Obsah (16)

§ 209§ 63§ 424§ 64§ 68§ 73§ 78§ 344§ 74§ 75§ 50§ 345§ 280§ 16§ 56§ 58

1-20-105 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2020.a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-105 (18267001113) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistu

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Aarne Pruus Süüdistatav L.A Kaitsja isikukood: XXX; xxx kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kahtlustatavana kinni peetud 24.-25.11.

1. Tõkend – ei ole kohaldatud. kokkuleppel Helmeri Indela RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada L.A

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista

§ 63

lg 1 ja

§ 209lg 2 p 1 alusel karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada L.A

§ 424

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.11.2018, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-20-105

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui L.A ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22.06.2020.

a.

§ 424

lg 3 ja § 50 alusel võtta lisakaristusena L.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

1. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista L.A-lt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 876 €; - asitõendi saatekulu 54 €, kokku 930 €. L.A valitud kaitsja kulud summas 7038,54 € jätta tema enda kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud või rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. 4 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde.
4. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri teadmiseks Maanteeametile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 26.06.
5. a. Süüdistuse sisu L.A (L.A) süüdistatakse

§ 344

lg 1 ja 345 lg 1 järgi selles, et tema, olles teadlik sellest, et ta ei ole OÜ-st M töötasu saanud, sisenes 14.09.2016 ID-kaarti kasutades e-maksuametisse ning identifitseerides enda isiku PIN 1 koodi kasutades, koostas ja kinnitas andmete õigsust ning esitas OÜ M juhatuse liikmena Maksu- ja Tolliametile teadvalt ebaõigete andmetega osaühingu tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kogumispensioni maksega osaühingu jaanuar-detsember 2015 TSD ja TSD lisa 1 vormid, millega kaasnevalt 2 1-20-105 tekkis äriühingul kohustus tööjõumaksude (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse) tasumiseks ning L.A omakorda tekkis potentsiaalne võimalus taotleda seadusest ettenähtud suuremat haigus- ja vanemahüvitis, samuti on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu aluseks pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvutamisel. Samuti selles, et tema, olles teadlik sellest, et ta ei ole OÜ-st LI töötasu saanud, sisenes 06.10.2016 ID-kaarti kasutades e-maksuametisse ning identifitseerides enda isiku PIN 1 koodi kasutades, koostas ja kinnitas andmete õigsust ning esitas OÜ LI juhatuse liikmena Maksu- ja Tolliametile teadvalt ebaõigete andmetega osaühingu tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kogumispensioni maksega osaühingu jaanuar-detsember 2015 TSD ja TSD lisa 1 vormid, millega kaasnevalt tekkis äriühingul kohustus tööjõumaksude (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse) tasumiseks ning L.A omakorda tekkis potentsiaalne võimalus taotleda seadusest ettenähtud suuremat haigus- ja vanemahüvitis, samuti on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu aluseks pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvutamisel. Lisaks selles, et tema, olles teadlik sellest, et ta ei ole OÜ-st HH töötasu saanud, sisenes 15.06.2017 ID-kaarti kasutades e-maksuametisse ning identifitseerides enda isiku PIN 1 koodi kasutades, koostas ja kinnitas andmete õigsust ning esitas OÜ HH juhatuse liikmena Maksu- ja Tolliametile teadvalt ebaõigete andmetega osaühingu tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kogumispensioni maksega osaühingu jaanuar-detsember 2016 TSD ja TSD lisa 1 vormid, millega kaasnevalt tekkis äriühingul kohustus tööjõumaksude (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse) tasumiseks ning L.A omakorda tekkis potentsiaalne võimalus taotleda seadusest ettenähtud suuremat haigus- ja vanemahüvitis, samuti on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu aluseks pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvutamisel. Seega, koostades Perehüvitiste seaduse (PHS) § 7 lg 1; Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 1; Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 3 lg 1; Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 2 lg 2 mõttes õiguslikku tähendust omavad maksudeklaratsioonid ja esitades need Maksu- ja Tolliametile, eesmärgiga saada seadusest ettenähtud suuremas ulatuses vanemahüvitist, pani L.A toime

§ 344

lg 1 ja 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise. Samuti süüdistatakse L.A

§ 209

lg 2 p 1 järgi selles, et tema, OÜ M ja OÜ LI juhatuse liikmena, varalise kasu saamise eesmärgil, esitas 14.09.2016 ja 06.10.2016 Maksu- ja Tolliametile teadvalt ebaõigeid andmeid osaühingute M ja LI majandustegevuse osas, luues sellega õiguse saada

1. aastal suuremat vanemahüvitist, millega kaasnevalt tekkisid eeldused riigile kahju tekkimises vanemahüvitise väljapetmises summas 33 848 eurot. L.A, osaühingute M ja LI juhatuse liikmena, oli teadlik sellest, et äriühingu juhatuse liikmena on ta kohustatud: 1) tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg-le 4 kandma MTA pangakontole üle tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks MTA-le vastava maksudeklaratsiooni; 2) tulenevalt tulumaksuseaduse § 40 lg-tele 1, 2 ja 4 palga välja maksmisel kinni pidama tulumaksu ning kinnipeetud tulumaksu üle kandma MTA pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks; 3) tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 42 lg-tele 1, 2 ja 3 väljamakstavalt palgalt arvestama ja kinni pidama kindlustatu töötuskindlustusmakseid ning kandma kinni peetud töötuskindlustusmaksed MTA pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks MTA-le vastava deklaratsiooni; 3 1-20-105 4) tulenevalt kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p-dele 1 ja 4 kandma kinnipeetud makse väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks MTA pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks MTA-le deklaratsiooni. L.A osaühingute juhatuse liikmena oli teadlik, et äriühingutel M ja LI poolt olid eelnimetatud maksud kinni pidamata ning samuti sellest, et eelnimetatud äriühingutes reaalset majandustegevust ei toimunud, seetõttu puudusid osaühingutel M ja LI isegi teoreetilised võimalused osaühingute ainukesele töötajale L.A-le töötasu maksmiseks. Tegelikult L.A OÜ-st M töötasu ei saanud, seega esitas L.A 14.09.2016 digitaalselt Maksu- ja Tolliametile teadvalt valeandmetega TSD ja TSD lisa 1 vormid, milles kajastas ebaõigeid andmeid tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides OÜ M osas alljärgnevalt: Väljamaks e saaja Arvutatud sotsiaalmaks Kinnipeet ud tulumaks Kinnipeet ud töötuskindlustus -maks 1698,44 992,30 1698,44 L.A Maksustami Sotsiaals-periood maksuga maksustat ud väljamaks jaanuar 5146,78 2015 veebruar 5146,78 2015 märts 2015 5146,78 82,35 Tööandja arvutatud töötuskindlustu s-maks 41,17 Kinnipeet ud kogumispensioni maks 102,94 992,30 82,35 41,17 102,94 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 L.A aprill 2015 5146,78 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 L.A mai 2015 5146,78 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 L.A juuni 2015 5146,78 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 L.A juuli 2015 5146,78 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 L.A august 2015 5146,78 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 L.A september 2015 oktoober 2015 november 2015 detsember 2015 5146,78 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 5146,78 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 5146,78 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 5146,78 1698,44 992,30 82,35 41,17 102,94 61 761,36 20 381,28 11 907,60 988,20 494,04 1235,28 L.A L.A L.A L.A L.A KOKKU Tegelikult ei saanud L.A töötasu ka OÜ-st LI, seega esitas ta 06.10.2016 Maksuja Tolliametile teadvalt valeandmetega TSD ja TSD lisa 1 vormid, milles kajastas ebaõigeid andmeid tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides OÜ LI osas alljärgnevalt: 4 1-20-105 Väljamaks e saaja Arvutatud sotsiaalmaks Kinnipeet ud tulumaks Kinnipeet ud töötuskindlustus -maks 2139,52 1250,00 2139,52 L.A Maksustami Sotsiaals-periood maksuga maksustat ud väljamaks jaanuar 6483,40 2015 veebruar 6483,40 2015 märts 2015 6483,40 103,73 Tööandja arvutatud töötuskindlustu s-maks 51,87 Kinnipeet ud kogumispensioni maks 129,67 1250,00 103,73 51,87 129,67 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A aprill 2015 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A mai 2015 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A juuni 2015 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A juuli 2015 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A august 2015 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A september 2015 oktoober 2015 november 2015 detsember 2015 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 77 800,80 25 674,24 15 000,00 1244,76 622,44 1556,04 L.A L.A L.A L.A L.A KOKKU Seega deklareeris L.A maksudeklaratsioonides endale teadvalt tegelikkusele mittevastavaid töötasu väljamakseid perioodil jaanuar kuni detsember 2015 OÜ-st LI kogusummas 77 800,80 eurot ja OÜ-st M kogusummas 61 761,36 eurot. Sellega esitas L.A Maksu- ja Tolliametile teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid oma
2. aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suuruse kohta OÜ LI osas summas 25 674,24 eurot ja OÜ M osas summas 20 381,28 eurot. 31.10.2016 esitas L.A vanemahüvitist saama õigustatud isikuna Sotsiaalkindlustusameti Pärnu klienditeenindusele taotluse vanemahüvitise saamiseks. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 37 järgi võetakse vanemahüvitise arvutamise aluseks vanemahüvitise taotleja hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu ja kalendrikuude arvu jagatis. Sotsiaalkindlustusamet lähtus L.A poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud teadvalt valeandmeid sisaldavatest
3. aasta maksudeklaratsioonide andmetest ning tegi tegelikkusele mittevastavate andmete alusel 03.11.2016 otsuse vanemahüvitise väljamaksmiseks alates 01.11.2016 kuni 29.11.2017 igakuiselt summas 2724,36 eurot, millelt arvutatakse maha tulumaks. Kuivõrd L.A puudus
4. a sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, oli ta õigustatud saama vanemahüvitist miinimumsummas, s.o summas 390 eurot kuus. Seega, L.A, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, sai põhjendamatult vanemahüvitist igakuuliselt 2334,36 euro võrra suuremas summas 5 1-20-105 (2724,36-390 eurot), kui seda võimaldas perehüvitiste- ja sotsiaalmaksu seadus. Ajavahemikul 01.11.2016 kuni 16.06.2017 sai L.A , varalise kasu saamise eesmärgil, ebaseaduslikult vanemahüvitist, millega põhjustas riigile varalise kahju kogusummas 10 739, 93 eurot. Samuti süüdistatakse L.A selles, et tema juhatuse liikmena, varalise kasu saamise eesmärgil, esitas 15.06.2017 Maksu- ja Tolliametile teadvalt ebaõigeid andmeid osaühingu OÜ HH majandustegevuse osas, luues sellega õiguse saada
5. aastal suuremat vanemahüvitist, millega kaasnevalt tekkisid eeldused riigile kahju tekkimises vanemahüvitise väljapetmiseks summas 19 842,06 eurot. L.A, OÜ HH juhatuse liikmena, oli teadlik sellest, et äriühingu juhatuse liikmena on ta kohustatud: 1) tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg-le 4 kandma MTA pangakontole üle tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks MTA-le vastava maksudeklaratsiooni; 2) tulenevalt tulumaksuseaduse § 40 lg-tele 1, 2 ja 4 palga välja maksmisel kinni pidama tulumaksu ning kinnipeetud tulumaksu üle kandma MTA pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks; 3) tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 42 lg-tele 1, 2 ja 3 väljamakstavalt palgalt arvestama ja kinni pidama kindlustatu töötuskindlustusmakseid ning kandma kinni peetud töötuskindlustusmaksed MTA pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks MTA-le vastava deklaratsiooni; 4) tulenevalt kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p-dele 1 ja 4 kandma kinnipeetud makse väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks MTA pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks MTA-le deklaratsiooni. L.A osaühingu juhatuse liikmena oli teadlik, et OÜ HH poolt olid eelnimetatud maksud kinni pidamata ning samuti sellest, et nimetatud äriühingus reaalset majandustegevust ei toimunud, seetõttu puudus osaühingul HH isegi teoreetiline võimalus osaühingu ainukesele töötajale L.A-le töötasu maksmiseks. Tegelikult L.A OÜ-st HH töötasu ei saanud ja seega esitas ta 15.06.2017 Maksuja Tolliametile teadvalt valeandmetega TSD ja TSD lisa 1 vormid, milles kajastas ebaõigeid andmeid tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides OÜ HH osas alljärgnevalt: Väljamaks Maksustami SotsiaalArvutatud Kinnipeetu Kinnipeetu Tööandja e saaja s-periood maksuga sotsiaalma d tulumaks d töötus- arvutatud maksustatu ks kindlustus- töötusd maks kindlustu väljamaks s -maks L.A jaanuar 2016 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 Kinnipeetu d kogumispensioni maks 129,67 L.A 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A veebruar 2016 märts 2016 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A aprill 2016 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A mai 2016 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 6 1-20-105 L.A juuni 2016 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A juuli 2016 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A august 2016 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 L.A september 2016 oktoober 2016 november 2016 detsember 2016 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 6483,40 2139,52 1250,00 103,73 51,87 129,67 77 800,80 25 674,24 15 000,00 1244,76 622,44 1556,04 L.A L.A L.A KOKKU Seega deklareeris L.A maksudeklaratsioonides endale teadvalt tegelikkusele mittevastavaid töötasu väljamakseid perioodil jaanuar kuni detsember 2016 OÜ-st HH kokku summas 77 800,80 eurot. Sellega esitas L.A Maksu- ja Tolliametile teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid oma
6. aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suuruse osas kogusummas 25 674,24 eurot. PHS § 37 järgi võetakse vanemahüvitise arvutamise aluseks vanemahüvitise taotleja hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu ja kalendrikuude arvu jagatis. Kuivõrd L.A puudus
7. a sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, oli ta õigustatud saama vanemahüvitist miinimumsummas, s.o summas 390 eurot kuus. L.A oli õigus vanemahüvitise saamiseks veel 8,5 kuud ning valeandmete esitamisega Maksu- ja Tolliametile, vanemahüvitist saama õigustatud isikuna, lõi L.A eelduse Eesti Vabariigilt alusetu vanemahüvitise summas 19 842,06 euro väljapetmiseks. Seega, esitades varalise kasu saamise eesmärgil Maksu- ja Tolliametile korduvalt teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid osaühingute LI, M ja HH osas, eesmärgiga saada varalist kasu vastavalt 33 848 eurot ja 19 842,06 eurot ning põhjustades Eesti Vabariigile ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kahju kogusummas 10 739, 93 eurot, pani L.A toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kelmused.

Peale selle süüdistatakse L.A

selles, et 24.11.2018 kella 13:24 ajal juhtis ta Pärnu linnas, Oja tn x juures suunaga Tallinna maantee poole sõiduautot Nissan Leaf registreerimismärgiga xxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis väljendus selles, et alkoholi sisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,12 milligrammi. Oma teoga rikkus L.A liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit ning samuti LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,75 milligrammi või rohkem alkoholi. 7 1-20-105 Seega, juhtides mootorsõidukit teadvalt joobeseisundis, pani L.A toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ning palus süüdistatava süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud,

§ 424

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud ning kohaldades

§ 63

lõiget 1 karistada

§-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ja mõista L.A-le liitkaristuseks vangistus 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.-25.11.2018 ning vangistuse 2 aastat 11 kuud 28 päeva taotles prokurör jätta

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele pöörata juhul, kui L.A 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Lisakaristusena võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel L.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

Menetluskulud taotles prokurör jätta süüdimõistetu kanda. Kaitsja leidis, et L.A joobeseisundis olek on tõendamata, kuna tõendamata on, et joobeseisundi oleks tuvastanud pädev mõõtja, prokurör ei ole kohtule vastavaid tõendeid esitanud ega nimetatud asjaolu tõendanud. Samuti ei ole prokurör tõendanud süüdistatava joobe tuvastamiseks kasutatud tõenduslikul alkomeetril tüübikinnitustunnistuse ja taatlustunnistuse olemasolu. Süüdistatav ei ole

§ 424

lg 1 kuriteokoosseisu realiseerinud, mistõttu tuleb süüdistatav temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Samuti leidis kaitsja, et L.A ei ole

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 sätestatud tegude kuriteokoosseise realiseerinud, mistõttu tuleb süüdistatav temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lisaks taotles kaitsja mõista L.A kasuks välja Eesti Vabariigilt valitud kaitsjale makstud tasu 7083,54 €. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et L.A-le süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. L.A-le on esitatud süüdistus

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

§ 344

lg 1 näeb ette vastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest võltsimise eest.

§ 345

lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgil omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

§ 209

näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. 08.02.

1. a esitas Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) politseile kuriteoteate (I kd tl 56-58), kuivõrd neil on alust kahtlustada, et L.A on toime pannud kelmuse. Kuriteoteatele on lisatud ka MTA kontrollaktid (OÜ LI ja OÜ M), maksuotsus ja otsus töötamise tuvastamise kohta OÜ LI osas. MTA 25.11.2016 kontrollaktist (I kd tl 59-69) nähtub, et L.A esitas OÜ LI juhatuse liikmena 06.10.2016 Maksu- ja Tolliametile osaühingu töötasu maksmise, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kogumispensioni maksega (tööjõumaksudega) 8 1-20-105 osaühingu jaanuar-detsember 2015 TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) ja TSD lisa 1 vormid, millega kaasnevalt tekkis äriühingul kohustus tööjõumaksude tasumiseks ning L.A omakorda tekkis potentsiaalne võimalus taotleda seadusest ettenähtud suuremat haigus- ja vanemahüvitist, samuti on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu aluseks pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvutamisel. MTA tuvastas, et OÜ LI ei ole jaanuaris-detsembris 2015 L.A-le sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid teinud. Äriregistri andmetel oli L.A alates 12.10.2016 OÜ LI juhatuse liige ja ainuke isik, kellele osaühing kontrollitaval perioodil sotsiaalmaksuga maksustavat tulu deklareeris. OÜ LI ei ole juba
2. aastast esitanud majandusaasta aruandeid. Selline käitumine ei ole omane reaalselt tegutsevale ettevõttele. Esitamata majandusaasta aruanded näitavad, et ettevõttel puudub viimase viie aasta jooksul majandustegevus. Sellest tulenevalt ei ole põhjust, miks osaühing peaks L.A-le jaanuar-detsember 2015 eest tasuma töötasu, eriti sellises märkimisväärses summas. L.A-le on deklareeritud jaanuar-detsember 2015 märkimisväärne väljamakse (ühes kalendrikuus 6483,40 eurot ehk antud perioodil kokku 77 800,80 eurot) füüsilisele isikule töötasu näol (Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas
3. a 1778 eurot). OÜ LI L.A isikus esitas jaanuar-detsember 2015 maksu-deklaratsioonid (vorm TSD ja lisa 1) esmakordselt 14.09.2016, kuid sel ajal ei olnud L.A mingeid õigusi ega volitusi ettevõtte deklaratsioonide esitamiseks. 30.09.2016 väljastati OÜ-le LI sellekohane teade ning esitatud deklaratsioone ei aktsepteeritud. Seepeale määras L.A end OÜ LI juhatuse liikmeks ning esitas samasisulised maksudeklaratsioonid uuesti 06.10.
4. OÜ LI ei olnud enne 14.09.2016 kõnealuseid maksudeklaratsioone esitanud, vaid tegi seda paar päeva varem, kui esitati Haigekassale (16.09.2016) L.A nimele töövõimetusleht perioodi 27.06-26.07.2016 ja 27.07-24.08.2016 kohta. OÜ-l LI ei olnud rahalisi vahendeid väljamaksete tegemiseks. MTA pöördus kõikide Eesti pangaasutuste poole, et teha kindlaks, kas OÜ-l LI on pangakontosid ja kas seal on raha liikunud raha. Pankadelt saadud vastuste kohaselt on OÜ-l LI konto AS-s Swedbank. Ajavahemikul 01.01.-31.12.2015 ei ole nimetatud kontol tehinguid olnud. Konto jääk seisuga 31.12.2015 on 4,15 eurot. Seega ka arvelduskonto kohta saadud info kinnitab, et äriühing ei tegutse ja sellel ei ole raha, et teha töötasu väljamakseid L.A-le . OÜ-l LI pangakonto väljavõte AS-s Swedbank kinnitas, et
5. aasta jooksul ettevõttes tegevus puudus (puudusid rahalised laekumised ja maksed), seetõttu ei ole eluliselt usutav, et äriühing, kes ei tegutse, maksab vaieldamatult märkimisväärseid summasid oma juhatuse liikmele mingisuguste tööde eest, mis ei teeninud osaühingule tulu. Töötamise registri andmetel on OÜ LI registreerinud 23.09.2016 L.A töösuhte töötamise liigina „Tööleping“, töösuhte alguseks 01.07.
6. Registrikanne on tehtud tagantjärele 23.09.2016, seega pärast seda, kui esitati Haigekassale L.A töövõimetuslehed. See seab kahtluse alla töölepingu sõlmimise üldse, sest osaühing oli kohustatud 7 päeva jooksu teavitama Haigekassat töösuhte olemasolust, mida ta aga ei teinud. 9 1-20-105 L.A , OÜ LI juhatuse liikmena, ei ole esitanud kontrollimisele OÜ LI raamatupidamise algdokumente. 21.10.2016 väljastas MTA ettevõttele L.A enda poolt avaldatud meiliaadressile xxx korralduse nr 12.2-3/038554-1, mille ettevõte jättis täitmata. Samasisuline korraldus väljastati äriühingule veel 04.11.2016, seda äriregistrijärgsele postiaadressile, kuid ka seda korraldust ei ole ettevõte täitnud (08.11.2016 on korraldust üritatud postiasutuse poolt kätte toimetada, kuid saaja ei olnud kättesaadav, vastavasisuline teade on jäetud OÜ-le LI). L.A on püütud kätte saada ka telefoni teel, kuid ka see ei õnnestunud. 03.11.2016 tehtud telefonikõne võttis vastu L.A elukaaslane, kes ütles, et L.A oli oma telefoni koju unustanud. Paluti edasi öelda, et L.A helistaks tagasi, kuid ka seda ei juhtunud. Seega ei olnud OÜ LI kättesaadav ning hoidus teadlikult menetlusest kõrvale. Kogutud andmed viitavad veenvalt sellele, et L.A esitas juhatuse liikmena OÜ LI maksudeklaratsioonid, milles deklareeris alusetult endale palga väljamakseid. OÜ LI ei ole ajavahemikul jaanuar-detsember 2015 tegelikult L.A-le töötasu maksnud, mistõttu puudus seaduslik alus ja õigus deklareerida palga väljamakselt arvestavaid tööjõumaksusid. 30.12.2016 maksuotsusest (I kd tl 70-72) nähtub, et MTA kontrolli tulemusena vähendati maksuotsusega OÜ LI perioodi jaanuar-detsember 2015 sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse kohustust kokku 44 097,48 euro võrra, sealhulgas sotsiaalmaksu kohustust 25 674,24 euro võrra ja tühistati töötamise registris registrikanne L.A töötamise kohta OÜ-s LI. Eeltoodu tähendab, et kuna MTA tuvastas, et L.A ei saanud töötasu, vähendati tema töötasult arvestatavaid OÜ LI poolt tasumisele kuuluvad tööjõumaksed nullini. 08.02.
7. a kuriteoteatest nähtuvalt on maksuotsus jõustunud, kaebust ega vaiet maksuotsusele ei esitatud. MTA 28.11.2016 kontrollaktist (I kd tl 75-85) nähtub, et L.A , OÜ M juhatuse liikmena, esitas 14.09.2016 Maksu- ja Tolliametile osaühingu töötasu maksmise, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kogumispensioni maksega (tööjõumaksudega) osaühingu jaanuar-detsember 2015 TSD ja TSD lisa 1 vormid, millega kaasnevalt tekkis äriühingul kohustus tööjõumaksude tasumiseks ning L.A omakorda tekkis potentsiaalne võimalus taotleda seadusest ettenähtud suuremat haigus- ja vanemahüvitist, samuti on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu aluseks pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvutamisel. Äriregistri andmetel on L.A alates 14.06.2012 OÜ M juhatuse liige ja ainus isik, kellele osaühing kontrollitaval perioodil sotsiaalmaksuga maksustavat tulu deklareeris. Osaühing ei ole juba
8. aastast esitanud majandusaasta aruandeid. Selline käitumine ei ole omane reaalselt tegutsevale ettevõttele. Esitamata majandusaasta aruanded näitavad, et ettevõttel puudub viimase viie aasta jooksul majandustegevus. Sellest tulenevalt ei ole põhjust, miks osaühing peaks L.A-le jaanuar-detsember 2015 eest tasuma töötasu, eriti sellises märkimisväärses summas. L.A-le on deklareeritud jaanuar-detsember 2015 väljamakse (ühe kalendrikuu eest 5146,78 eurot ehk antud perioodil kokku 61 761,36 eurot) füüsilisele isikule töötasu näol (Statistikaameti andmetel oli näiteks keskmine brutopalk finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas
9. a 1778 eurot). OÜ M esitas kontrollitaval perioodil raamatupidamise pearaamatu kahe konto väljavõtte, kus on näha ainult tööjõukulude arvestus (konto: palga võlg) ja kassast töötasu väljamaksmise 10 1-20-105 kanded (konto: kassa). Muid majandustehinguid kirjeldatud ei ole. Kassaraamatus kirjendatud sularahas saadud laen summas 50 000 eurot KC OÜ-lt, mille juhatuse liige alates 11.04.2013 on L.A , ei ole millegagi tõendatud. OÜ M ei ole kontrollimisel esitanud ühtegi dokumenti laenu saamise kohta. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing, kes ei tegutse, võtab sularahas laenu, et maksta vaieldamatult märkimisväärseid summasid juhatuse liikme töö ülesannete eest, mille reaalset tegemist tõendatud ei ole ning mis ei teeninud äriühingule tulu. KC OÜ on OÜ-le M väidetavalt sularahas andnud laenu 26.01.
10. Juba 18.12.2015 on sama ettevõte äriregistrist kustutatud (ÄS § 60 lg 3 alusel, sest ei ole esitanud alates
11. aastast majandusaasta aruandeid). KC OÜ-lt väidetavalt saadud laen ei ole millegagi tõendatud, kuna OÜ M on jätnud MTA korraldused (21.10.2016 nr 12.2-3/0388377-2 ning 04.11.2016 nr 12.23/038377-3) täiendavate lisaküsimuste ja dokumentide esitamise näol täitmata, sh ka küsimused ja dokumendid, mis tõendaksid laenu saamist KC OÜ-lt. Viimati esitatud,
12. aasta majandusaasta aruande kohaselt, oli KC OÜ kahjumis, aasta lõpu seisuga 164 652 eurot. Lisaks eeltoodule tuvastas MTA, et OÜ M ei ole enne 14.09.2016 eelpool viidatud maksudeklaratsioone esitanud, vaid tegi seda paar päeva enne, kui esitati Haigekassale (16.09.2016) L.A nimele töövõimetusleht perioodi 27.06-26.07.2016 ja 27.0724.08.2016 kohta. MTA-le esitatud kassaraamatu kontolt on aga näha, et töötasu väljamakseid tehti igas kalendrikuus
13. aasta jooksul kuu viimasel päeval. Seega ei ole arusaadav asjaolu, mis põhjusel esitati deklaratsioonid tagantjärgi alles septembris
14. Töötajate registris ei ole OÜ M all kandeid ühegi töötaja kohta. Oma 14.10.2016 saadetud kirjalikes vastustes ütleb L.A , et kogu
15. aasta tegeles ettevõte nõuete omandamise ja inkassoteenuse osutamise ning probleemsete tehingute nõustamisega nii Eestis kui ka Rootsis. Tema ise oli ainus ettevõtte töötaja, kelle täpsemateks tööülesanneteks olid olnud suhtlemine klientidega, kohtutega, inkassofirmadega ning juristidega. Samas näitab Swedbanki pangakonto, et kogu
16. aasta jooksul ettevõttes rahalised laekumised ning tasumised puudusid. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing, kes väidetavalt tegutseb nimetatud valdkonnas, ei tee aasta jooksul ühtegi tehingut panga kaudu. Lisaks eeltoodule ütleb L.A oma 14.10.2016 saadetud vastuses, et tal oli OÜ M sõlmitud suusõnaline tööleping. Oma tööaega ta üles ei märkinud. Tema sõnade järgi tegi ta tööd vajaduse järgi - nii päeval kui ka hilisõhtutel. Töötasu kujunes vastavalt elatustasemele Rootsis, kus tal tuli arvestada elamiskuludega, kuludega transpordile ning juristile. Ka käesoleval hetkel tegeleb ta enda sõnul OÜ M tööülesannetega, kuid töötasu ta selle eest enam ei küsi. MTA leidis, et jääb arusaamatuks, mis põhjusel täidab L.A väidetavalt samu tööülesandeid praegusel ajal, nii nagu ta tegi seda ka
17. aasta jooksul, kuid tasu selle eest saada ei soovi. Võrrelduna eelmise aasta töötasudega on see märkimisväärne langus tema sissetulekus ja kui arvestada tema ütlusi elamiskulude osas, siis kõlab kogu L.A poolne selgitus mitteusutavalt. MTA leidis, et OÜ-l M ei olnud rahalisi vahendeid väljamaksete tegemiseks ja äriühingul puudub reaalne majandustegevus. 14.10.2016 esitas L.A MTA-le äriühingu pangakonto väljavõtte. Sellelt on näha, et kogu
18. aasta jooksul ei toimunud ettevõttel ühtegi tehingut ja aasta lõpu seisuga oli konto jääk 4,34 eurot. 21.10.2016 väljastas MTA ettevõttele e-maksuametisse korralduse nr 12.2-3/038554-1, mille ettevõte jättis täitmata. Samasisuline korraldus väljastati äriühingule veel 04.11.2016 äriregistrijärgsele postiaadressile, kuid ka seda korraldust ettevõte ei täitnud (korraldust on püütud kätte toimetada 08.11.2016, kuid saaja ei olnud kättesaadav, talle on jäetud sellesisuline teade). L.A on püütud kätte saada ka telefoni teel, kuid ka see ei õnnestunud. 03.11.2016 tehtud telefonikõne võttis vastu L.A elukaaslane, kes ütles, et L.A 11 1-20-105 oli oma telefoni koju unustanud. L.A paluti tagasi helistada, kuid ka seda ei juhtunud. Seega ei olnud OÜ M kättesaadav, hoides teadlikult menetlusest kõrvale. MTA jõudis kontrollaktis järeldusele, et OÜ M ei ole ajavahemikul jaanuar-detsember 2015 L.A-le tegelikult töötasu maksnud, mistõttu puudus seaduslik alus ja õigus deklareerida palga väljamakselt arvestavaid tööjõumaksusid. Kontrolli tulemusena vähendati OÜ M perioodi jaanuar-detsember 2015 sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja kohustusliku kogumispensioni makse kohustust kokku 35 006,40 eurot, sealhulgas sotsiaalmaksu kohustus 20 381,28 euro võrra. Eeltoodu tähendab, et kuna MTA tuvastas, et L.A ei saanud töötasu, vähendati tema töötasult arvestatavaid OÜ M poolt tasumisele kuuluvaid tööjõumakseid nullini. 03.11.
19. a esitas Maksu- ja Tolliamet politseile kuriteoteate (I kd tl 88-90), kuivõrd neil on alust kahtlustada, et L.A on toime pannud kelmuse. Kuriteoteatele on lisatud ka MTA kontrollakt OÜ-le HH ja maksuotsus. MTA 07.08.2017 kontrollaktist (I kd tl 94-113) nähtub, et L.A, OÜ HH juhatuse liikmena, esitas 15.06.2017 Maksu- ja Tolliametile osaühingu töötasu maksmise, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kogumispensioni maksega (tööjõumaksudega) osaühingu jaanuar-detsember 2016 TSD ja TSD lisa 1 vormid, millega kaasnevalt tekkis äriühingul kohustus tööjõumaksude tasumiseks ning L.A omakorda tekkis potentsiaalne võimalus taotleda seadusest ettenähtud suuremat haigus- ja vanemahüvitist, samuti on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu aluseks pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvutamisel. Maksuameti kontrollaktiga tuvastas, et äriregistri andmetel on alates 18.02.2015 OÜ HHe juhatuse liige L.A ainus isik, kellele OÜ HH deklareeris kontrollitaval perioodil sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid. OÜ HH ei ole juba
20. aastast esitanud majandusaasta aruandeid. Selline käitumine ei ole omane reaalselt tegutsevale ettevõttele. Esitamata majandusaasta aruanded näitavad, et ettevõttel puudub viimase kolme aasta jooksul tegevus. Sellest tulenevalt ei ole põhjust, miks OÜ HH peaks L.A-le jaanuardetsember 2016 eest tasuma töötasu, eriti sellises märkimisväärses summas. Ka eelnevatel perioodidel 2007-2013 esitatud majandusaasta aruannete järgi tegevusala ja käive puudub. L.A-le on deklareeritud jaanuar-detsember 2016 vaieldamatult märkimisväärne väljamakse (ühes kalendrikuus 6 483,40 eurot, kontrollitaval perioodil kokku 77 800,80 eurot) füüsilisele isikule töötasu näol (Statistikaameti andmetel oli näiteks keskmine brutopalk kinnisvaralise tegevuse valdkonnas
21. aastal 947,50 eurot). OÜ-l HH ei olnud rahalisi vahendeid väljamaksete tegemiseks. 27.07.2017 pöörduti korraldusega nr 1.23/040496-3 Swedbank AS-i poole, et teha kindlaks, kas OÜ HH pangakontol on liikunud raha. Swedbank AS 02.08.2017 vastuse nr 09.04-200-01/4-2 kohaselt omab OÜ HH AS-s Swedbank kontot nr EE592200221010818757, millel ajavahemikul 01.01.-31.12.2016 ei ole tehinguid olnud, konto on suletud 10.07.
22. Ka arvelduskonto kohta saadud informatsioon kinnitab, et äriühing ei tegutse ja sellel ei olnud vahendeid, et teha töötasu väljamakseid L.A-le. OÜ HH ei esitanud MTA-le sularahaarvestust, kust oleks näha, et äriühingul oleks olnud rahalisi vahendid sellise töötasu maksmiseks. Ei ettevõtte pangakontolt ega raamatupidamise sularaha kassa kontolt nähtu, et L.A-le töötasu väljamakseid tegelikkuses tehtud oleks. Kuna saadud Swedbanki pangakonto kinnitab, et
23. aasta jooksul ettevõttes tegevus puudus (puudusid rahalised laekumised ja maksed), siis ei ole eluliselt usutav, et äriühing, kes ei tegutse, maksab vaieldamatult märkimisväärseid summasid oma juhatuse liikmele 12 1-20-105 mingisuguste tööde eest, mis ei teeni äriühingule tulu. Töötamise registris ei L.A töötamine OÜ-s HH. Kõnealused maksudeklaratsioonid esitas OÜ HH tagantjärgi alles 15.06.
24. kajastu L.A , OÜ HH juhatuse liikmena, ei esitanud MTA-le kontrollimisele OÜ HH raamatupidamise algdokumente. 22.06.2017 väljastati korraldus nr 12.2-3/040496-1, mille täitmise tähtaeg oli 10.07.
25. L.A saatis e-posti teel teavituse, et viibib haiguslehel, ning palus korralduse täitmiseks 7 lisapäeva. 27.06.2017 otsusega 12.2-3/0404962 rahuldati OÜ HHe taotlus ning uueks korralduse täitmise tähtajaks määrati 17.07.
26. Ettevõte jättis nimetatud korralduse uueks tähtajaks täitmata. L.A prooviti kätte saada telefoni teel, kuid ka see ei õnnestunud. Seega ei olnud OÜ HH kättesaadav ning juhatuse liige L.A hoidis teadlikult menetlusest kõrvale ja jättis äriühingule seatud kohustused täitmata. Kogutud teave viitab veenvalt, et L.A esitas juhatuse liikmena OÜ HH maksudeklaratsioonid, milles deklareeris endale alusetult palgaväljamakseid eesmärgiga saada alusetult suuremat ajutise töövõimetuse hüvitist. OÜ HH ei ole ajavahemikul jaanuar-detsember 2016 tegelikult L.A-le töötasu maksnud, mistõttu puudus seaduslik alus ja õigus deklareerida palga väljamakselt arvestavaid tööjõumaksusid. 08.09.2017 maksuotsusest (I kd tl 91-93) nähtub, et MTA tuvastas, et OÜ HH ei ole perioodil jaanuar kuni detsember 2016 teinud palgaväljamakseid L.A-le , mistõttu, puudus osaühingul seaduslik alus deklareerida L.A-le näidatud palgamaksetelt kinnipeetavaid ja arvestatavaid tööjõumaksusid. Maksuotsusega vähendati OÜ HH maksukohustust 44 097,48 euro võrra, sealhulgas sotsiaalmaksu kohustust 25 674,24 euro võrra. Eeltoodu tähendab, et kuna MTA tuvastas, et L.A ei saanud töötasu, vähendati tema töötasult arvestatavaid OÜ HH poolt tasumisele kuuluvad tööjõumaksed nullini. 03.11.
27. a esitatud kuriteoteatest nähtub, et maksuotsus jõustus, kuna kaebust ega vaiet maksuotsusele ei esitatud. Eelviidatud tõenditest nähtub L.A, OÜ LI juhatuse liikmena, ei ole esitanud kontrollimisele OÜ LI raamatupidamise algdokumente ja on jätnud täitmata MTA korraldused ning hoidis teadlikult menetlusest kõrvale. Selline huvi puudumine viitab kohtu hinnangul asjaolule, et L.A ei olnud nõutud dokumente esitada, kuna ta ei ole osaühingult tulu saanud ja osaühingul puudus üldse tegevus. MTA 25.11.2016 kontrollakti, mis on 30.12.2016 maksuotsuse lahutamatu osa, kohta L.A arvamust või vastuväiteid ei esitanud. 08.02.
28. a esitatud kuriteoteatest nähtub, et 30.12.2016 maksuotsus jõustus, kuna kaebust ega vaiet maksuotsusele ei esitatud. L.A , OÜ M juhatuse liikmena, esitas kontrollitaval perioodil raamatupidamise pearaamatu kahe konto väljavõtte, kus on näha ainult tööjõukulude arvestus (konto: palga võlg) ja kassast töötasu väljamaksmise kanded (konto: kassa). Muid majandustehinguid kirjeldatud ei ole. Kassaraamatus kirjendatud sularahas saadud laen summas 50 000 eurot K C OÜ-lt, kuid mille osas MTA tuvastas, et see ei ole millegagi tõendatud. OÜ M ei ole kontrollimisel esitanud ühtegi dokumenti laenu saamise kohta. OÜ M on jätnud MTA korraldused täiendavate lisaküsimuste ja dokumentide esitamise näol täitmata ning hoidis teadlikult menetlusest kõrvale. Kohus nõustub MTA toodud järeldustega, et laenu saamine on tõendamata. L.A, OÜ HH juhatuse liikmena, ei esitanud MTA-le sularahaarvestust, kust oleks näha, et äriühingul oleks olnud rahalisi vahendid sellise töötasu maksmiseks. Samuti ei esitanud 13 1-20-105 L.A MTA-le kontrollimisele OÜ HH raamatupidamise algdokumente. OÜ HH on jätnud ka MTA korralduse täitmata ning hoidis teadlikult menetlusest kõrvale. MTA on OÜ HH poolt deklareeritud tööjõumaksud tühistanud (I kd tl 104-111). 03.11.
29. a esitatud kuriteoteatest nähtub, et 08.09.2017 maksuotsus jõustus, kuna kaebust ega vaiet maksuotsusele ei esitatud. Materjalidest nähtub, et maksuotsuseid osaühingute LI ja HH osas L.A ei vaidlustanud. Oma viimases sõnas L.A selgitas, et ta ei vaidlustanud maksuotsuseid, mis oli tehtud OÜ LI ja HH kohta, kuna talle sel hetkel näis see mõttetu ja täiesti ressursi raiskamine. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et isik, kellel on tema sissetulekuid tõendavad dokumendid raamatupidamises olemas ja kes reaalselt on töötasu saanud ja kes jääb nende maksuotsuste tulemusena ilma märkimisväärsest sissetulekust, jätab sellised dokumendid esitamata ning ei vaidlusta maksuotsuseid. Kohus eelnevale tuginedes leiab, et L.A äriühingutel OÜ LI, OÜ M ja OÜ HH puuduvad igasugused raamatupidamisdokumendid, mis tõendaksid nendes äriühingutes toimuvat majandustegevust ja L.A-le töötasu maksmist. Seetõttu ei saa prokuratuurile ka ette heita, et sellised dokumendid on kriminaalasjas välja nõudmata. Juhul kui L.A sellised raamatupidamisdokumendid tõepoolest olid, mis tema süütust tõendavad, oleks pidanud L.A pidanud ise need esitama või taotlema nende tõendite juurde lisamist. L.A on kasutanud kogu eeluurimise kui ka kohtuliku uurimise vältel talle seadusega tagatud võimalust ütlusi mitte anda, osundamata, millisel viisil oleks võimalik tema süütust kinnitavaid tõendeid koguda. Alles kohtuvaidlustes kaitsja avaldas, et võib-olla justkui on mingid raamatupidamise dokumendid olemas. Sellise kaitse taktika puhul ei saa rääkida, prokuratuuri tegemata tööst. Kohus leiab süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kui kaitse leiab, et L.A on reaalselt osaühingutelt tulu saanud, peab ta enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Kohus leiab, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et L.A ei ole äriühingutelt OÜ LI, OÜ M ja OÜ HH töötasu saanud. Ühtegi tõendit, mis sellise seisukoha ümber lükkas, ei ole kohtule esitatud. Kontrollaktides ja maksuotsustes toodud järeldused on usaldusväärsed, sest riimuvad kriminaalasjas teiste kogutud tõenditega. AS Swedbank vastusest päringule (I kd tl 125-126) nähtub, et OÜ LI Swedbank AS kontol, OÜ M Swedbank AS kontol ning L.A arvelduskontodel puudusid ajavahemikul 01.01.2015 kuni 08.06.2017 toimingud, s.o kontodel puudusid rahalised laekumised ning tasumised. Nordea Bank AB Eesti filiaali vastusest päringule ja pangakonto väljavõtetest (I kd tl 127-139) nähtub, et OÜ M kontodel ja L.A kontol puudusid ajavahemikul 01.01.2015 kuni 14.06.2017 toimingud. AS Swedbank vastusest päringule (I kd tl 163-164) nähtub, et ajavahemikul 01.01.2016- 31.12.2016 OÜ HH arvelduskontol toimingud puudusid. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et äriühingud, kes äriregistri kohaselt tegutsevad põhitegevusena laenuandmisega, kinnisvara üürimisega, maastiku hoolduse ja korrashoiuga, ei tee aasta jooksul ühtegi tehingut panga kaudu ja ka äriühingu kontole ei laeku ühtegi makset. Ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et üks äriühing, kes suudab teha märkimisväärseid väljamakseid juhatuse liikmele, jätaks tasumata seejuures maksud MTA-le. Puuduvad üldse igasugused dokumentaalsed tõendid äriühingute maksevõime kohta. 14 1-20-105 Äriregistri väljavõttest (I kd tl 116-118) nähtub, et L.A oli OÜ LI juhatuse liige ajavahemikul 12.10.2016-13.12.
30. Osaühingu viimane majandusaasta aruanne on esitatud
31. aastal. Äriühing on registrist kustutatud äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 60 lg 3 alusel 13.12.
32. Töötajate päringust (I kd tl 119) nähtub, et OÜ LI ainukese töötaja L.A jaanuar-detsember 2015 deklareeritud töötasu suurus oli 77 800,80 €. MTA 30.12.2016 maksuotsusega on OÜ LI poolt deklareeritud tööjõumaksud tühistatud. 12.12.2016 MTA otsusest töötamise tuvastamise kohta (I kd tl 73-74) nähtub, et MTA kohustas OÜ-d LI kustutama töötamise registris registrikande L.A töötamise kohta OÜ-s LI alates 01.07.2016 (s.o päev, mis oli märgitud töötamise registri andmetel L.A töösuhte alguseks OÜ-s LI). Äriregistri väljavõttest (I kd tl 120-123) nähtub, et L.A on olnud OÜ M juhatuse liige ajavahemikul 14.06.2012-07.12.
33. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud
34. aastal, mille kohaselt oli äriühingu kasum 7317 Eesti krooni. Äriühing on registrist kustutatud äriseadustiku § 60 lg 3 alusel 07.12.
35. Töötajate päringust (I kd tl 124) nähtub, et OÜ M ainukese töötaja L.A jaanuar-detsember 2015 deklareeritud töötasu oli 61 761,36 €. Äriregistri väljavõttest (I kd tl 155-158) nähtub, et L.A on olnud OÜ HH juhatuse liige 18.02.2015-12.10.
36. Majandusaasta aruannete kohaselt puudus äriühingul käive alates
37. aastast, viimane majandusaasta aruanne on koostatud perioodi 01.04.2013-31.03.2014 kohta, ka siis puudus äriühingul tegevus. Äriühing kustutati äriregistrist äriseadustiku § 60 lg 3 alusel 12.10.
38. Töötajate päringust (I kd tl 159-160) nähtub, et OÜ HH on deklareeritud L.A töötasuna
39. aasta eest summas 77 800,80 eurot. 08.09.2017 maksuotsusega on OÜ HH poolt deklareeritud tööjõumaksud tühistatud. Äriregistri väljavõttest (I kd tl 114-115) nähtub, et L.A on olnud 12 erineva äriühingu juhatuse liige ajavahemikul 1997-2017, millest tulenevalt on ta isikuks, kes on kursis ettevõtlust reguleeriva seadusandlusega. L.A oli teadlik sellest, et seadusest tulenevalt on äriühingu juhtkond kohustatud: kandma MTA pangakontole üle tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks MTA-le vastava maksudeklaratsiooni; palga välja maksmisel kinni pidama tulumaksu ning kinnipeetud tulumaksu üle kandma MTA pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks; väljamakstavalt palgalt arvestama ja kinni pidama kindlustatu töötuskindlustusmakseid ning kandma kinni peetud töötuskindlustusmaksed MTA pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks MTA-le vastava deklaratsiooni ning kogumispensionide seaduse kohaselt kinnipeetud makse kandma väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks MTA pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks MTA-le deklaratsiooni. Nimetatud kohustusi L.A ei täitnud. L.A pidi olema teadlik sellest, et TSD ja TSD lisa 1 vormid tuleb esitada igakuuliselt. Antud juhul on L.A esitanud kõigi kolme äriühingu osas TSD ja TSD lisa 1 vormid terve aasta kohta korraga ja ca aastase hilinemisega. Samuti pidi olema teadlik sellest, et osaühing oli kohustatud 7 päeva jooksu teavitama Haigekassat töösuhte olemasolust, mida ta aga ei teinud. L.A teavitas sellest oluliselt hiljem (OÜ LI) või ei teinud seda üldse (OÜ M), töötajate registris kanded puudusid. Samuti pidi ta olema teadlik sellest, et osaühing on kohustatud esitama majandusaasta aruandeid. Kõik kolm äriühingut on aga kustutatud registrist ÄS § 60 lg 3 alusel, s.t majandusaasta aruanded jäeti esitamata. Eeltoodu 15 1-20-105 ei ole omane toimivale ettevõttele, kes oma sellised sissetulekuid, et suudab maksta ühele töötajale märkimisväärseid summasid töötasu. Eeltoodu viitab, et tegelikult L.A äriühingutest OÜ LI, OÜ M ja OÜ HH töötasu ei saanud. Nimetatud osaühingutel puudus majandustegevus, mistõttu puudus äriühingutel ka sisuline võimalus töötasu maksmiseks. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) vastusest päringule (I kd tl 140-141) nähtub, et L.A-le määrati vanemahüvitis 03.11.2016, perioodiks 01.11.2016 kuni 29.11.
40. Vanemahüvitise aluseks võeti
41. aasta L.A eest OÜ LI ja OÜ M poolt deklareeritud sotsiaalmaks summas 46 055,52 eurot. Vanemahüvitise suuruseks määrati 2724,36 eurot, millelt arvutatakse maha tulumaks summas 544,87 eurot. OÜ LI
42. aasta tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid tühistati Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse alusel 18.01.
43. Vanemahüvitise suurust see ei mõjutanud, sest OÜ M poolt oli L.A eest deklareeritud
44. aastal sotsiaalmaksu kokku 20 381,28 eurot. L.A-le 03.11.2016 määratud vanemahüvitis summas 2724,30 eurot tunnistati SKA poolt tagasiulatuvalt alates 01.11.2016 kehtetuks ja talle määrati vanemahüvitis summas 390 eurot kuus. L.A-le on alusetult makstud vanemahüvitist summas 11 204,93 eurot. Vabatahtlikult ta enammakstud vanemahüvitist ei tagastanud, mistõttu alates 01.07.2017 peab SKA vanemhüvitisest kinni 95 eurot kuus. Alates 01.12.2016-31.01.2017 on vanemahüvitis kantud RL kontole ning alates 01.02.201730.04.2017 kanti vanemahüvitis M K kontole. AS SEB Pank vastusest päringule (I kd tl 150-151) nähtub, et pank väljastas politseile perioodi 01.11.2016-15.09.2017 kohta RL arvelduskonto EExx ja MK arvelduskonto EExx väljavõtted ning M K kogumishoiuse EExxx väljavõte. Asitõendi vaatlusprotokollist ja konto väljavõtetest CD plaadil (I kd tl 152-154) nähtub, et SKA on ajavahemikul 08.11.2016-06.01.2017 maksnud RL pangakontole L.A vanemahüvitist kokku 4358,98 eurot. Samuti seda, et SKA on ajavahemikul 08.02.2017-08.09.2017 maksnud MK pangakontole EExxx L.A vanemahüvitist kokku 3948,50 eurot. Tunnistaja MK ütlustest ja konto väljavõttest (I kd tl 34) nähtub, et M K pangakontole EExxx laekus ajavahemikul 08.02.2017-08.12.2017 L.A peretoetus ja vanemahüvitis, millised summad võttis ta sularahana välja ja andis üle L.A-le . Põhjuseks, miks L.A oma vanemahüvitise kandis teiste isikute kontole, tulenev ilmselt sellest, et kohtutäiturid kogu tema vanemahüvitist ära ei võtaks. SKA vastusest nähtub, et kohtutäiturid on arestinud tema sissetulekud, mis seab omakorda kahtluse alla L.A töötasu OÜdest M, LI ja HH. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kelle sissetulek on olnud
45. a ühes kuus veidi üle 11 600 € ja
46. a ca 6500 €, on 2017.a nii raskes olukorras, et tema sissetulekute suhtes on kohtutäiturid koostanud arestimise aktid. MTA vastusest nõudekirjale ja CD-plaadil olevate dokumentidest (I kd tl 169-174) nähtub, et L.A poolt esitati OÜ M, OÜ LI ja OÜ HH nimel TSD-de ja TSD-de lisa 1 esitati vastavalt 14.09.2016, 06.10.2016 ja 15.06.
47. MTA nõudekirja vastusest ja MTA andmebaasi väljatrükkidest (I kd tl 175-179) nähtub, et L.A esitas (ID-kaarti kasutades) OÜ M, OÜ LI ja OÜ HH nimel TSD ja TSD lisa 1 deklaratsioonid vastavalt 14.09.2016, 06.10.2016 ja 15.06.
48. Eelviidatud tõenditest nähtub, et L.A esitas MTA-le 14.09.2016, 06.10.2016 ja 15.06.2017 OÜ LI, OÜ M ja OÜ HH juhatuse liikmena tööjõumaksude deklaratsioonid. Marko 16 1-20-105 L.A sisenes 14.09.2016, 06.10.2016 ja 15.06.2017 ID-kaarti kasutades e-maksuametisse ning tuvastades enda isiku PIN 1 koodiga, kinnitas andmete õigsust ning esitas OÜ M ja OÜ LI jaanuar-detsember 2015 maksudeklaratsioonid ning OÜ HH jaanuar-detsember 2016 maksudeklaratsioonid, võltsides nii dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Kohus leiab, et L.A ei ole saanud ajavahemikul jaanuar kuni detsember 2015 saanud töötasu OÜ-st LI kogusummas 77 800,80 eurot, OÜ-st M kogusummas 61 761,36 eurot ja ajavahemikul jaanuar kuni detsember 2016 töötasu kogusummas 77 800,80 eurot. Seega TSD ja TSD lisa 1 vormidel kajastatu on ebaõige. L.A teadlik sellest, et 14.09.2016, 06.10.2016 ja 15.06.2017 esitatud deklaratsioonidel kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele, kuna ta teadis, et ta ei ole osaühingutelt töötasu saanud. Kuivõrd L.A kandis nimetatud dokumentidesse andmeid, mis oma sisult ei olnud õiged, siis pani ta toime dokumendi intellektuaalse võltsimise. Maksudeklaratsioonidel (vorm TSD) näidatud sotsiaalmaksuga maksutatud summad on aluseks mitmete riigi poolt makstavate hüvitiste arvutamisel, mh haigus- ja vanemahüvitis (perehüvitise seadus § 7 lg 1, § 39, ravikindlustuse seadus § 5 lg 1, § 25 lg 1, § 50 lg 1, § 55 lg 2, § 54 lg 1). Samuti on andmed olulised pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvutamisel (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 3 lg 1, § 11, § 13, § 28, kogumispensionide seaduse § 2 lg 2, § 11 lg 1). Deklareerides summasid, mida tegelikult L.A-le välja makstud ei ole, võimaldab valede andmetega deklaratsioonide esitaja, s.o OÜ LI, OÜ MFH C ja OÜ HH L.A saada riigilt hüvitist suuremas summas, kui seaduse järgi õigus oli. Kohus leiab, et L.A esitas kolme äriühingu TSD ja TSD lisa 1 vormid omakasulistest ajenditest lähtuvalt. L.A oli teadlik sellest, et vanemahüvitise taotluse läbivaatamisel võetakse selle suuruse arvestamisel aluseks tööandja poolt kinni peetud sotsiaalmaks. Kogutud tõendid kinnitavad, et L.A oli teadlik sellest, et äriühingutel puudub majandustegevus ja TSD ja TSD lisa 1 vormidel esitamisel oli ta teadlik ka sellest, et äriühingutel puudusid rahalised vahendid tööjõumaksude tasumiseks. Kõigi kolme äriühingu poolt on tasumata tööjõumaksud ning kõik kolm äriühingut on kustutatud põhjusel, et äriühing ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast. Rahvastikuandmete väljatrükid (I kd tl 86-87, 165) tõendavad, et L.A on xxx sündinud lapse xxx isa. Vanemahüvitise taotlemise avaldusest (I kd tl 142-147) nähtub, et L.A esitas 31.10.2016 avalduse vanemahüvitise ja peretoetuse määramiseks vahetult peale seda, kui ta oli esitanud 14.09.2016 OÜ M ja 06.10.2016 OÜ LI nimel TSD ja TSD lisa 1 vormid. SKA otsusest nr 9344/1 (I kd tl 148) nähtub, et L.A-le määrati 03.11.2016 vanemahüvitis alates 01.11.2016 kuni 29.11.2017, suurusega 2724,36 eurot. Hüvitise arvutamise aluseks võeti
49. aasta töötasult arvestatud sotsiaalmaks summas 46 055,52 eurot. SKA otsusest nr 9344/2 (I kd tl 149) nähtub, et L.A-le määrati 05.06.2017 vanemahüvitis alates 01.11.2016 kuni 29.11.2017, suurusega 390 eurot. Hüvitise arvutamise aluseks võeti
50. aasta töötasult arvestatud sotsiaalmaks summas 0 eurot. Kaitsja leiab, et prokuratuuri süüdistuversiooni muudab eluliselt täiesti mitteusutavaks fakt, et L.A aps oli sündinud ca pool aastat varem, kui L.A 31.10.2016 vanemahüvitist taotles. Mitte üksi vanemahüvitise väljapetmisele orienteeritud ja seda kavandav isik ei laseks poolt aastat „raisku". Perehüvitiste seaduse (PHS) § 33 lg-st 2 tulenevalt on enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus vanemahüvitisele last kasvataval emal, välja 17 1-20-105 arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui hüvitisele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Seega ei saanudki L.A esitada kohe peale lapse sündi avaldust vanemahüvitise saamiseks. Kogutud tõenditest nähtub, et L.A esitas taotluse vanemahüvitise saamiseks vahetult peale seda, kui oli esitanud äriühingute OÜ M ja OÜ LI nimel TSD ja TSD lisa 1 vormid. 14.09.2016 OÜ M nimel ja 06.10.2016 OÜ LI nimel, luues tegelikkusele mittevastava olukorra, kus tema töötasult on arvestatud ja kinni peetud sotsiaalmaksu summas 20 381,28 eurot ja 25 674,27 eurot. Tegelikkuses esitas L.A OÜ LI nimel esimesel korral samuti 14.09.2016, kuid kuna tal ei olnud volitust deklaratsioonide esitamiseks, esitas ta need uuesti 06.10.
51. 30.09.2019 väljastas MTA OÜ-le LI ka sellekohase teate (I kd tl 180-181). Seejärel, kui deklaratsioonid olid n.ö „läbi läinud“, esitas L.A alles taotluse vanemahüvitise saamiseks. Eeltoodu viitab üheselt sellele, et TSD ja TSD lisa 1 vormid esitas L.A eesmärgiga saada ettenähtust suuremat vanemahüvitist. Pärast seda, kui MTA oli tühistanud ettevõtte OÜ LI poolt tasumisele kuuluvad tööjõumaksed ning SKA tunnistas L.A-le 03.11.2016 määratud vanemahüvitis summas 2724,30 eurot tagasiulatuvalt alates 01.11.2016 kehtetuks ja talle määrati vanemahüvitis summas 390 eurot kuus, esitas L.A 15.06.2017 kolmanda äriühingu OÜ HH nimel uuesti TSD ja TSD lisa 1 vormid. Siinjuures väärib märkimist, et SKA saatis ettekirjutuse L.A-le alusetult makstud summa tagastamiseks 15.06.
52. Seega esitas L.A OÜ HH nimel TSD ja TSD lisa 1 vormid juba samal päeval, lootuses saada jätkuvalt ettenähtust suuremat vanemahüvitist. Eeltoodu kinnitab üheselt, et ka OÜ HH nimel esitatud ebaõiged TSD ja TSD lisa 1 vormid, esitas L.A samuti eesmärgiga suurendada seaduses ettenähtud vanemahüvitise suurust ehk omakasulistest ajenditest lähtuvalt. Ei ole mingit alust arvata, et L.A tegutses äriühingute huvides, kui võttis aastaid hiljem mittetegutsevatele äriühingutele niisuures ulatuses maksukohustused. Seetõttu nõustub kohus prokuröriga, et eluliselt on usutav, et töötasude deklareerimise motiiviks oli näidata sotsiaalmaksuga maksutatavat tulu ja võimalus saada seadusest ettenähtud suuremas ulatuses vanemahüvitist. Töötasult arvestatav sotsiaalmaks on aluseks vanemahüvitise suuruse määramisel. Deklareerides kolme äriühingu nimel sotsiaalmaksu, suurendas L.A ebaseaduslikult seaduses ettenähtavat temale igakuuliselt makstavat vanemahüvitist. Seda näitab ka asjaolu, et eelnimetatud dokumendid esitas ta alles pärast tütre sündi, rohkem kui aastase hilinemisega, kuigi oli teadlik, et oleks need dokumendid pidanud esitama igakuuliselt, järgneva kuu 10 kuupäevaks. 14.09.2016 OÜ M ja 06.10.2016 OÜ LI nimel TSD ja TSD lisa 1 vormide esitamise tulemusena sai L.A materiaalset kasu. Osaühingute LI ja M dokumentide võltsimise tulemusena tekkis L.A sotsiaalmaksuga maksustatav tulu vastavalt 25 674,24 eurot ja 20 381,28 eurot, kokku 46 055,28 eurot, ning ta omandas õiguse 390 eurost suuremale vanemahüvitisele. Tema poolt deklareeritud valeandmete alusel määratigi talle SKA poolt 390 euro asemel põhjendamatult suurem igakuuline vanemahüvitis summas 2724,36 eurot. Seega eelnimetatud äriühingute nimel TSD ja TSD lisa 1 deklaratsioonide esitamise eesmärk oli suurendada L.A-le makstavat vanemahüvitist, millega kaasnevalt tekkisid eeldused riigile kahju tekkimises vanemahüvitise väljapetmises summas 33 848 eurot. PHS § 39 kohaselt juhul, kui vanemahüvitise taotleja ei ole saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga. MTA tegi kindlaks, et L.A ei olnud saanud sotsiaalmaksuga maksustavat tulu. Seega oli L.A õigustatud saama igakuulist vanemahüvitist summas 390 eurot. OÜ LI
53. aasta tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid tühistati Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse alusel 18.01.
54. L.A-le 03.11.2016 määratud vanemahüvitis summas 2724,30 eurot tunnistati SKA poolt tagasiulatuvalt alates 01.11.2016 kehtetuks ja talle määrati vanemahüvitis summas 390 eurot 18 1-20-105 kuus. L.A-le on alusetult makstud vanemahüvitist summas 11 204,93 eurot. SKA vastusest päringule (I kd tl 161-162) nähtub, et seisuga 02.04.2019 võlgneb L.A SKA-le alusetult välja makstud vanemahüvitise eest 10 739,93 eurot. Seega põhjustas L.A riigile varalise kahju. OÜ HH TSD dokumentide võltsimisega tekkis L.A sotsiaalmaksuga maksustatav tulu 25 674,24 eurot ning ta omandas õiguse 390 eurost suuremale vanemahüvitisele. L.A oli
55. aastal õigus vanemahüvitise saamiseks veel 8,5 kuud ning valeandmete esitamisega Maksu- ja Tolliametile, vanemahüvitist saama õigustatud isikuna, lõi L.A eelduse Eesti Vabariigilt alusetu vanemahüvitise summas 19 842,06 euro väljapetmiseks. Varakäsutust ei tehtud, seega jäi kuritegu lõpule viimata. Kohus leiab, et kaitsja viidatud Riigikohtu lahendid 3-1-1-94-06 ja 3-1-1-112-06 ei ole antud juhul asjakohased, kuna pettus riigilt raha saamiseks leiab aset väljaspool maksumenetlust ja eksimusse viidi Sotsiaalkindlustusamet. Vanemahüvitise maksmine on reguleeritud perehüvitiste seadusega. Vanemahüvitise näol ei ole tegemist maksuga, mistõttu antud juhul ei kohaldu maksukorralduse seaduses sätestatu. Samuti ei nõustu kohus kaitsja etteheidetega, justkui MTA ei ole mistahes äriühingu raamatupidamisdokumente näinud, seda välja nõudnud ega sisuliselt analüüsinud, mistõttu MTA kontrollaktides jm dokumentidest tehtud järeldused L.A poolt juhitud äriühingutel majandustegevuse puudumise kohta on pelgalt oletuslikud. Kontrollaktidest nähtub, et MTA on kontrollinud kõiki neid tõendeid, mis olid neile kättesaadavad. L.A on esitanud MTA-le vaid OÜ M raamatupidamise pearaamatu kahe konto väljavõtte, rohkem raamatupidamise dokumente ta ei esitanud ja MTA korraldusi need esitada, ei täitnud. Seega on alusetu kaitsja etteheide, et MTA ei ole äriühingu raamatupidamisdokumente välja nõudnud ega neid uurinud. Kaitsja leiab, et süüdistuses puudub informatsioon isiku kohta, keda süüdistatav eksitas või eksitada soovis. Süüdistuse kohaselt põhjustades L.A Eesti Vabariigile ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kahju. Seega viidi eksitusse isik, kes riigiasutuse nimel otsuse hüvitise määramiseks tegi. Kohus leiab, et sellisel juhul ei ole vaja isikut nimeliselt välja tuua, kuna kahju ei saanud isik, kes otsuse tegi, vaid Eesti Vabariik. Kaitsja leiab, MTA elektroonilises iseteeninduskeskkonnas olevad elektroonilises vormis olevad maksudeklaratsioonid ei ole

§ 344

lg 1 tähenduses dokumendid, mida saaks üldse võltsida, s.o neid järgi teha või ümber teha. Seega ei ole süüdistatav temale etteheidetavaid süütegusid toime pannud. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Dokumendi võltsimisena ei käsitleta mitte ainult selle järele- või ümbertegemist, vaid ka sisult ebaõigete andmetega dokumendi koostamist. Ka kaitsja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-94-06 oli esitatud isikule süüdistus isikule osaühingu käibedeklaratsioonide, samuti tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni, ja residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni võltsimises ja nimetatud deklaratsioonide esitamises (

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1) ning isik jäi esitatud süüdistuses ka süüdi.

Seega on ka Riigikohus jaatanud, et TSD dokumente on võimalik võltsida. Samuti leiab kaitsja, et maksudeklaratsioonides väidetavalt valeandmete esitamine ei tähenda

§ 344

lg 1 alusel maksudeklaratsiooni võltsimist, vaid MKS § 1531 lg 1 alusel või alternatiivselt

§ 280lg 1 alusel väärteo toimepanemist.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist maksukorralduse seaduse § 1531 lg1 rikkumisega, kuna L.A ei ole TSD 19 1-20-105 esitamisel jätnud maksuhaldurile tahtlikult andmed esitamata või esitanud valeandmeid, millega oleks vähendatud maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatud tagastusnõuet. Samuti ei ole L.A tegu kvalifitseeritav

§ 280

lg 1 järgi, kuna L.A esitas haldusorganile valeandmeid eesmärgiga omandada õigusi ja pannes sellega toime

§-s 209 sätestatud süüteokoosseis. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et L.A, OÜ M ja OÜ LI juhatuse liikmena, varalise kasu saamise eesmärgil, esitas 14.09.2016 ja 06.10.2016 Maksu- ja Tolliametile teadvalt ebaõigeid andmeid osaühingutelt M ja LI saadud töötasu osas, luues sellega õiguse saada

1. aastal ettenähtust suuremat vanemahüvitist, millega kaasnevalt tekkisid eeldused riigile kahju tekkimises vanemahüvitise väljapetmises summas 33 848 eurot. Tegelikult L.A OÜ-st M ja OÜ LI töötasu ei saanud, seega esitas L.A 14.09.2016 ja 06.10.2016 digitaalselt Maksu- ja Tolliametile teadvalt valeandmetega TSD ja TSD lisa 1 vormid. Seega deklareeris L.A maksudeklaratsioonides endale teadvalt tegelikkusele mittevastavaid töötasu väljamakseid perioodil jaanuar kuni detsember 2015 OÜst LI kogusummas 77 800,80 eurot ja OÜ-st M kogusummas 61 761,36 eurot. Sellega esitas L.A Maksu- ja Tolliametile teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid oma
2. aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suuruse kohta OÜ LI osas summas 25 674,24 eurot ja OÜ M osas summas 20 381,28 eurot. Sotsiaalkindlustusamet lähtus L.A poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud teadvalt valeandmeid sisaldavatest
3. aasta maksudeklaratsioonide andmetest ning tegi tegelikkusele mittevastavate andmete alusel 03.11.2016 otsuse vanemahüvitise väljamaksmiseks alates 01.11.2016 kuni 29.11.2017 igakuiselt summas 2724,36 eurot, millelt arvutatakse maha tulumaks. Kuivõrd aga L.A puudus
4. a sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, oli ta õigustatud saama vanemahüvitist miinimumsummas, s.o summas 390 eurot kuus. Seega, L.A , tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, sai põhjendamatult ajavahemikul 01.11.2016 kuni 16.06.2017 vanemahüvitist igakuuliselt 2334,36 euro võrra suuremas summas, põhjustades sellega riigile varalise kahju vähemalt 10 739, 93 eurot. Samuti on tõendamist leidnud, et L.A , OÜ HH juhatuse liikmena, varalise kasu saamise eesmärgil, esitas 15.06.2017 Maksu- ja Tolliametile teadvalt ebaõigeid andmeid osaühingult OÜ HH saadud töötasu osas, luues sellega õiguse saada
5. aastal suuremat vanemahüvitist. Tegelikult L.A OÜ-st HH töötasu ei saanud ja seega esitas ta 15.06.2017 Maksu- ja Tolliametile teadvalt valeandmetega TSD ja TSD lisa 1 vormid. Sellega esitas L.A Maksu- ja Tolliametile teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid oma
6. aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suuruse osas kogusummas 25 674,24 eurot. L.A oli õigus vanemahüvitise saamiseks veel 8,5 kuud ning valeandmete esitamisega Maksu- ja Tolliametile, vanemahüvitist saama õigustatud isikuna, lõi L.A eelduse Eesti Vabariigilt alusetu vanemahüvitise summas 19 842,06 euro väljapetmiseks. MTA tühistas OÜ HH poolt deklareeritud tööjõumaksud, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Seega, esitades varalise kasu saamise eesmärgil Maksu- ja Tolliametile korduvalt teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid osaühingute LI, M ja HH osas, eesmärgiga saada varalist kasu ning põhjustades Eesti Vabariigile ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kahju vähemalt 10 739, 93 eurot, pani L.A toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kelmused.

Samuti on tõendatud, et L.A olles teadlik, et ta ei ole OÜ-st M, OÜ-st LI, OÜ-st HH töötasu saanud, sisenes vastavalt 14.09.2016, 06.10.2016, 15.06.2017 ID-kaarti kasutades 20 1-20-105 e-maksuametisse ning identifitseerides enda isiku PIN 1 koodi kasutades, koostas ja kinnitas andmete õigsust ning esitas äriühingute juhatuse liikmena Maksu- ja Tolliametile teadvalt ebaõigete andmetega osaühingu tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kogumispensioni maksega OÜ M ja OÜ LI jaanuar-detsember 2015 ning OÜ HH jaanuardetsember 2016 TSD ja TSD lisa 1 vormid, millega kaasnevalt tekkis äriühingul kohustus tööjõumaksude (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse) tasumiseks ning L.A omakorda tekkis potentsiaalne võimalus taotleda seadusest ettenähtud suuremat haigus- ja vanemahüvitis, samuti on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu aluseks pensionistaaži ja väljamaksmisele kuuluva pensioni suuruse arvutamisel. Koostades perehüvitiste seaduse § 7 lg 1; ravikindlustuse seaduse § 5 lg 1; riikliku pensionikindlustuse seaduse § 3 lg 1; kogumispensionide seaduse § 2 lg 2 mõttes õiguslikku tähendust omavad maksudeklaratsioonid ja esitades need Maksu- ja Tolliametile, eesmärgiga saada seadusest ettenähtud suuremas ulatuses vanemahüvitist, pani L.A toime

§ 344

lg 1 ja 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise. Kaitsja leiab, et süüdistusaktis on jäetud täielikult käsitlemata

§ 209episoodides süüdistatava teo subjektiivne süüteokoosseis.

Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Süüdistusaktis on märgitud, et L.A esitades varalise kasu saamise eesmärgil Maksu- ja Tolliametile korduvalt teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid osaühingute LI, M ja HH osas, eesmärgiga saada varalist kasu ning põhjustades Eesti Vabariigile ebaõige ettekujutuse loomise teel varalist kahju. Seega on subjektiivne koosseis välja toodud. Kohus on seisukohal, et L.A pani kelmuse toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. L.A tegutses varalise kasu saamise eesmärgil, s.t ta teadis, et ta ei ole äriühingutelt tulu saanud, kuid ebaõigete TSD ja TSD lisa 1 vormide esitamisel saab ta ettenähtud suuremas ulatuses vanemahüvitist. Petmise osas tegutses L.A kavatsetusega, sest teadis, et tekitab ebaõigete TSD ja TSD lisa 1 vormide esitamisel asjasse puutuvatel isikutel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Seega leiab kohus, et L.A pani talle etteheidetavad teod kelmuse episoodides toime kavatsetult. Ka dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise osas leiab kohus, et L.A tegutses kavatsetusega, sest ta teadis, et ta ei ole äriühingutelt tulu saanud, kuid koostas õiguslikku tähendust omavad TSD ja TSD lisa 1 vormid ja esitas need MTA-le. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning kelmuse toimepanemises on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 209lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

Lisaks eeltoodule on L.A-le esitatud süüdistus

§ 424

lg 1 järgi ehk täpsemalt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis (alkoholijoobes).

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist: mootorsõiduki juhtimisest ning juhtimise ajal joobeseisundis olekust. Joobeseisund kui tunnus on käesolevas kuriteokoosseisus blanketne, s.t alkoholijoovet sisustab liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 2 p

1. Tulenevalt LS § 69 lg 2 punktist 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 21 1-20-105 Asjaolu, et süüdistatav L.A juhtis 24.11.2018 kella 13:24 ajal Pärnu linnas, xx juures suunaga Tallinna maantee poole sõiduautot Nissan Leaf registreerimismärgiga xxx, kinnitavad tunnistaja TL ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ja videosalvestis (I kd tl 35-38), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (I kd tl 43) ning isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd tl 52-55). Süüdistatav kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning oma süüd ei tunnistanud. Tunnistaja T L ütlustest nähtub, et 24.11.2018 peale kella 13.00 nägi ta kuidas üks tugevate väliste joobetunnustega (probleeme oli sirgelt kõndimisega ja tasakaalu hoidmisega) meesterahvas tuli poest välja alkoholi pudel käes ja istus autosse (Nissan Leaf) juhi kohale. Seejärel sõitis meesterahvas Oja tänavalt Tallinna mnt suunas ja jäi Elleni kohviku juures seisma. Tunnistaja helistas samal ajal numbrile 112 ja kui ta oli politseiga kõne lõpetanud, hakkas ta telefoniga filmima. Tunnistaja läks juhi juurde ja teatas juhile, et on kutsunud joobe tuvastamiseks kohale politsei. Autost oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Mingil hetkel haaras juht alkoholipudeli ja tahtis sealt jooma hakata, kuid tunnistaja tegevuse tulemusena see ei õnnestunud. Alkoholi üritas juht jooma hakata 2-l korral, kuid see tal ei õnnestunud. Juht üritas ka sündmuskohalt lahkuda, kuid tunnistaja takistas teda, hoides teda politsei saabumiseni kinni. Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisa (I kd tl 39-40), milles on vaadeldud kõne Häirekeskusesse. 24.11.
2. a kell 13.24 tehtud kõnes T L teatab, et Pärnu linnas Oja tänaval Tallinna mnt suunas juhib isik alkoholijoobes sõiduautot Nissan Leaf registreerimismärgiga xxx ning jäi seisma Elleni pagariäri juures. L.A sõiduki Nissan Leaf registreerimismärgiga xxx juhikohal viibimist ja tunnistaja T L ütlusi kinnitavad ka asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisa (I kd tl 35-38) milledelt nähtub, et L.A esinesid 24.11.2018 alkoholijoobele viitavad tunnused (aeglane reaktsioon ja kõne, käed värisevad), ta üritas mitmel korral juua alkoholi ja üritas ka sündmuskohalt lahkuda, kuid tunnistaja takistab teda. Nähtuvad ka sõiduki number ja registreerimismärk. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (I kd tl 43) nähtub, et L.A kõrvaldati LS § 91 lg 2 p 2 alusel (s.o kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) 24.11.2018 kell 13.59 sõiduauto Nissan Leaf registreerimismärgiga xxx juhtimiselt. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I kd tl 52-55) nähtub, et L.A peeti 24.11.2018 kell 13.35 Pärnu linnas xx kahtlustatavana kinni

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Asjaolu, et L.A oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, kinnitavad lisaks eelviidatud tunnistaja T L ütlustele ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga (I kd tl 41-42). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja Dräger Alcotest 9510 EE väljatrükist nähtub, et 24.11.2018 ajavahemikus kell 13.55-13.59 toimunud kahel mõõtmisel oli L.A alkoholijoobeks väljahingatavas õhus lõpliku lugemi kohaselt 1,24 mg/l. Arvestades laiendmääramatust, milleks on olnud 0,12 mg/l, oli seega lõplikuks mõõtetulemuseks 1,12 mg/l. Seega on tuvastatud, et 24.11.2018 kella 13.24 ajal ehk peale mootorsõiduki juhtimist oli L.A selline alkoholijoove, mille puhul tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,12 mg/l ehk isik oli LS § 69 lg 2 p 1 mõttes alkoholijoobes. Seega L.A rikkus LS 22 1-20-105 § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit ning LS § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohtuvaidlustes kaitsja esitas kaitseväite, milles leidis, et prokurör ei ole tõendanud süüdistatava joobeseisundi määramisega seotud mõõtetulemuste jälgitavust ja usaldusväärsust. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud joobe tuvastamiseks kasutatud tõenduslikul alkomeetril tüübikinnitustunnistuse ja taatlustunnistuse olemasolu ja et joobeseisundi oleks tuvastanud pädev mõõtja. Seega on süüdistatava joove nõuetekohaselt tõendamata. Kohus leiab, et kaitseaktis välja toodud üldist lauset, et kaitsja vaidlustab kõik süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad ning omaks ei võeta mitte ühtegi süüdistusaktis esitatud väidet ja seisukohta, ei saa pidada kaitsja aktiivseks väiteks mõõtetulemuse jälgitavuse osas. Vaidlust ei ole selles, et alkoholikontsentratsiooni isiku väljahingatavas õhus saab tõendada ainult taadeldud mõõtevahendi abil ja mõõtmist peab teostama pädev mõõtja. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et mõõtevahend on taadeldud, taatlustunnistuse nr TTRC18/

1. Kaitsja ei ole kohtulikul uurimisel kordagi tõstatanud probleemi selles, et tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli märgitud taatlustunnistus ei vasta tegelikkusele ega seadnud muul põhjusel antud tõendit kahtluse alla. Kohus leiab, et alles kohtuvaidlustest sellise väite esitamine on kaitsja poolt, kas pahatahtlik või on kaitsja olnud oma tööülesannete täitmisel hooletu, jättes kohtuliku uurimise käigus oma aktiivsed kaitseväited esitamata. Riigikohus oma lahendis nr 1-17-5210 p-s 25 on märkinud, et kohtumenetluses tuleb lähtuda üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus asjas nr 3-1-1-48-13, p 9.2). Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Vastupidisel juhul kuluks tarbetult aega ja ressurssi selliste menetluslike asjaolude tõendamisele, mille üle vaidlust pole ega pruugigi tekkida. Kohus leiab, et tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri väljatrüki näol on tegemist lubatavate tõenditega ning on alust eeldada, et tõenduslik alkomeeter on taadeldud, sellel on olemas tüübikinnitustunnistus ning mõõtmist teostav politseiametnik on pädev mõõtja, kes on läbinud vastava koolituse. Juhul kui kaitsjal tekkis eelviidatud asjaoludes kahtlus, oli kaitsja kohustatud nende tõendite esitamist taotlema. Kaitsjal tulnuks selline taotlus esitada juba kohtueelses menetluses. Kaitsja ei ole kriminaalmenetluse käigus taotlenud mõõtevahendi ja mõõtja kohta täpsemate andmete esitamist ega kordagi kohtuistungil tõendi lubatavust kahtluse alla seadnud. Kaitsjal oli võimalik mõõtetulemuse jälgitavuse kahtluse korral taotleda kohtuistungil taatlustunnistuse, tüübikinnitustunnistuse ja pädeva mõõtja tunnistuse esitamist, kuid kaitsja pole sellist õigust realiseerinud. Seega ei saa kohtu hinnangul alles kohtuvaidlustes prokuratuurile ette heita mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavate tõendite esitamata jätmist. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud, et L.A juhtis 24.11.2018 kella 13:24 ajal Pärnu linnas, xxx juures suunaga Tallinna maantee poole sõiduautot Nissan Leaf registreerimismärgiga xxx joobeseisundis, täpsemalt alkoholijoobe seisundis, 23 1-20-105 milles tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,12 mg/l, mistõttu on täidetud

§ 424

lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

§ 424

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on toime pandud siis, kui isik pani antud teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et L.A pani talle etteheidetava kuriteo ehk alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Arvestades L.A tuvastatud alkoholijoobe raskust, pidi L.A aru saama, et ta on alkoholijoobes, mistõttu mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Samuti kinnitab asjaolu, et L.A sai aru, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tema teojärgne käitumine. Peale seda, kui tunnistaja T L selgitas L.A-le , et kohale on kutsutud politsei, soovis süüdistatav tarvitada veel alkoholi ja hiljem ka sündmuskohalt lahkuda. Selline käitumine näitab, et L.A sai aru, et on alkoholijoobes ning soovis raskendada tema joobe ja isiku tuvastamist. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal, et L.A pani alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega, mistõttu on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü mootorsõiduki joobes juhtimises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 1 järgi.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et L.A teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi L.A õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. L.A on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. L.A on pannud toime talle etteheidetava kuriteod

§ 209lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi.

Seega tuleb L.A süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 424

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,

§ 209

lg 2 p 1 vangistuse ühest kuni viie aastani,

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning

§ 345lg 1 järgi vastavalt kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

L.A süü suurust

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 episoodides mõjutab esmalt toime pandud kuritegude episoodide arv ning tekitatud kahju suurus. Kelmuse episoodis oli L.A tekitatud kannatanule kahju vähemalt 10 739, 93 eurot. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et L.A pani teod toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm. L.A puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§ 58ja § 57 mõttes.

L.A süü suurust mõjutab ka asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga toime mitu kuritegu. Kuna kelmuse koosseisus seisnes pettus L.A poolt ka võltsitud 24 1-20-105 dokumendi kasutamises, siis ei neeldu selline tegu pettuses kui kelmuse koosseisutunnuses. Kohus leiab, et L.A pani

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 sätestatud kuriteod toime ideaalkogumis

§ 63lg 1 mõttes.

Kohus on seisukohal, et L.A täitis ühe teoga kolm erinevat kuriteokoosseisu. Antud juhul on mõlema kuriteod toimepanemine teineteisega ajaliselt ja eesmärgilt väga lähedalt seotud.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb L.A-le

§ 209lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi mõista üks karistus.

L.A süü suurust mootorsõiduki joobes juhtimises mõjutab esmalt joobe raskus ehk isiku alkoholisisaldus veres. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et L.A ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,12 milligrammi, seega vastas tema seisund raskele joobele. L.A juhtis mootorsõidukit raskes joobes päevasel ajal linnas, kus liiklustihedus on suur, seega oli ta ohtlik teistele kaasliiklejatele. Süü suurust iseloomustab ka asjaolu, et L.A üritas peale sõiduki juhtimise lõpetamist juua veel alkoholi ja sündmuskohalt lahkuda. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et L.A pani teo toime kavatsetusega. Kõik eeltoodu viitab L.A suurele süüle. L.A puhul ei esine ka antud episoodis karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§ 58ja § 57 mõttes.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. L.A puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Väärteokorras on L.A karistatud LS § 224 lg 2 rikkumise eest (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades). Arvestades, et L.A süü on suur ei saa kehtivate kriminaalkaristuste puudumist käesoleval juhul ülemäära tähtsustada ja seetõttu leiab kohus, et süüle vastavat karistust saab eripreventsiooni tõttu vaid natukene allapoole korrigeerida, määrates sealjuures ka lisakaristuse. Neid asjaolusid arvestades mõistab kohus L.A-le

§ 209

lg 2 p 1,

§ 344

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi ettenähtud kuritegude eest

§ 63

lg 1 ja

§ 209

lg 2 p 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 424

lg 1 alusel mõistab kohus L.A-le karistuseks vangistuse 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on ühel juhul varavastase süüteoga (sh avaliku usalduse vastase süüteoga) ja teisel juhul liiklussüüteoga, ei pea kohus võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku kaetuks lugemist raskema karistusega. Süüdlasele ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud pikemaajalisem vangistus. Kohtu arvates on samas põhjendatud karistuste osaline liitmine. Seega peab kohus põhjendatuks mõista

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.11.2018, s.o 2 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Arvestades, et L.A puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ning ta on oma elukohaks märkinud Saksamaa, jätab kohus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud ja veel kandmata karistuse L.A suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 25 1-20-105 Kohus leiab, et L.A-lt tuleb

§ 424

lg 3 ja § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Maanteeameti andmete väljatrüki (I kd tl 44,45) kohaselt omab L.A mootorsõiduki juhtimisõigust alates 18.09.2015, tähtajaga kuni 17.09.2025.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks.

§ 424

lg 3 kohaselt võib kohus

§ 424

lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 31-1-59-15, p 12). Esmalt arvestab kohus lisakaristuse mõistmisel samu asjaolusid, mida põhikaristuse juureski. Lisaks võtab kohus arvesse ka asjaolu, et põhi- ja lisakaristus koostoimes peavad vastama isiku süüle ning eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele ning avaldama koos isikule piisavat mõju hoidumaks ära uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul ei piisa L.A mõjutamiseks ainult põhikaristuse kohaldamisest. Kohtu hinnangul ei ületa mõistetud põhi- ja lisakaristus L.A süü suurust. Tuvastatud tehioludel ei saa L.A süüd pidada väikseks. Lisakaristusegi puhul tuleb arvestada, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tegu oli pandud toime raskeimas tahtluse vormis ehk kavatsetult, mis suurendab tema süüd. Süü tunnistamisest, toimepandu kahetsemisest ega hukkamõistust süüdistatava puhul rääkida ei saa. Vastupidi, L.A suhtumine toimepandusse ja tema käitumine kriminaalmenetluses kinnitab, et see väärib riigilt ranget hukkamõistu. L.A olles juhtinud mootorsõidukit joobes, üritas peale juhtumise lõpetamist veel alkoholi juua ja sündmuskohalt lahkuda. Üldteada on fakt, et aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi. Seega ühiskond ei saa tolereerida isikuid, kes alkoholijoobes on nõuks võtnud autot juhtida. Sellised isikud tuleb liiklusest ühiskonna turvalisuse tagamiseks teatud ajaks kõrvaldada. Seega on kohus veendunud, et juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik tema suhtumise muutmiseks. L.A on varem karistatud LS § 224 lg 2 rikkumise eest, kuid karistus on kohtuotsuse tegemise ajaks kustunud. Määratud rahatrahvid ei ole aga mõjuta isikut seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ainuüksi põhikaristus ei avaldaks L.A-le piisavat mõju ja selle mõju vähesust tuleb kompenseerida lisakaristuse määraamisega. 26 1-20-105 Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul vajalik L.A-lt lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Sealjuures jääb 4 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse sanktsiooni arvestades (3 kuud – 3 aastat) alammäära lähedale. Tõkend Tõkendit süüdistatava suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud L.A-le kohaldatud tõkendit ning L.A ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid Kriminaalasja materjalide juures on ka neli CD-plaati. Esimesel on tunnistaja T L poolt mobiiltelefoniga filmitud video (I kd tl 38). Teisel on Häirekeskusse tehtud kõnesalvestis (I kd tl 40). Kolmandal CD-plaadil on konto väljavõtted (I kd tl 154) ja neljandal TSD-d (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) koos lisadega (I kd tl 174). Kohus jätab nimetatud neli CD plaati KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1, 6, 9 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, asitõendi saatekulu ja sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 876 €. Seega tuleb L.A-lt KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel välja mõista riigituludesse sundraha 876 €. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskuludeks loetakse valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu ja muud kulud süüdistatava valitud kaitsjale koos käibemaksuga 7038,54 €. Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsuse korral tasub menetluskulud süüdimõistetu, jäävad valitud kaitsjale makstud tasud süüdimõistetu enda kanda. Liiklusregistriandmete väljatrükist, teisaldamisarvest ja väljastamisloast (I kd tl 46-48) nähtub, et L.A kasutuses olnud sõiduauto Nissan Leaf registreerimismärgiga xxx teisaldati 24.11.2018 kell 14:48 PPA Lääne prefektuuri parklasse, millega kaasnes teisaldamise kulu summas 54 €. Sõiduauto registrijärgne kasutaja V T sai 29.11.2018 auto kätte kohustuseta tasuda teisaldamise kulud. Kohus on seisukohal, et nimetatud sõiduauto on asitõendiks praeguses kriminaalasjas. Nimelt näeb KrMS § 124 lg 1 ette, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Praegusel juhul on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Seetõttu leiab kohus, et sõiduauto teisaldamiskulud isiku kinnipidamise kohast menetleja parklasse, tuleb lugeda KrMS § 175 lg 1 p 6 mõttes asitõendi saatekuluks. Seega tuleb L.A-lt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 6 alusel välja mõista riigituludesse asitõendi saatekuluna ka 54 €. 27 1-20-105 Seega tuleb L.A-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 930 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 28