) § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus
lg 1 p 4 alusel lõpetada.
kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas
Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Apellatsioonkaebuse seni veel menetlusse võtmata jätmine ei takista kompromissi kinnitamist. Menetlusökonoomia ja poolte menetluskulude kokkuhoiu seisukohalt on mõistlik kompromiss kinnitada enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist.
¹ lg 1 sätestab, et kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus menetluse lõpetamiseks, mh kompromissi sõlmimise tõttu, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ja lõpetada asja menetluse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt saab pärast apellatsioonkaebuse esitamist esimeses lõikes nimetatud toimingu teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse p-des 2.8–2.11 märgitu, vaid need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita. Kohus arvestas menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise otsustamisel. Tulenevalt
lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb hagi tagamine
lg 4 esimese lause alusel hageja taotlusel tühistada.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
Juhindudes
Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.