindaja peamised vastuväited kohtuvälise menetleja otsusele kaebuses olid järgmised: • menetlusalune isik ei ole rikkunud
lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab jalgrattur lähenedes jalgteel, kõnniteel, jalgratta ja jalgteel ning jalgrattateel sõiduteega lõikumise kohale ja seda ületades vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. Kaitsja leiab, et menetlusalune isik ei kasutanud liikumiseks mitte ühtegi eelnimetatud teeosa. Menetlusalune isik liikus väärteotoimikusse võetud videosalvestiselt nähaolevalt sõiduteele märgitud jalgrattarajal
Kohtuväline menetleja on pidanud jalgrattarada ekslikult jalgrattateeks. • Ühtlasi ei ole tegemist jalgrattatee ja sõidutee lõikumiskohaga. Seda esiteks põhjusel, et teeosa, millel menetlusalune isik liikus, ei ole jalgrattatee, vaid jalgrattarada, mis
Teiseks ei ole sündmuskohal üleüldse ühtegi teise sõiduteega lõikumise kohta. Videosalvestiselt ja sündmuskoha kohta koostatud skeemilt nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduk sooritab parempöörde ja liigub sõiduteelt väljudes kõnniteel. Teisisõnu pääseb Xxx hoone juurde üksnes üle kõnnitee sõites. Asjaolu, et sõiduk peab kõrvalepöördel ületama kõnnitee, ei muuda kõnniteed veel sõiduteeks. • menetlusalune isik ei ole rikkunud
lg 3 p 1 nõudeid – vaidlustatud otsusest ei nähtu milliste asjaolude pinnalt luges kohtuväline menetleja parempöörde etteaimatavuse üheselt arusaadavaks, jääb otsuse pinnalt siiski ebaselgeks, kuna viide videosalvestusele ei luba siiski hinnata seda, kas sõiduki parempöörde alustamise hetkest arvates oli kokkupõrge menetlusaluse isiku jaoks üldse välditav. Menetlusalusele isikule ei olnud autole tee andmise kohustust. Menetlusalune isik oli õigustatud eeldama, et üle jalgrattaraja parempööret planeeriv juht annab jalgrattarajal liikujale
Sama auto andis teed ees sõitvale jalgratturile. Kuivõrd menetlusalusel isikul ei olnud autole tee andmise kohustust, ei olnud temast eespoolt kõrvalrajal liikuv auto menetlusaluse isiku jaoks takistuseks. Auto muutus takistuseks hetkest, mil see faktiliselt liikus jalgrattarajale. Asjas puuduvad andmed, et menetlusalusel isikul oleks alates auto liikumisest jalgrattarajale olnud tehniliselt võimalik liiklusõnnetust vältida. 2 • liiklusõnnetuse on põhjustanud autot juhtinud A R, kellele esitati väärteosüüdistus
R´l oli jalgratturile tee andmise kohustus. 21.10.2022 koostas kohus kaebuse menetlusse võtmise määruse, millega määras kaebuse läbivaatamise viisiks suulise istungimenetluse ja istungi aja 19.01.2023. 19.01.2023 aset leidnud istungil taotles kaebaja ja tema esindaja kaebuse rahuldamist. Kohtuväline menetleja jäi aga seisukohale, et vaidlustatud lahend on seaduslik ja alused selle tühistamiseks puuduvad. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära isikulised tõendiallikad ja uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada. Menetluse käigus uuritud tõendid kinnitavad ja tõendavad seda, et Johann Georg Villmann 22.07.2022 kella 9:50 ajal Tallinnas Xxx juures osales jalgratturina liiklusõnnetuses. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle S M, kes oli antud liiklusõnnetuse pealtnägijaks ning andis ütlusi, et ta sõitis antud kuupäeval lapsele järgi mööda Pärnu manteed (Õnnepalee juures). Tema ees sõitis valge BMW, kes tegi parempöörde. Ta nägi BMW-le lähenevat jalgratturit, kes põrkas kokku BMW-ga ja rattur lendas üle kapoti ja kukkus maha. Ta helistas politseisse ja jättis igaks juhuks oma kontaktid. Jalgrattur autole lähenedes hoogu maha ei võtnud vaid üritas nagu auto eest mööduda. Seda ei mäleta ta kas seal veel oli jalgrattureid. Autodel oli kiirus väike. Tema teada jalgrattur lähenes Liivalaia tänava poolt. Seda ei oska öelda, et äkki ikkagi tuli jalgrattur tema tagant. Samuti andis kohtus tunnistajana ütlusi BMW juht A R, kes antud kuupäeval sõitis tööle x-sse. Ta sõitis mööda Pärnu manteed Kosmose poole, kus lasi kõigepealt mööda ühe jalgratturi ja siis vaatas, et kedagi ei tule ja hakkas paremat pööret tegema, kui tuli jalgrattur. Seal on kaks rida, mis lähevad Kosmose juurde, kolmas rida keerab Liivalaia tänavale ja samuti on seal punane jalgrattatee. Jalakäijate foori juures seistes ta juba nägi esimest jalgratturit ja oli n.ö valmistanud, et peab mööda laskma ja jälgima, kui ta sooritab parem pööret. Enne pööret jäi ta seisma, suund oli sees. Esimese ratturi lasi ilusti läbi, keda ta nägi, vaatas korra taha, et ei tuleks rohkem kedagi ja hakkas vaikselt liikuma. Temale on politsei ka rahatrahvi määranud. Kokkupõrke ajal oli jalgrattur kõnniteel aga enne seda ta ei näinud jalgratturit. Enne pööret oli võimalik seda jalgrattarada näha. Ta lihtsalt ei näinud antud jalgratturit. Samuti andis ütlusi kaebuse esitaja, kes selgitas, et 22.07.2022 ta sõitis jalgrattaga punasel ribal, tema ees oli ka veel üks jalgrattur ning MUBA juures on sissesõit ning järsult tegi valge BMW pöörde talle ette. Esimese jalgratturi lasi sõidukijuht läbi. Õnnetuse vältimiseks tegi ta ka ise pöörde paremale aga see kõik käis väga kiiresti. Ta lendas üle BMW kapoti ning kiirabi viis teda EMO-sse. Sama õhtul sai koju ja kodus taastus kaks nädalat. Kahjustatud asju ei ole talle siiani hüvitatud, kuna kindlustus ootab lõplikku lahendit. Kiirus oli tal kuskil 15 km/h (kiiremini kui jalakäijal aga aeglasem kui autol). Sõiduki rajal nägi ta valget BMW aga seda ta välja ei lugenud, et sõiduki juht soovis mingit pööret teha. Ohtu antud BMW näol tõlgendas siis, kui sõiduk pööret alustas aga enne ta mingit ohtu ei tajunud. Tema arvates ei oli BMW ees teised sõidukid (kaubik). Liikumiskiirust ta ei vähendanud, kuna ei näinud selleks põhjust, kuna sõidukid seisid. Seda marsruuti ta sõidab pidevalt ja teab, et seal oli selline sissesõidu koht. Kohus uuris lisaks veel järgmisi kirjalike tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemiga 22.07.2022, mille kohaselt 22.07.2022 toimus Xxx juures liiklusõnnetus, kus osales valge BMW reg.nr XXX, mida juhtis A R ja jalgratturi Johann Georg Villmann vahel. Sõidukil oli paremal esiküljel kraapejäljed ning jalgrattal oli esiratas deformeerunud ja isik viidi PERH-i; sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, mille kohaselt jalgratas Specialized teisaldati Rahumäe tee 6 Tallinn; 3 sõiduki vaatlusprotokolli, vaadeldi jalgratast Specialized, millel esiratas deformeerunud, rattad blokeerivad vajutades pidurihoova; sõiduki vaatlusprotokoll, vaadeldi sõidukit BMW, millel parem esistange kahjustatud; regionaalhaigla teatis, mille kohaselt Johann Georg Villmannil esinesid marrastused alalõual, mõlemal küünavarrel ja mõlema põlve piirkonnas. Vigastuste raskusaste oli kerge; vaatlusprotokoll (videosalvestis), A R väärteoprotokolli ja otsust, millest nähtub, et A R on määratud
200 eurot. A R rikkus
lg 5 p 2 nõudeid mis seisnes selles, et tema 22.07.2022 kell 09:50 juhtis mootorsõidukit Tallinnas Xxx juures ja ei andnud parempööret sooritades teed jalgratturile, kes ületas sõiduteed, millele juht pööras ja põrkas sellega kokku. Sellega põhjustas Johann Georg Villmannile varalise kahju ja tervisekahjustused. Kohtuvälise menetleja poolt ja kaebuse esitaja poolt on esitatud sündmuse kohta videosalvestused ja videosalvestuselt tehtud fotod, millest nähtub, et BMW sooritab parempööret, lastes läbi esimese jalgratturi aga teise jalgratturiga (Johann Georg Villmann) toimub õnnetus ja rattur lendab üle sõiduki kapoti. Videolt nähtub, et jalgrattur sõidab sõiduteele märgitud jalgrattarajal (n.ö punaseks märgitud teel). Johann Georg Villmannile heidetakse ette
lg 1 sätestatud rikkumist, mis seisneb selles, et sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgteed, kõnniteed, jalgratta- ja jalgteed või jalgrattateed lähenevad jalgrattur, kergliikurijuht, pisimopeedijuht ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega. Kohtus kohtuväline menetleja nõustus kaitsja seisukohaga ning leidis, et jalgrattur tõesti sõitis jalgrattarajal, seega ei saa Johann Georg Villmannile ette heita
MS § 301 sätestatud olukorraga. Teiseks heidetakse ette menetlusalusele isikule
lg 3 p 1 nõuete rikkumist, mis seisneb selles, et sõidukiiruse valikul peab juht arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 22.07.2022 kell 09:50 toimus Xxx juures liiklusõnnetus, kus osales valge BMW reg.nr XXX, mida juhtis A R ja jalgratturi Johann Georg Villmann vahel. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii isikuliste kui ka kirjalike tõendiallikatega. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta on andnud ütlusi menetlusalune isik Johann Georg Villmann, tunnistajad A R ja S M. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt toimus 22.07.2022 Xxx juures liiklusõnnetus, kus osales valge BMW reg.nr XXX, mida juhtis A R ja jalgratturi Johann Georg Villmann vahel. Kokkupõrke tagajärjel olid sõidukil BMW paremal esiküljel kraapejäljed ning jalgrattal oli esiratas deformeerunud ja isik viidi PERH. Samuti puudub vaidlus selles, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju varaline kahju A R ja Johann Georg Villmannile. Nimetatud asjaolu on tõendatud sõiduki vaatlusprotokolliga millest nähtub, et jalgrattal Specialized on esiratas deformeerunud, rattad blokeerivad vajutades pidurihoova. Sõiduki vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et sõiduki BMW-l on parem esistange kahjustatud. Samuti puudub vaidlus, et A R karistati väärteootsusega nr 2302,22,010196 27.09.2022
A R
lg 5 p 2 ettenähtud rikkumine eest, mis seisnes selles, et tema 22.07.2022 kell 09:50 juhtis mootorsõidukit Tallinnas Xxx juures ja ei andnud parempööret sooritades teed jalgratturile, kes ületas sõiduteed, millele juht pööras ja põrkas sellega kokku. Sellega põhjustas Johann Georg Villmannile varalise kahju ja tervisekahjustused. Vaidlus käesolevas väärteoasjas seisneb selles kas Johann Georg Villmann on toime pannud
Johann Georg Villmannile heideti ette, et tema 22.07.2022 kell 09:50 ajal osales liikluses jalgratturina Tallinnas Xxx juures sõiduteega lõikumiskohale lähenedes 4 ja seda ületades ei vähendanud oma sõiduki kiirust selliseks, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees ning sõitis otsa vasakult lähenenud sõiduautole. Käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud, et Johann Georg Villmann 22.07.2022 kell 09:50 sõitis jalgrattaga Tallinnas Xxx juures jalgratta rajal. Nimetatud asjaolu on tõendatud menetlusaluse isiku Johann Georg Villmann ütlustega, et 22.07.2022 kella 09.50 ajal sõitis ta Pärnu maanteel Kesklinna suunas jalgrattaga punasel ribal kiirusega 15 km/h. Samuti tunnistaja A R ütlustega, et 22.07.2022 kell 09:50 sõitis ta Tallinnas mööda Pärnu maanteed suunaga kino „Kosmose“ poole. Nimetatud teel on kaks rida, mis lähevad kino „Kosmose“ juurde, kolmas rida keerab Liivalaia tänavale ja samuti on seal punane jalgrattatee. Seda, et tegemist oli jalgratta rajaga nähtub nii kohtuvälise menetleja kui ka kaebuse esitaja poolt esitatud videosalvestustelt. Jalgrattarada on
p 16 kohaselt jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgistega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa, seega menetlusalune isik liikus sõiduteel, kus tal puudus kiiruse piirang, v.a, et ta ei tohtinud ületada lubatud suurimat kiirust. Samuti ei kohaldu vaatlusaluses liiklussituatsioonis
lg 1, mille kohaselt peab jalgrattur lähenedes jalgteel, kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgrattateel sõiduteega lõikumise kohale ja seda ületades vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemist, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid asjaolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus tõendeid analüüsides ja hinnates ei suutnud tuvastada, milles seisnes menetlusaluse isiku Johann Georg Villmann eksimus seoses sõidukiiruse valikuga, arvestades mh liiklusoludega ja ilmastikutingimustega, et jääda seisma temale ette aimatava takistuse ees. Menetlusaluse ütlustest tulenevalt sõitis tema sõiduautoga paralleelselt jalgrattarajal, nägi, et sõiduk lasi eelneva jalgratturi läbi ning eeldas samuti, et sõiduk laseb teda läbi.
lg 5 p 2 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti, seega ei olnud Johann Georg Villmannil autole tee andmise kohustust. Samuti oli menetlusalune isik õigustatud
lg-st 2 ja § 16 lg-st 1 eeldama, et ka teised juhid täidavad liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ning et üle jalgrattaraja parempööret planeeriv juht annab jalgrattarajal liikujale
Kohtu hinnangul ei olnud A R poolt juhitud sõiduk ka menetlusalusele isikule etteaimatavaks takistuseks. Kohtule esitatud videosalvestiselt nähtuvalt valge BMW muutus menetlusalusele isikule takistuseks BMW juhi parempöörde alustamise hetkest, mil sõiduk liikus jalgrattarajale. Kohtule pole ka esitatud tõendeid selle kohta kas sõiduki parempöörde alustamise hetkest arvates oli kokkupõrge menetlusaluse isiku jaoks üldse välditav. Kohtule esitatud videosalvestitelt nähtuvalt toimus liiklusõnnetus sekundite vältel, seega tuvastamaks ka liiklusõnnetus oleks olnud menetlusaluse isiku poolt välditav tulnuks käesolevas asjas määrata liiklustehniline ekspertiis. Arvestades kõike eelnevat, siis nõustub kohus kaebaja ja tema esindajaga, et tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa kaebajale õiguslikult ette heita väärteoprotokollis nimetatud rikkumisi ning
Seega tuleb kaebaja kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja kaitsja Maano Saareväli esitas maakohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale väärteomenetluses makstud 960 eurot. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 ette nähtud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu 5 määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et antud summa 960 eurot on mõistlik ning see tuleb Eesti Vabariigilt Johann Georg Villmann kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.