Obsah (10)
§ 113§ 127§ 1043§ 1045§ 128§ 134§ 136§ 1050§ 78§ 94KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-22-4319 (kohtueelse menetluse nr 22261000056
§ 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 18.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni T. K. kasuks (konto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s xxxxxxxx). Seoses hagi tagasivõtmisega jätta läbi vaatamata T. K. hagi Emil Serka vastu põhinõudelt viivise nõudes alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Välja mõista Emil Serkalt menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja tasu 965 (üheksasada kuuskümmend viis) eurot 25 senti T. K. kasuks (konto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s xxxxxxxx). Kannatanu lepingulise esindaja tasu 477,75 euro ulatuses jätta kannatanu T. K. enda kanda. Välja mõista Emil Serkalt menetluskuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, ekspertiisikulu 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 373 (kolmsada seitsekümmend kolm) eurot 81 senti riigituludesse. Riigi õigusabi tasu ja kulu 6,59 euro ulatuses jätta riigi kanda. Süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud (kokku 1476,81 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 492,27 eurot) 3 (kolme) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922700035338 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-22-4319). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 18.10.2022. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 15.11.2022. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 15.11.2022. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 18.10.2022 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. 2
(18)Süüdistuse sisu Emil Serkat süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.07.2021 kella 14.56 ajal Põlvamaal Räpina vallas Räpina-Rasina maantee 2-l kilomeetril Köstrimäe külas OÜ-le Mogo kuuluvat mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxxx ning põhjustas liiklusõnnetuse. Sooritades vasakpööret ei andnud Emil Serka teed vastassuunast otse liikuvale mootorrattale Yamaha XVS 650 registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis T. K. . Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorrattur teelt välja paremale poole haljasalale. Sellise tegevusega tekitas Emil Serka T. K. mitteeluohtlikud, kuid vähemalt neli kuud kestvad tervisekahjustused. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 22E-LÕI0001 tulenevalt esinesid T. K. järgmised vigastused/tervisekahjustused: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx-xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Emil Serka, sooritades vasakpööret, rikkus ettevaatamatusest liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 nõudeid, mille kohaselt juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti. Emil Serka rikkus § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Sellega pani Emil Serka toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistatav tunnistab esitatud süüdistuses ennast põhjendatud. süüdi. Kaitsja leiab, et süüdistus on Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtuotsuse põhjendused Tõendid on kattuvad asjaoludes, et 13.07.2021 kella 14.56 ajal toimus Põlvamaal Räpina vallas Räpina-Rasina maantee 2-l kilomeetril Köstrimäe külas liiklusõnnetus, mille käigus põrkasid kokku vasakpööret sooritav Emil Serka juhitud sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx ja vastassuunast otse liikuv mootorratas Yamaha XVS 650 registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis T. K. . Esmalt menetleti liiklusõnnetust väärteomenetluses, kuid PPA 20.01.2022 määrusega (tl 3738) väärteomenetlus lõpetati, kuna Emil Serka poolt toime pandud teos ilmnesid kuriteo tunnused, s.o T. K. on tekitatud raske tervisekahjustus. Nii kannatanu kui süüdistatav ise on kinnitanud asjaolusid, et nad süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistuses märgitud mootorsõidukeid juhtisid ning toimus liiklusõnnetus, mille käigus põrkasid kokku vasakpööret sooritav Emil Serka juhitud sõiduauto ja vastassuunast otse liikunud T.K. juhitud mootorratas. Nimetatud asjaolusid tõendavad ka liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelite ja skeemiga ning tunnistaja A. K. ütlused, kes liiklusõnnetuse toimumise ajal viibis Emil Serka juhitud sõidukis. 3
(18)Süüdistatava ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal viibis sõidukis ka süüdistatava poeg K. S.. Rahvastikuregistri väljatrükk (tl 51-52) tõendab, et Emil Serka on K. S. isa ja K. Serka oli liiklusõnnetuse toimumise ajal 12-aastane. K. Serkat ei ole menetluses tunnistajana üle kuulatud. Süüdistatava Emili Serka kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana antud ütluste (edaspidi süüdistatava Emil Serka ütlused; tl 42-44) kohaselt 13.07.2021 juhtis ta Mogo OÜ-le kuuluvat sõiduautot Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx. Sõidukis olid veel tagaistmel istunud poeg K. S. ja juhi kõrvalistmel istunud A. K. . Pidi poja viima koju endise naise juurde, kes elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kella 14.50 paiku hakkas jõudma sihtkohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hakkas sadama vihma. Liikudes mööda Räpina-Rasina mnt suunaga Rasina poole sõitis üks valget värvi VW Passat, kellega pikivahe võis olla 10-15 m. Jõudes Köstrimäele, jäi E.Serka eessõitvast sõidukist maha, kuna pidurdas vasakpöörde sooritamiseks. VW Passat esmalt reastus vastassuunavööndisse ja peale seda pööras vasakule Räpina Teemeistri territooriumile. Emil Serka hakkas samuti samast kohast sooritama vasakpööret, sest sama tee viib ka kortermaja juurde. Vasakpöörde sooritamise ajal ja kui oli jõudnud vastassuunavööndisse nägi E.Serka, et vastassuunast tuleb otse mootorrattur. Seda nähes pidurdas koheselt, aga toimus ikkagi sõiduki vasaku esinurgaga kokkupõrge mootorrattaga. Mootorrattur jäi eessõitva sõiduki varju, mistõttu Emil Serka mootorratturit ei näinud. Kokkupõrke momendil Emil Serka juhitud sõiduk praktiliselt seisis, kuna ta kohe pidurdas. Valdavalt samasisulisi ütlusi on süüdistatav andnud ka menetlusaluse isikuna enne kriminaalmenetlust toimunud väärteomenetluses (tl 16-16 pöördel). Erinevustel süüdistatava väärteomenetluses antud ütluste ja kriminaalmenetluses antud ütluste vahel peatub kohus edaspidi. Kannatanu T. K. kohtueelse menetluse käigus antud ütluste (edaspidi kannatanu T. K. ütlused, tl 39-40) kohaselt 13.07.2021 juhtis ta mootorsõidukit Yamaha registreerimismärgiga xxxx Põlvamaal Räpina vallas Räpina-Rasina mnt-l suunaga Räpina poole. Jõudes Köstrimäele nägi T.K. , et Räpina poolt tuleb kaks sõidukit vastassuunast. Üks sõiduk tegi eelnevalt vasakpöörde Teemeistri hoovile. Teine sõiduk liikus edasi. Liikudes edasi nägi T.K. tumedat autonurka ja peale seda toimus kokkupõrge. T. K. arvates tegi teine sõiduk vasakpöörde äkiliselt, ei võtnud kiirust maha. T. K. ei näinud, et see sõiduk oleks eelnevalt suunda näidanud, muidu oleks vast veel jõudnud pidurdada. Mäletab, et pani korraks pidurit ja peale seda toimus kokkupõrge. Õnnetuse hetkel oli tema poolt juhitud mootorsõiduki kiirus 80-90 km/h. Sellel hetkel veel vihma ei sadanud ja nähtavus oli normaalne. Samasisulisi ütlusi on kannatanu andnud ka tunnistajana enne kriminaalmenetlust toimunud väärteomenetluses (tl 15-15 pöördel). Tunnistaja A. K. kohtueelse menetluse käigus antud ütluste (edaspidi tunnistaja A. K. ütlused, tl 17-17 pöördel) kohaselt 13.07.2021 viibis ta Emil Serka juhitud sõidukis Audi A6. A. K. istus ees kõrvalistmel, taga istus Emili poeg. Peale lõunat hakkasid jõudma Räpina valda Köstrimäele. Räpinast läbi sõites hakkas vihma sadama. Liikudes Räpinast Köstrimäe poole, sõitis nende ees valge sõiduk, nad jõudsid sellele sõidukile järele. Jõudes Köstrimäele liikus eessõitev sõiduk vastassuunda ja hakkas ära pöörama vasakule. Seal on kaks teeotsa, mis lähevad vasakule. Eessõitev sõiduk hakkas pöörama teisele teele, mitte samale teele kuhu Emil tahtis pöörata. Nende kahe teeotsa vahe võis olla 50-60 m. A.K. nägi, et eessõitev sõiduk oli teinud ära vasakpöörde ja samal ajal sooritas ka Emil vasakpöörde. Äkitselt A.K. nägi, et vastassuunast tuleb mootorrattur. Ta hõikas Emilile „oota“. Emil pidurdas äkiliselt ja jäi seisma. Läks sekund, poolteist kui toimus kokkupõrge mootorratturiga. 4
(18)Väljatrükid liiklusregistrist tõendavad (tl 49-50), et sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx omanik on Mogo OÜ ja sõiduki üks kasutajatest on Emil Serka, kes omas 13.07.2021 kehtivat B-kategooria juhtimisõigust. Liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelite ja skeemiga (tl 1-9) tõendavad, et 13.07.2021 kella 15.15-16.20 ajal on vaadeldud sündmuskohana Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina-Rasina tee 2-kilomeetril asetleidnud liiklusõnnetuse sündmuskohta. Liiklusõnnetuse toimumise kohal on sirge teelõik, sõidutee on kaetud asfaltkattega, sõidutee on 8 m lai. Mõõtmisi teostatud valgeajal, ilm pilvine, sajab vihma, sõidutee on märg. Sõidutee mõlemas ääres on teekattemärgised nr 921a. Suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal on 90 km/h. Sündmuskohal on olnud kaks sõidukit - sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx ja mootorratas Yamaha XVS 650 registreerimismärgiga xxxx. Sõiduautol on kahjustada saanud vasak esimene nurk ja mootorrattal on üle sõiduki kere deformatsioonid, purunenud kütusepaak ja tuuleklaas. Sündmuskoha mõõtmist on alustatud Põlvamaa Räpina vald Köstrimäe külas Räpina-Rasina tee 2 km ja Köstri ja Teemeistri kinnistute sissesõidutee ristumiskohast väljasõidu tee parempoolsest nurgast, kui seista näoga sõidutee poole. Mõõtes alguspunktist risti teega 0,9 m on teekattemärgis nr 921a ja mõõtes edasi risti sõiduteega 0,2 m asub sõiduauto vasakpoolne esiratas. Edasi mõõtes mööda vasakul teeservas teekattemärgist vasakule Rasina suunas 0,8 m ja risti sõiduteega sõiduteele 2,1 m asub sõiduauto parempoolne esiratas. Tulles tagasi nullpunkti ja mõõtes mööda teekattemärgist Räpina suunas 2 m ja 0,9 m risti sõiduteega paremale teepervel näha mootorratta lohisemisjälg, mis on 2,2 m pikk ja lõpeb mootorratta tagumise ratta juures. Edasi mõõtes mööda teekattemärgist Räpina suunas 0,5 m ja risti sõiduteega sõiduteele 1,5 m asub sõiduauto vasakpoolne tagumine ratas. Edasi mõõtes mööda teekattemärgist Räpina suunas 0,3 m ja 4,7 m risti sõiduteega paremale haljasalal asub mootorratta esimene ratas. Mootorratas on pikali asendis vasakul küljel. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 8 kohaselt märgis 921a „Lühikeste kriipsudega katkendjoon“ tähistab sõidutee äärt. Sündmuskoha vaatlusel ei ole tuvastatud sõiduauto lohisemisjälgi ega pidurdusjälgi. Sõiduauto lohisemisjälgi ega pidurdusjälgi ei nähtu ka fototabeli fotodelt. Küll aga nähtub fotodelt, et sõiduauto Audi kahjustusi saanud vasakpoolse nurga juures maas on klassikillud, millest saab järeldada, et kokkupõrge kahe sõiduki vahel toimuski klaasikildude vahetus läheduses. Süüdistatav Emil Serka ja tunnistaja A. K. on oma ütlustes kinnitanud, et Emil Serka juhitud sõiduk liiklusõnnetuse toimumise hetkel (praktiliselt) seisis. Kohus loeb sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega, süüdistatava ja tunnistaja ütlustega kogumis tõendatuks, et Emil Serka juhitud sõiduauto oli liiklusõnnetuse toimumise hetkeks kas peatunud või liikus väga aeglasel kiirusel. Sõiduauto paiknes liiklusõnnetuse toimumise hetkel enam-vähem samas kohas nagu nähtub fototabeli fotodelt, s.o sõiduauto esimene vasakpoolne nurk on üle tee äärt tähistava teemärgise ning ülejäänud sõiduauto paikneb keset vastassuunavööndit. Kohus ei pea eluliselt võimalikuks kannatanu T. K. kirjeldatud olukorda nagu poleks süüdistatava juhitud sõiduk liiklusõnnetuse toimumise ajaks üldse kiirust maha võtnud - vastasel juhul oleks süüdistatava juhitud sõiduauto kokkupõrke toimumise järgselt veel kaugemale edasi liikunud ega paikneks enam kokkupõrke tagajärjel maha paiskunud klaasikildude läheduses. Kohtu hinnangul on keeruline sooritada vasakpööret kiirust üldse maha võtmata. 5
(18)Kannatanu T. K. väidet nagu poleks süüdistatava juhitud sõiduk vasakpöörde sooritamise ajal andnud suunatulemärguannet, ei ole süüdistusaktis süüdistatavale ette heidetud, mistõttu pole kohtul nimetatud asjaolu võimalik tuvastama asuda. Kohtu hinnangul puuduvad selleks ka peale kannatanu ütluste muud tõendid, kuna süüdistatavat ega tunnistajat pole suunamärguandega seoses küsitletud. Asjaolu, kas Emil Serka suunamärguande andis või mitte, ei oma asja lahendamise seisukohalt ka määravat tähendust, kuna sõltumata suunamärguande andmisest pidi ta vastassuunast tulijale teed andma. Kannatanu ütlused lahkevad süüdistatava ning tunnistaja ütlustest asjaolu osas, millised olid ilmastikuolud liiklusõnnetuse toimumise ajal. Süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt oli enne liiklusõnnetuse toimumist hakanud sadama vihma. Kannatanu ütluste kohaselt liiklusõnnetuse toimumise ajal vihma ei sadanud. Vaatlusprotokollist nähtuvalt sündmuskoha vaatluse ajal sadas vihma. Fototabeli fotodelt nähtub, et Emil Serka juhitud sõiduauto all on maapind kuiv, millest saab järeldada, et liiklusõnnetuse toimumise ajal liiklusõnnetuse kohas tee oli kuiv, st vihma ei sadanud. Seega on sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotode ja kannatanu ütlustega kogumis tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal vihma ei sadanud. Ent kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu käesoleva asja lahendamisel määravat tähendust. Kohtu hinnangul ei tulene ka Emil Serka enda ütlustest, et liiklusõnnetus oleks toimunud erakordselt halbade ilmaolude tõttu. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlustega on kogumis tõendatud, et enne liiklusõnnetuse toimumist Emil Serka juhitud sõiduauto ees sõitis veel üks sõiduauto, mis vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist tegi samuti vasakpöörde. Süüdistatava ütluste kohaselt tahtis ta vasakpööret teha samast teeotsast nagu tema ees sõitnud sõiduauto. Samas väärteoasjas menetlusaluse isikuna antud ütluste kohaselt see sõiduauto sooritas vasakpöörde hoopis järgmisest teeotsast, mitte samast teeotsast kuhu plaanis sõita Emil Serka. Seega esineb vastuolu süüdistatava väärteomenetluses antud ütluste ja kriminaalmenetluses antud ütluste vahel asjaolu osas, millisest teeotsast sooritas vasakpöörde Emil Serka ees sõitnud sõiduautot. Ka tunnistaja ütluste kohaselt eessõitev sõiduk hakkas pöörama nende poolt vaadatuna teisele teele, mitte samale teele kuhu Emil tahtis pöörata. Liiklusõnnetuse skeemilt nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise kohas on sissesõidutee, mis viib Köstri ja Teemeistri kinnistule. Seega on tõendid vastuolulised, millisest teeotsast pööras ära Emil Serka ees sõitnud sõiduauto. Kohtu hinnangul ei oma see asjas aga määravat tähendust, sest süüdistuse kohaselt pole selle sõiduki juht liiklusõnnetust põhjustanud ega liiklusõnnetuses osalenud. Süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt ilmus mootorratas nende vaatevälja äkitselt peale eessõitnud sõiduauto vasakpöörde sooritamist. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et süüdistatav ei märganud vasakpöörde sooritamise ajal vastassuunas otse liikuvat mootorratast just asjaolu tõttu, et mootorratas jäi süüdistatava ees sõitnud sõiduauto vasakpöörde sooritamise tõttu selle sõiduki varju. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas Emil Serka ees sõitnud sõiduauto tegi vasakpöörde samast teeotsast kuhu plaanis sõita Emil Serka või veidi eemal asuvast teeotsast – mõlemal juhul varjab eessõitev ja vasakpööret tegev sõiduauto võimalikke vastuliikuvaid sõidukeid. Kannatanu T. K. ütluste kohaselt peale liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohale saabunud kiirabi toimetas ta Tartu Ülikooli Kliinikumi. Kiirabi saabumist sündmuskohale on kinnitanud ka tunnistaja A. K. oma ütlustes. Ka SA TÜK 13.07.2021 teatis (tl 10) tõendab, et T. K. 13.07.2021 kell 14.57 Räpina Rasina mnt toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud isikuna saabus raske vigastusega (xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) TÜK erakorralise meditsiini osakonda. SA TÜK 6
(18)epikriisi nr EP21-268492 (tl 11-12 pöördel, sama tõend ka osaliselt tl 69) kohaselt T. K. viibis vahetult liiklusõnnetuse toimumise järgselt haiglaravil 16 voodipäeva. Teatisest nähtub ka lõplik kliiniline diagnoos, kaebused ja anamnees, objektiivne leid, tehtud uuringud ja protseduurid, määratud ravimid, režiim ja ravialased soovitused. PPA Lõuna prefektuuri 24.08.2021 ekspertiisimäärusega on määratud kohtuarstlik ekspertiis (tl 18). 25.11.2021 isiku ekspertiisiaktis nr 21E-LÕI0064 (tl 19-25) antud eksperdiarvamuse kohaselt T. K. on liiklusõnnetuse järgselt diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vigastused on iseloomulikud tömbi jõu toimele ja võivad olla saadud liiklusõnnetuse käigus. Vigastused põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. PPA Lõuna prefektuuri 3.01.2022 ekspertiisimäärusega (tl 28-29) on määratud kohtuarstlik kordusekspertiis, kuna menetluse käigus selgus, et T. K. tervisekahjustuse kestus on pikenenud üle 4 kuu. 14.01.2022 isiku ekspertiisiaktis nr 22E-LÕI0001 (tl 30-32) antud eksperdiarvamuse kohaselt T. K. vigastused põhjustavad tervisekahjustused, mis kestab vähemalt 4 kuud. Eksperdiarvamused tõendavad kogumis, et 13.07.2021 liiklusõnnetuse tagajärjel sai T. K. süüdistuses loetletud vigastused, mis põhjustasid tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. Seega sai T. K. raske tervisekahjustuse KarS § 118 lg 1 p 2 mõttes. Kohtupraktika kohaselt tuleb mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. Kohus on eespool tuvastanud, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel Emil Serka juhitud sõiduauto esimene vasakpoolne nurk on üle tee äärt tähistava teemärgise, kus maas on klaasikillud ning sõiduauto kere paikneb keset vastassuunavööndit. Arvestades, et Emil Serka juhitud sõiduautol on saanud kahjustusi vasakpoolne esimene nurk, on kokkupõrge toimunud just auto selle koha ja mootorratta vahel. Kuivõrd kannatanu sõitis mootorrattaga Emil Serkale vastu vastassuunast, pidi mootorrattas liiklusõnnetuse toimumise ajal paiknema teel oma suunavööndi paremas ääres tee äärt tähistava teemärgise vahetus läheduses, s.o LS § 45 lg 7 nõudeid järgides. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal on 90 km/h. Kannatanu ütluste kohaselt oli tema sõidukiirus liiklusõnnetuse toimumise ajal 80-90 km/h. Süüdistatav ja tunnistaja pole kannatanu sõidukiiruse osas ütlusi andnud. Selle asjaolu osas pole tehtud ka ekspertiisi. Kohtu hinnangul mootorratta kahjustused liiklusõnnetuse järgselt (üle sõiduki kere deformatsioonid, purunenud kütusepaak ja tuuleklaas), mootorratta paiknemine (tee ääres haljasalal) ja kannatanu vigastused (kannatanu on saanud raske vigastuse) muudab eluliselt usutavaks kannatanu väite, et ta sõitis antud teelõigul lubatud maksimaalse või sellele lähedase sõidukiirusega. Vastasel korral poleks kokkupõrke tagajärjed olnud nii rasked. Ent asjas puudub ka igasugune alus arvata, et kannatanu mootorsõiduki juhina oleks lubatud piirkiirust ületanud. Kohus asub seisukohale, et kannatanu sõitis liiklusõnnetuse toimumise ajal lubatud piirkiirusega, s.o järgis LS § 50 lg 1, § 15 lg 1 p 1 nõudeid. 7
(18)Kohtu hinnangul ei nähtu uuritud tõenditest ka seda, et kannatanu juhitud mootorrattal oleks liiklusõnnetuse toimumise ajal olnud mõni tehniline rike või poleks kannatanu kandnud nõuetekohast turvavarustust. Kohus leiab, et kannatanu ei ole liiklusnõudeid rikkunud ning kannatanul raske tervisekahjustuse tekkimise põhjustasid süüdistatava poolsed liiklusnõuete rikkumised. Nagu kohus eespool tuvastas, siis liiklusõnnetuse toimumise hetkel süüdistatava juhitud sõiduauto esimene vasakpoolne nurk on üle tee äärt tähistava teemärgise ning ülejäänud sõiduauto paikneb keset vastassuunavööndit. Selline süüdistatava juhitud sõiduki paiknemine teel annab alust järeldusele, et Emil Serka vasakpööret tehes sõitis otsa vastassuunast lähenenud mootorratturile, mis ongi liiklusõnnetuse toimumise põhjuseks. Süüdistuses on Emil Serkale ette heidetud LS § 17 lg 5 p 3 nõuete rikkumist, mille kohaselt juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti ja § 33 lg 2 p 8 nõuete rikkumist, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kohus leiab, et Emil Serka mootorsõidukit juhtides ei olnud küllaldaselt hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, s.o kannatanule otsasõitu ja kannatanule raske tervisekahjustuse põhjustamist. Emil Serka rikkus ettevaatamatusest (hooletuse vormis) LS § 17 lg 5 p 3 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning need rikkumised tõid kaasa mootorratast juhtinud T. K. otsasõidu, mille tagajärjel viimane sai raske tervisekahjustuse. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Emil Serka, juhtides 13.07.2021 kella 14.56 ajal Põlvamaal Räpina vallas Räpina-Rasina maantee 2-l kilomeetril Köstrimäe külas OÜ-le Mogo kuuluvat sõiduautot Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx, põhjustas liiklusõnnetuse. Emil Serka, sooritades vasakpööret, ei andnud teed vastassuunast otse liikuvale mootorrattale Yamaha XVS 650 registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis T. K. , kes kokkupõrke tagajärjel paiskus teelt välja paremale poole haljasalale. Mootorratast juhtinud T. K. sai Emil Serka liiklusnõuete rikkumise tagajärjel süüdistuses loetletud vigastused, mis eksperdiarvamuse kohaselt kujutavad endast vähemalt neli kuud kestvat, s.o rasket tervisekahjustust. Emil Serka teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Emil Serka toimepandu KarS § 423 lg 1 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 423 lg 1 kohaselt vangistusega. võib karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase 8
(18)Karistuse mõistmisel Emil Serkale kohus arvestab tema süüd, mida kohus loeb keskmisest väiksemaks. KarS § 423 lg 1 koosseis näeb süüdistatava poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjena ette nii raske tervisekahjustuse tekitamise kui ka surma põhjustamise. Käesoleval juhul on Emil Serka kannatanule põhjustanud raske tervisekahjustuse, mis on süüteokoosseisu kergem tagajärg. Antud juhul pole tegemist olukorraga, kus süüdistatav oleks eiranud arvukaid liiklusseaduse sätteid. Kuigi süüdistatav on rikkunud kahte liiklusseaduse sätet, on need omavahel tihedalt seotud. Ka omas ta juhtimisõigust. Emil Serka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusliigi valikul nõustub kohus prokuröri kohtuvaidluses avaldatud seisukohaga, et Emil Serkale pole põhjendatud kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse mõistmine. 20.01.2022 karistusregistri teatise (tl 45-48) kohaselt on Emil Serka küll kriminaalkorras karistamata isik, kuid ta omab ühte kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 3 rikkumise eest, mille eest on teda PPA 7.07.2021 otsusega karistatud rahatrahviga 300 eurot, mis on tasumata. Asjaolud, et Emil Serka on toime pannud uue liiklusseaduse rikkumise ja trahv on käesoleva ajani tasumata, annavad alust järelduseks, et rahaline karistus ei täidaks oma eesmärki. Seega tuleb Emil Serkat karistada vangistusega. Karistusregistris sisaldub ka prokuröri viidatud teine Emil Serka väärteokaristus LS § 224 lg 1 järgi, mille eest määratud rahatrahv on Tartu Maakohtu 26.04.2021 määrusega asendatud üldkasuliku tööga. Karistusregistri andmetel on asenduskaristus täidetud 4.06.2021. Seega on antud karistus käesolevaks ajaks karistusregistri seaduse §-st 24 lg 1 p 1 tulenevalt kustunud, mistõttu ei saa seda arvestada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. Kuna Emil Serka süü on keskmisest väiksem, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, peab kohus põhjendatuks süüdistatavat karistada vangistusega KarS § 423 lg 1 sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Seoses asja lahendamisega lühimenetluses tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 järgi vähendada ühe kolmandiku võrra. Kuna Emil Serka on varem kriminaalkorras karistamata isik, ei ole kohtu arvates otstarbekas vangistuse ärakandmine, vaid selle võib jätta KarS § 73 sätete kohaselt tingimisi kohaldamata. Otsuse põhjendused tsiviilhagi osas Kannatanu T. K. on 17.02.2022 lepingulise esindaja vahendusel esitanud prokuratuurile
§ 127lg 1, 128 lg 1, 2, 130 lg 1, 134, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja LKindl
S § 32 lg 3 alusel tsiviilhagi Emil Serka vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 7333,73 euro ja mittevaralise kahju 2600 euro nõudes (tl 71-73). Lisaks palub kannatanu süüdistavalt välja mõista viivise põhinõudelt
§ 113
lg-s 1 sätestatud määras alates tsiviilhagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning jätta tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud süüdistatava kanda. Kannatanu T. K. on 17.06.2022 lepingulise esindaja vahendusel esitanud uue tsiviilhagi (tl 84-86), milles on muutnud tsiviilhagi esemeks olevaid nõudeid. Kannatanu nõude muutmise tingisid asjaolud, et kindlustus on kannatanule varalise kahju hüvitanud ja kannatanu tervislik seisund ei ole märkimisväärselt paranenud. Kannatanu on esitanud uue tsiviilhagi esialgse tsiviilhagiga samal õiguslikul alusel Emil Serka vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju 13 400 euro nõudes. Kannatanu on hagis selgitanud, et taotleb mittevaralise kahju hüvitisena kokku 16 000 eurot, millest 2600 eurot on talle kindlustus LKindlS § 32 lg 3 alusel hüvitanud. 9
(18)Lisaks palub kannatanu süüdistavalt välja mõista viivise põhinõudelt
§ 113
lg-s 1 sätestatud määras alates tsiviilhagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning jätta tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud süüdistatava kanda. Hagiavalduse kohaselt 13.07.2021 kell 14.56 põhjustas süüdistatav Räpina-Rasina mnt 2. kilomeetril Köstrimäe kõlas OÜ-le Mogo kuuluva mootorsõidukiga Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx ettevaatamatusest liiklusõnnetuse, sooritades vasakpööret, andmata teed vastu liikunud mootorratturile, s.o kannatanule. Kannatanu sai liiklusõnnetuse tagajärjel ulatuslikud tervisekahjustused. Kohtuistungil jäi kannatanu lepinguline esindaja 17.06.2022 esitatud tsiviilhagi juurde, kuid täpsustas viivise nõuet. Kannatanu palub süüdistatavalt välja mõista viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest. Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlevad tsiviilhagile täies ulatuses vastu. Kuna kannatanu esialgses hagis nõudis mittevaralise kahju hüvitamist 2600 euro ulatuses ja see on kindlustuse poolt kannatanule juba hüvitatud, pole seda summat ületavas osas kannatanu mittevaralise kahju nõue põhjendatud. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
§ 1043
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 1045
lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
§ 127
lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
§ 128lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid.
Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
§ 128
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
§ 134
lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
§ 134
lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
§ 136
lg 1 järgi kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Järelikult peab kohus tuvastama, kas isikule on kahju tekitatud, kas kahju on õigusvastane, kas kahju on tekitanud süüdistatav ja kas esineb põhjuslik seos süüdistatava teo ja tekkinud kahju vahel. Kohus leiab, et esineb
§-s 1043 sätestatud kahju hüvitamise alus. Nagu kohus eespool tuvastas, põhjustas süüdistatav Emil Serka liiklusõnnetuse. Sõiduautot juhtinud Emil Serka, sooritades vasakpööret, ei andnud teed vastassuunast otse liikuvale mootorrattale, mida juhtis kannatanu T. K. , kes kokkupõrke tagajärjel sai raske tervisekahjustuse. Seega on Emil Serka toime pannud
§ 1045lg 1 p 2 mõttes õigusvastase teo.
Esineb ka põhjuslik seos kahju tekitanud isiku teo ja kannatanul tekkinud kahju vahel. Süüdistatav ei ole tõendanud
§ 1050lg 1 kohaselt tal süü puudumist kahju tekitamisel. Kuna süüdistatava 10
(18)poolt toimepandud liiklusnõuete rikkumise tagajärjel sai kannatanu T. K. tervisekahjustuse, on kannatanul tulenevalt
§ 134lg-st 2 õigus mittevaralise kahju hüvitamisele.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.06.2013 otsuses asja nr 3-2-1-73-13 p-s 13 märkinud järgmist: „/…/ Kolleegium on selgitanud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. /../ Kolleegium on juhtinud tähelepanu, et arvestada tuleb erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat „valu suurust" (vt Riigikohtu 09.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 p 14), samuti ka hageja võimalikku hooletust ja selle raskust endale tervisekahjustuse või kehavigastuse ja sellega kahju tekkimises või suurenemises (vt viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08 tehtud otsuse p 14). /…/“ Hagiavalduse kohaselt on kannatanu liiklusõnnetuse tagajärjel saanud ulatuslikud tervisekahjustused. Kannatanul oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Liiklusõnnetuse järgselt on kannatanu töövõime vähenenud pikaajaliselt, vähenenud on kannatanu elukvaliteet ning kannatanu on kaotanud sissetuleku. Sisuliselt aasta peale liiklusõnnetuse toimumist on kannatanu tervislik seisund sedavõrd halb, et freesmajade valmistajana (puutööd) kannatanu tegutseda ei saa. Kannatanu vasaku jala jõudlus on endiselt väga madal ja ta ei suuda ilma toeta tasakaalu hoida. Kannatanu on kaotanud võimaluse käia tööl ja taotleda seoses elukalliduse tõusuga palgatõusu. Elukvaliteet on märkimisväärselt langenud võrreldes sellega, kui kannatanul oleks võimalik vabalt tööjõuturul konkureerida. Kannatanu vigastuste tõttu tuleb teha suuremaid kulutusi kannatanu elukohaks oleva talumajapidamise hooldamiseks ja korraoluks. Piiratud võimalused iseesisvalt seni tehtud töödega hakkama saada mõjutavad ka kannatanu emotsionaalset tervist. Kohtuistungil tõi kannatanu esindaja esile, et kannatanu tervise paranemine võtab märkimisväärselt rohkem aega kui lootust oli. T. K. taotleb uut töövõimetuse ekspertiisi ja ootamas on veel kaks operatsiooni. Kannatanu T. K. ütluste kohaselt liiklusõnnetuse tagajärjel on tema elu häiritud ja tervislikel põhjusel pidi loobuma oma endisest töökohast. Taastusraviga tegeleb ise omal käel edasi, kuna eelmised taastusravis määratud ajad said tehtud. Läheb uuesti taastusraviarsti juurde konsultatsioonile. Digiloo haigusjuhtum AS-ist Põlva Haigla T. K. kohta ajavahemikul 7.10.2021-12.01.2022 nähtuvalt (tl 57-59; sama tõend ka tl 88-90) on T. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx. Anamneesi 1.12.2021 märgitud järgmist. 13.07.2021 mootorrattaõnnetus, mille tagajärjeks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx. On võimeline hommikul esimesed 2 tundi kõndima ilma karguta, kuid siis 11
(18)hakkab jalg valutama, ei saa jalga enam täistallaga maha asetada ning kipub jala välisküljele toetama. Ilma jalatsita kõnd valulik, valu süveneb ebatasasel pinnal kõndides. On töövõimetuslehel, kuna pole võimeline tööle naasma. Füüsiline töö. Jala liikuvuse piiratus häirib, samuti tunneb subjektiivselt kanna all midagi teravat, mistõttu täistallaga jala maha asetamine on probleemne. Plaanis individuaalsete tallatugede saamine (märtsis 2022). Seni on taastusravi kulgenud pigem positiivse dünaamikaga, jala turse on vähenenud ning hüppeliigese funktsioon veidi paranenud. Objektiivse leiuna märgitud: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Füsioteraapia teenuse lõpphinnanguna 10.01.2022 märgitud järgmist. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx=xxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Digiloo haigusjuhtum Tartu Ülikooli Kliinikumist T. K. kohta ajavahemikul 4.03.20222.06.2022 nähtuvalt (tl 94-95 pöördel) on T. K. käinud kord kuus füsioterapeudi vastuvõtul. T.K. on saanud tallatoed ja saanud ülesanded kodusteks harjutusteks. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Toimikus on tõenditena veel väljatrükk kannatanule laekunud haigushüvitisest, kirjavahetus AS-ga xxxxxxxxxxx, mootorratta müügikuulutus Auto24 portaalist, kahjustatud sõiduvarustuse müügipakkumised ja ravikulude kuludokumendid (tl 63-68 pöördel, 69 pöördel-70), mis tõendavad kannatanu esialgses tsiviilhagis esitatud varalise kahju nõude ulatust. Kannatanu kinnitusel, mis tõendab ka AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali 20.05.2022 vastus (tl 82-83), on kindlustusandja kannatanule varalise kahju hüvitanud. Kuivõrd käesolevas menetluses kannatanu varalise kahju hüvitamist enam ei nõua, ei pea kohus vajalikuks kannatanu varalise nõude suurust tõendavatel tõenditel pikemalt peatuda. Kannatanu kinnitusel, mida tõendab ka AB „Lietuvas draudimas“ Eesti filiaali 20.05.2022 vastus, on viimane kannatanule hüvitanud ka mittevaralise kahju 2600 eurot. LKindlS § 32 lg 3 p 4 kohaselt isikule tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude korral eeldatakse, et mittevaralise kahju suurus on raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 2600 eurot. Tulenevalt LKindlS §-st 24 hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes LKindlS sätestatud alustel ja ulatuses. 3. 12
(18)peatükis sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel (§ 24 lause 2). Ka tuleneb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6.06.2018 otsusest asjas nr x-xx-xxxx/xx punktidest 13 ja 17 järgmine. Asjaolu, et kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel ega anna seega ka alust tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks. LKindlS § 24 sätestab seejuures selgesõnaliselt, et sama seaduse 3. ptk-s sätestatu ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Ka senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et kannatanul on õigus nõuda kahju tekitajalt kahju hüvitamist ka kindlustushüvitist ületavas ulatuses (RKTKo 3-2-1-7-13, p 26). Kindlustusandja poolt väljamakstud summat tuleb siiski hüvitise suuruse kindlaksmääramise järel arvestada.
§ 78
lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sellest tulenevalt saab hagi rahuldada vaid osas, milles hüvitatav mittevaraline kahju ületab kindlustusandja poolt hüvitatud kahju. Seega iseenesest asjaolu, et kindlustusandja on kannatanu T. K. mittevaralise kahju LKindlS ettenähtud ulatuses hüvitanud, ei välista kannatanu hagi rahuldamist. Ka asjaolu, et kannatanu esialgses hagis nõudiski mittevaralise kahju hüvitamist üksnes 2600 euro ulatuses, et välista hagi rahuldamist. Kannatanu on juba kohtueelse menetluse käigus oma mittevaralise kahju nõuet suurendanud. Kohtu arvates võis kannatanu seda teha. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ( mis KrMS §-st 38-1 lg 6 tulenevalt on kohaldatav ka kriminaalmenetluses) ei loeta põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist hagi muutmiseks. Eksperdiarvamus kui ka kannatanu ravidokumentatsioon AS-st Põlva Haigla ja SA-st TÜK tõendavad, et kannatanu sai süüdistatava põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel mitte ühe, vaid hulgivigastused. Kannatanu pidi olema paar nädalat haiglaravil ja on ka hiljem korduvalt pidanud käima arstide juures ja erinevatel protseduuridel. Kui raske tervisekahjustuse tuvastamiseks piisab, et see kestab vähemalt 4 kuud, on kannatanu tervisekahjustus kestnud tunduvalt kauem. Kannatanu ravidokumentatsioon tõendab hagis esitatud ja kannatanu esindaja istungil esile toodud väidet, et kannatanu pole täielikult paranenud käesoleva ajani. Eesti Töötukassa otsused tõendavad, et enne liiklusõnnetust terve ja töövõimeline olnud kannatanu on õnnetusejärgselt kaotanud mitmeks aastaks osa oma töövõimest ning tervise halvenemise tõttu on kannatanu kaotanud ka oma senise töökoha. Seega mõjutavad Emil Serka põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjed kannatanu elukorraldust veel pikka aega. Eesti Töötukassa 7.02.2022 otsus (tl 60-60 pöördel; sama tõend ka tl 91-91 pöördel)) tõendab, et T. K. on määratud osaline töövõime viieks aastaks perioodil 23.12.2021-22.12.2026. Otsusest nähtuvalt on T. K. raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artoos ja hulgivigastused. T. K. on jalgade valu, vasaku jala nõrkuse ja kõnnaku ebakindluse tõttu raskendatud pikemate vahemaade läbimine, treppidel ja eri tasapindadel käimine, väljaspool kodu liikumine, püstitõusmine ning pikemaajaline iste – ja püstiasendi säilitamine. Aegajalt kasutab liikumisel küünarkarku. Eesti Töötukassa 25.01.2022 töötuskindlustushüvitise määramise otsus (tl 62-62 pöördel; sama tõend ka tl 93-93 pöördel)) tõendab, et T. K. on 25.01.2022 töötuna arvele võetud ning tema töösuhe on lõppenud TLS § 88 lg 1 p 1 terviseseisundi tõttu 11.01.2022. T. K. on määratud töötuskindlustushüvitis 1.02.2022-30.07.2022. 13
(18)Asjaolu, et kannatanul on peale liiklusõnnetust just liikumisraskused, mõjutab see tugevalt kannatanu elukvaliteeti ja toimetulekut. Suur osa tavapärase elukorralduse juurde kuuluvaid tegevusi (nii kodus kui väljaspool kodu) on seotud liikumisega. Kannatanu elab maal. Maal oma majapidamises elamine eeldab mitmesuguste majapidamistööde tegemist. Kuigi kannatanu pole täiesti töövõimetu, raskendavad liikumisraskused mistahes füüsilise töö tegemist. Ka piiravad need oluliselt kannatanu väljavaateid tööjõuturul. Nagu kohus eespool tuvastas, ei saa liiklusõnnetuse toimumises mingeid etteheiteid teha kannatanule. Kannatanu ravidokumentatsioon ei viita kuidagi asjaolule, et kannatanu oleks peale õnnetust oma seisundit kuidagi halvendanud. Kohtu arvates saab ravidokumentatsioonist teha just vastupidise järelduse. Kannatanu on aktiivselt tegelenud taastusraviga, kasutanud talle ettenähtud abivahendeid, kuid vaatamata sellele pole tervis täielikult taastunud. Riigikohtu analüütiku M. S. poolt
- aastal koostatud kohtupraktika kordusanalüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-
- aastal“ (avalikult kättesaadav Riigikohtu veebilehel) nähtub, et seoses sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest on väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine hüvitis 6443 ja mediaan 5500 eurot. Arvestades kannatanul liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raskusastet ja kannatanu seisundit vahetult õnnetuse järgselt (tegemist oli hulgivigastustega, kannatanu pidi olema paar nädalat haiglaravil) ja kannatanu seisundit hiljem (kannatanu on ka hiljem pidanud käima arstide vastuvõttudel ja erinevatel protseduuridel, kannatanu on vajanud taastusravi, ta on kaotanud osa töövõimest ja töökoha ning pole täielikult paranenud siiani) tuleb kannatanu valu ja kannatusi ning tema toimetuleku ja heaolu langust lugeda märkimisväärselt suureks. Seetõttu erinevalt süüdistavast ja tema kaitsjast kohus leiab, et kannatanu mittevaralise kahju hüvitamiseks pole piisav kindlustusandja makstud 2600 eurot, vaid kahju hüvitis peab olema suurem ning suurem ka eespool viidatud analüüsis toodud keskmisest ja mediaanhüvitisest. Kuna kannatanu töövõimekaotus on osaline (mitte täielik) ning hetkel puudub alus arvata, et saadud vigastused jäävad kannatanut mõjutama terve eluaja, ei pea kohus põhjendatuks mittevaralist kahju süüdistatavalt välja mõista ka kannatanu taotletud ulatuses. Kohus peab põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitiseks 13 000 eurot. Arvestades asjaolu, et kindlustusandja on kannatanule hüvitanud mittevaralise kahju 2600 euro ulatuses, tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks
§ 1043ja 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista mittevaralise kahju katteks 10 400 eurot.
Süüdistatav on töövõimeline isik, kes elab ja töötab xxxxxx. Üldiselt teadaolevalt on xxxxxx Eestiga võrreldes elatustase ja sissetulekud suuremad. Seetõttu kohus leiab, et 10 400 euro suuruse mittevaralise kahju väljamõistmine pole süüdistatavale ülejõukäiv. Kohtumenetluse käigus ei avaldanud süüdistatav kordagi sõnaselget kahetsust kannatanuga juhtunu osas.
§ 113
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
§-s 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse 14
(18)võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
§ 94
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Erinevalt hagist märgitust palus kannatanu esindaja kohtuistungil süüdistatavalt välja mõista viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest. Kuna kannatanu viivise osas oma nõuet vähendas, tuleb tulenevalt tsiviilkohtumenetluses omaksvõetud põhimõttest kohtul seisukoht võtta ka hagi selles osas, mille ulatuses nõuet vähendati (RKTKo 2-14-61508, p 17). Asja kohtuliku arutamise käigus jäi välja selgitamata, kas kannatanu tagasiulatuva viivise nõude osas võttis hagi tagasi või loobus sellest. Sellises olukorras peab kohus põhjendatuks kohaldada kannatanule soodsamat ja asuda seisukohale, et kannatanu võttis hagi tagasiulatuva viivise nõude osas tagasi. KrMS § 296-2 lg 4 kohaselt peab hagi tagasivõtmiseks peale kohtuliku arutamise algust olema süüdistatava nõusolek, ent see võib toimuda ka kohtu nõusolekul. Seega jätab kohus hagi tagasiulatuva viivise nõude osas alates hagi esitamisest 17.06.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni läbi vaatamata. Eeltoodu alusel kohus mõistab kannatanult süüdistatava kasuks välja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt 10 400 eurot
§ 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni mittevaralise kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Otsuse põhjendused menetluskulude osas Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu hüvitamisel tuleb juhinduda eeskätt KrMS § 180 lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavaldusega seotud menetluskulu hüvitamisel aga KrMS §-st 182. Märgitu tähendab muu hulgas, et see osa süüdistatava valitud kaitsja tasust, mis on seotud tsiviilhagi või avalikõigusliku nõudeavalduse lahendamisega, tuleb hüvitada või hüvitamata jätta KrMS § 182, mitte § 180 lg 1 alusel. Niisamuti tuleb see osa kannatanu menetluskulust, mis tekkis seoses süüdistatava süüküsimuse lahendamisega, hüvitada või hüvitamata jätta KrMS § 180 lg 1, mitte KrMS § 182 alusel (RKKKo 1-18-5732, p 105). Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 9.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2021 töötasu alamäär kuus on 654 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 654, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Õienditest ekspertiisi maksumuse kohta (tl 26, 33) nähtub, et isiku kohtuarstliku ekspertiisi, sh tervisekahjustuse ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiisi kulu on kokku 122 (61+61) eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 15
(18)süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus süüdistatavalt riigituludesse menetluskuluna välja sundraha 981 eurot ja ekspertiisi kulu 122 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse ja kohtumenetluse käigus on süüdistatava kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu katteks kokku 380,40 eurot (54 eurot - tl 75; 326,40 eurot – tl 115-117). Kohtu hinnangul on kaitsja poolt nõutud ja talle väljamakstud tasude ja kulude suurus kooskõlas käesoleva asja menetluse käiguga ja menetlustoimingutes osalemiseks kulunud ajaga ning seda tuleb pidada põhjendatuks ja vajalikuks kogu ulatuses. Kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasust ja kulust on süüküsimuse lahendamisega seotud osa kaitsja hinnangul 1/3, s.o 126,80 eurot, millega kohus nõustub. See tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. KrMS § 182 lg 3 kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Seoses tsiviilhagi osalise rahuldamisega tuleb süüdistatavalt välja mõista ka suurem osa kannatanu esindaja tasust. Kannatanu esindaja on 10.10.2022 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja summas 1158 eurot (koos käibemaksuga). 11.10.2022 kohtuistungil esitas ta menetluskulude suurust tõendava arve nr 20220419 (kuni aprill 2022 toimingute eest) (tl 110-111). Kannatanu esindaja on 11.10.2022 esitanud kohtule uue menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 1431 eurot (koos käibemaksuga) ja kulu suurust tõendava arve 20221001 (alates juunist 2022 tehtud toimingute eest) (tl 112-114). Kuna 11.10.2022 esitatud menetluskulude nimekiri hõlmab ka juba 10.10.2022 esitatud menetluskulude nimekirja, lähtub kohus 11.10.2022 esitatud menetluskulude nimekirjast. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et kannatanu esindaja on menetluskulude nõude esitanud õigeaegselt. Esmase menetluskulude nimekirja esitas kannatanu esindaja juba enne kohtuistungit ning see sisaldas kõiki selleks hetkeks tehtud menetlustoiminguid ja nendega seotud kulusid. Täiendava menetluskulude nimekirja ( mis sisaldas lisaks eelnevatele toimingutele ka osalemist kohtuistungil), esitas kannatanu esindaja kohtu poolt määratud tähtajaks. Asjaolu, et esmasele menetluskulude nimekirjale polnud lisatud menetluskulude suurust tõendavaid dokumente, vaid kohtu nõudel esitas esindaja need hiljem, ei välista kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt teostas kannatanu lepinguline esindaja järgmised toimingud, kokku 9,25 tundi (nimekirjas ekslikult 7,5 tundi), tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga): 1) taotluse koostamine Lõuna Ringkonnaprokuratuurile väärteoasja lõpetamiseks 0,5 tundi – 78 eurot; 2) tutvumine kriminaalasja toimikuga digitaalselt 0,5 tundi – 78 eurot;3) tsiviilhagi koostamine 3 tundi – 456 eurot; 4) tsiviilhagi muutmine 1,5 tundi – 234 eurot;5) 5.10.2022 tutvumine kriminaalasja toimikuga Tartu Maakohtu, 11.10.2022 planeeritud kohtuistungi ettevalmistamine 2 tundi – 312 eurot; 6) osalemine Tartu Maakohtus kohtuistungil 1 tund 45 min – 273 eurot. Esmalt märgib kohus, et kannatanu esindaja menetluskulude nimekirjas oli arvutusviga – tsiviilhagi koostamiseks on märgitud 3 tundi maksumuseks 456 eurot (koos käibemaksuga), kuid arvestades 1 tunni hinda 156 eurot peaks olema maksumus kokku 468 eurot, s.o 12 euro 16
(18)võrra suurem. Seega on kannatanu menetluskulude nõue tegelikult kokku 1443 eurot, mis on kooskõlas ka esitatud arvetega. Kannatanu esindaja tasust osa on esindaja kinnitusel (millega nõustub ka kohus) seotud süüküsimuse lahendamisega, s.o 0,5 tundi tasu väärteomenetluse lõpetamise taotluse esitamise eest. Kohus jätab selle osa tasust, s.o 78 eurot kannatanu enda kanda. Tulenevalt kordusekspertiisi tulemusest pidi menetleja väärteomenetluse niikuinii lõpetama. Seetõttu loeb kohus seda menetlustoimingut mittevajalikuks ja jätab selle tegemisega seonduva tasu kannatanu enda kanda. Ülejäänud osas on kannatanu esindaja tasu kohtu hinnangul seotud kannatanu tsiviilhagi esitamisega. Kannatanu esindaja tunnitasu suurus 156 eurot (koos käibemaksuga) on kohtu hinnangul kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu. Kannatanu esindajatasu on suurendanud menetluse käigus hagi muutmine (esialgse hagi koostamise ajakulu 3 tundi ja hagi muutmise kulu 1,5 tundi). Osaliselt oli hagi muutmine tingitud objektiivsetest asjaoludest - menetluse käigus hüvitas kindlustusandja kannatanule varalise kahju ja 2600 eurot mittevaralist kahju. Samas polnud kannatanul kohtu hinnangul takistust esitada nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks suuremana juba esialgses hagi. Ka selleks ajaks oli kannatanu töösuhe juba lõppenud ja kannatanul kindaks tehtud osaline töövõime kaotus. Muudetud hagis on mittevaralise kahju nõuet palju paremini põhjendatud kui esialgses hagis, kuid kohtu arvates pidanuks seda tegema ka juba esialgses hagis. Seetõttu loeb kohus hagide koostamise vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks esindaja märgitud ajakulust 0,5 tunni võrra vähem, millega seonduv tasu 78 eurot tuleb jätta kannatanu enda kanda. Ülejäänud kannatanu esindaja ajakulu 8,25 tundi ja sellega seonduvat tasu 1287 eurot loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Kuivõrd menetluskulude jaotuse puhul omab tähtsust vähendatud nõude suurus, on vajalik kindlaks määrata ka summa, mille võrra kannatanu kohtumenetluse käigus nõuet vähendas Kohus loeb hagi esitamise kuupäevaks muudetud hagi esitamise kuupäeva 17.06.2022. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemisele eelnenud päevani 17.10.2022 on viivise suurus mittevaralise kahju nõudelt 13 400 eurolt 361,25 eurot (13400 eurot x 0,021918% x 123 päeva). Seega on kannatanu vähendanud oma nõuet 361,25 euro ulatuses. Arvestades hagi nõuet (13 761,25 eurot koos viivisega), hagi tagasivõetud osa (viivis 361,25 eurot) ja põhinõude rahuldatud osa (10 400 eurot), on hagi rahuldatud 75% ulatuses. Seega tuleb süüdistatavalt KrMS § 182 lg 3 alusel välja mõista 75% kannatanu esindaja vajalikust ja põhjendatust tasust, s.o 965,25 eurot (1287 x 0,75). Kannatanu enda kanda jääb KrMS § 182 lg 3 alusel 25% kannatanu esindaja vajalikust ja põhjendatud tasust, s.o 321,75 eurot (1287 x 0,25). Lisaks jääb kannatanu enda kanda eelnevalt märgitud kannatanu esindaja tasu 156 euro (78+78) ulatuses, mida kohus pole pidanud põhjendatuks. Kokku jääb kannatanu enda kanda kannatanu esindaja tasust 477,75 eurot. Kohtueelse ja kohtumenetluse käigus on süüdistatava kaitsjale välja makstud riigi õigusabi tasust ja kulust 2/3 seotud tsiviilhagiga, s.o 253,60 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi 17
(18)75% ulatuses, jääb selles osas, s.o 190,20 eurot (253,60 x 0,75) tsiviilhagiga seotud riigi õigusabi tasu ja kulu KrMS § 182 lg 3 alusel süüdistatava kanda. Seoses hagi osalise tagasivõtmise ja hagi osalise rahuldamisega tuleb otsustada süüdistatava kaitsja riigi õigusabi tasu ja kulude osa (25% ulatuses, s.o 63,40 eurot (253,60 x 0,25)) kandja. Osa sellest, s.o 6,59 eurot (253,60 x 0,026) on seotud hagi osalise tagasivõtmisega (hagi võetud tagasi 2,6% ulatuses), mille kohus jätab KrMS §-st 182 lg 5 tulenevalt riigi kanda. Hagi osalise rahuldamata jätmisega seotu, s.o 56,81 (253,60 x 0,224) eurot jätab kohus süüdistatava kanda KrMS § 182 lg 4 alusel. Kuna kannatanu on süüdistatava põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel jäänud osaliselt töövõimetuks, peab kohus kannatanult süüdistatava kaitsja tasu ja kulude riigi kasuks välja mõistmist äärmiselt ebaõiglaseks. Seda enam asjaolu valguses, et hagi osalise tagasivõtmise tagajärjel väheneb tegelikult süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistetav summa kordades rohkem kui hagist osalise loobumise ja hagi rahuldamata jätmisele vastav riigi õigusabi tasu ja kulu suurus. Süüdistatava taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus süüdistatavalt riigituludesse väljamõistetavate menetluskulude tasumise ositi 3 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 18
(18)