lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaitsja Jüri Vissak Ahto Sirendi – riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1 alusel kaitsjata kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu Süüdistatav Z.Z elukoht XXX isikukood XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, XXX XXX kriminaalkorras karistamata, tõkendita 07.-08.12.2018 oli kahtlustatavana kinnipeetav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.Z
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Z.Z-i eelvangistuses 07.-08.12.2018.a viibitud 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel ei pöörata 2 kuud 28 päeva vangistust Z.Z-i suhtes täielikult täitmisele, kui Z.Z ei pane 1-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX; e-post: XXX); • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.
lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 4.
lõike 4 alusel võetud kohustust – alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla) ja läbib hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Teenusele pöördumiseks registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7319100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarstivastuvott/registreerumine ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
p 1 alusel hakkab 1-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 23.04.2019.a.
p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta Z.Z-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks (kolmeks) kuuks. 3-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes – 09.mail 2019.a. Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult Z.Z (tel nr XXX; epost: XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva vältel tuleb Z.Z liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile. Jõustunud otsus kajastamiseks. edastada Maanteeametile liiklusregistris enda juhiluba juhtimisõiguse äravõtmise KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.Z-ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 870 € (kaheksasada seitsekümmend eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 60 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 2223; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 810 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks Z.Z-ile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 870 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 72 (seitsekümmend kaks) eurot 50 (viiskümmend) senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – 2 menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile 99919700020631 ühele järgmistest kontonumbritest: • • • (makse saaja) viitenumbriga SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „ , 1-19-3080, menetluskulu 23.04.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: - kriminaalhoolduse teostamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas, Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Z.Z süüdistatakse selles, et tema 07.12.2018 kella 23:36 paiku juhtis Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 184. kilomeetril mootorsõidukit BMW 520D reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,93 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Z.Z kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Z.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
Tsiviilhagi esitatud ei ole.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 3 Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Z.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (07.-08.detsember 2018), mille vältel Z.Z oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Z.Z ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • • elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Z.Z on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab Z.Z endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Z.Z on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: • riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 (kuuskümmend) eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu; • kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot - ära tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul, kohustades Z.Z tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 50 senti. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: 4 süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.