KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2022, Tallinn Haldusasja

) § 36 lg 4 p-s 3 nimetatud asjaolud. X esitas 28.06.2021 e-kirjaga PPA-le oma arvamuse ja vastuväited. 3. PPA keeldus 25.08.2021 otsusega nr 4.2-1/6820-2 X-le relvaloa väljastamisest, kuna isik on oma eluviisi ja käitumise tõttu sobimatu tulirelva omama.

§ 36

lg 4 p 3 alusel relvaloa väljastamisest keeldumine ei eelda kehtiva karistuse olemasolu, samuti seda, et juba kustunud karistus oleks seotud tulirelva või vägivallaga. Tulirelv on kõrgema ohu allikas ja sellepärast on seatud isikule, kellele relv usaldatakse, kõrged nõudmised, ta peab olema usaldusväärne. Isiku usaldusväärsuse hindamisel on oluline igasugune isikuga seotud teave, sh tema varasem käitumine. Ka isiku puhul, kel kehtivad karistused puuduvad ja kelle lähimineviku käitumises ei ole alarmeerivaid tegusid, võib jõuda järeldusele, et ta ei sobi tulirelva valdama. X kohta politsei infosüsteemis talletatud teabe põhjal on ta õigusvastaselt käitunud alates kümne aasta tagusest ajast kuni tänaseni. Kuigi X väidab, et ta on praegu ja lubab edaspidi olla seadusekuulekas kodanik, ta on pereinimene ja omandanud kõrghariduse, on ta varem toime pandud teod siiski suure kaaluga ja arvestades nii nende rohkust kui ka iseloomu (alkohol, narkootikumid), ei saa pidada X isikuks, kelle valdusesse võiks tulirelva usaldada. Asjaolu, et kunagine kriminaalkaristus ei olnud seotud vägivalla või relvaga, ei tee toimepandut vähetähtsamaks. Narkootikumidega seotud kuriteod, eriti veel narkootikumide levitamine, on rahvatervist ohustav ja ühiskonnas samavõrd taunimisväärne kui vägivallategu. Kuigi X-l ei ole alkoholi ja narkootikumidega seotud tegusid lähiminevikus pärast 2014. a süüdimõistvat kohtuotsust, esineb tal mitmeid liiklusalaseid rikkumisi. Liikluses lubatud suurima sõidukiiruse ületamist ei saa pidada vähetähtsaks, sellise teoga võidakse ohtu panna kaasliiklejad, ka iseend. Kuigi liiklusalased rikkumised ei pruugi olla nii suure kaaluga kui näiteks vägivalla, relva või narkootikumidega soetud süüteod, näitavad need antud juhul, et X paneb jätkuvalt toime seaduserikkumisi, ta ei ole õiguskuulekas. Kuigi ta ei ole toime pannud õigusrikkumisi tulirelvaga, ei saa tema senise käitumise ja eluviisi pinnalt olla kindel, et ta on võimeline täitma relvaseaduse nõudeid, mis on seotud tulirelva valdamisega. X väited, et ta on seadusekuulekas ning liiklusseaduse (LS) rikkumiste pisendamine annavad alust arvata, et ta ei saa aru relvaomanikule seatud kõrgendatud nõuetest ja võib jätkata tulevikus õigusrikkumiste toimepanemist. Relvaloa väljastamisest keeldumine tähendab küll X vaba eneseteostuse õiguse piiramist, kuid selle kaalub üles avaliku võimu kohustus kaitsta avalikku korda ja teiste inimeste turvalisust. Tulirelv on äärmuslik enesekaitsevahend. Turvalisust saab tagada ka muude vahenditega, näiteks valvesüsteem, turvauks, gaasipihusti. Otsus relvaluba mitte väljastada ei tähenda X jaoks, et tal puudub võimalus end ja oma vara kaitsta. 2

rikkumisega, ning LS rikkumisega seotud väärtegusid, mis pole rasked ega ole seotud relva omandamisega. Kaebaja on praegu ja edaspidi seadusekuulekas kodanik, on õppinud nooruses tehtud vigadest ega puutu kunagi enam kokku keelatud uimastitega. Kaebaja on omandanud viimaste aastate jooksul 2 kõrgharidust, on pereinimene ning soovib taotleda relvaluba enda ja oma vara kaitseks. PPA tugines relvaloa andmisest keeldumisel subjektiivsele hinnangule kaebaja eluviisi osas ja lähtus kehtetutest karistustest. PPA ei ole selgitanud, millise rikkumise tõttu keelduti kaebajale relvaluba andmast – kas sellepärast, et kaebaja müüs 7 a tagasi kanepit, või selle tõttu, et ta sõitis tehnoülevaatuseta autoga. Kuivõrd

1. a kriminaalkaristuseks määratud tingimisi vangistuse katseaeg oli läbitud rikkumisteta ning karistus on tänaseks kantud arhiivi, ei tohi PPA sellele asjaolule viidata. Arusaamatuks jääb ammuste rikkumiste arvesse võtmise põhjus, sh ka alaealisena toime pandud alkoholiga ja tubakaga ning keelatud ainetega seotud väärteod, millest on möödunud 11 a. Kaebaja ei ole nõus sellega, et PPA viitab kaebaja LS rikkumistele nagu kiiruse ületamine kuni 10 km/h ja ilma tehnoülevaatuseta sõiduauto kasutamine liikluses. Need väärteod ei ole rasked ja tahtlikud ning on sooritatud pigem inimlikkuse ja tähelepanematuse tõttu, millest enamus on kiirmenetlustega lõppenud ja ei läinud karistusregistrisse. Seega ei tohiks PPA nimetatud mineviku rikkumisi arvesse võtta. Kaebaja on alates
2. a-st olnud seadusekuulekas kodanik. Ta alustas oma karjääri kutselise maaklerina XXXX.
3. a jaanuaris sai ta Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rakendusliku kõrghariduse diplomi 3,5 aastat kestva ärijuhtimise kava finantsjuhtimise eriala läbimise eest. Kaebaja on kolme ettevõtte ja kahe korteriühistu juhatuse liige ning pereinimene. 2020‒
4. a-l sooritas kaebaja C- ja CE-kategooriate sõidueksamid. Kaebaja esitas relvaloa taotluse, sest aktiivselt kinnisvara arendamisega ja investeerimisega tegeledes puutus ta viimastel aastatel korduvalt kokku agressiivsete ja joobes isikutega, kes ähvardasid oma käitumisega tema elu, tervist ja vara. Kaebaja ettevõte Y OÜ tegeleb pankrotis ja võlgades olevate isikute vara ostmisega kohtutäiturite oksjonitelt ja vara edasimüümisega kasumi teenimise eesmärgil. Endised kinnisvaraomanikud on tihti pahatahtlikud ja võivad kaebajat ohustada. Kaebaja ei ole nõus vastustaja väitega, et kaebaja kätte ei saa suurema ohu allikaid usaldada. Ei ole usutav, et kaebaja hakkab tulirelva kuritarvitama. Väide, et õigusvastane käitumine on kaebajale iseloomulik ja võib relva omamisel kaasa tuua ohu relva kuritarvitamiseks, on vastustaja subjektiivne arvamus. PPA oli pealiskaudne ning võis teha otsuse keelduda relvaloa väljastamisest töötajate isiklikel põhjustel, sh ka isikliku vaenu tõttu. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kaebaja pöördumised politseisse
5. a-l ei olnud tingitud kaebaja elu, tervise või vara ohustumisega. Kaebaja pöördus korrakaitsjate poole juhtudel, kui esines reaalne oht. Politsei sündmuskohtadele saabumise ajaks või konfliktide osapooltega ühenduse võtmise ajaks oli kõik juba rahunenud ja politsei pilgu all ei käitutud enam ohtlikult. Usalduse puudumine kaebaja suhtes on vastustaja eelarvamus. Kaebaja püüab alati konflikte rahulikult lahendada. Kaebajal ei ole kunagi olnud vägivallaga või ähvardamisega seotud väärtegusid või rikkumisi.
6. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. 3

§ 36

lg 4 p 3 on diskretsiooniline alus relvaloa andmisest keeldumiseks, mis eeldab, et vastustaja hindab kaebaja käitumist ja eluviisi ning kaalub, kas see on tema enda või teiste isikute turvalisust sedavõrd ohustav, et on õigustatud loa andmisest keeldumine. Sätte eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu. Vastustaja on kaebajat iseloomustava teabe kasutamisel lähtunud relvatoimikus sisalduvatest tõenditest, sh politsei andmebaasidesse sisestatud andmetest, millest nähtub pikaajaliselt kaebaja õigusvastase käitumise korduvus. Relvaloa väljastamisest keeldumisel on PPA-l suur kaalutlusruum. PPA hindab ühelt poolt kaebaja eluviisi ja käitumist, st kas kaebaja on usaldusväärne relva kui suurema ohu allikat käitlema, ning teiselt poolt avalikku huvi ehk kas kaebaja õigus relva omada kaalub üles teiste isikute õiguste riive ohu näol, mida tulirelv, kui ta on ebausaldusväärse isiku käes, võib põhjustada kolmandatele isikutele.

-s on kehtestatud relvaloa taotlejale kõrged nõuded, kuna relva omamisel võib isik kasutada relva ühiskonna ohustamiseks. Vastustaja on hinnanud kaebaja eluviisi ja käitumist tema poolt toimepandud tegude kaudu pikemal ajaperioodil ning see kinnitab, et kaebaja ei ole seadusekuulekas, tema õigusvastastes tegudes on muster korduvuse näol ning kaebaja ei ole asunud oma käitumist muutma. Õigusvastane käitumine on kaebajale iseloomulik ja võib relva omamisel kaasa tuua ohu relva kuritarvitamiseks. Puudub vaidlus, et otsuses viidatud kaebaja õigusvastased tegevused 2010‒2021. a-tel, sh korduvalt lubatud sõidukiiruse ületamine, on aset leidnud.

§ 41

lg 9 kohaselt väljastatakse relvaluba, kui ei esine

§-des 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid. Antud juhul esinevad relvaloa andmist välistavad asjaolud – kaebaja ei ole õiguskuulekas ning kaebaja käitumine ajas ei ole muutunud, mis tähendab, et kaebajal puudub vastutustunne teiste ühiskonnaliikmete suhtes. Isikule, keda ei saa usaldada, ei saa usaldada relva. Kaebaja ei näe jätkuvalt enda hoiakutes ja käitumises vigu. Kuna kaebaja ei ole asunud seadusekuulekalt käituma, on kahtlus, et ta ei suuda relva kui kõrgendatud ohu allika käitlemisel jääda vastutustundlikuks. Kaebaja ei ole seni aru saanud, et rikkumisi põhjustab kaebaja oma mõttelaadi ja sellest juhitud õigusvastase käitumisega. Samuti ei ole kaebaja aru saanud või ei soovi aru saada oma käitumise võimalikest tagajärgedest, sh ohtlikkusest.

§ 36

lg 4 p 3 alusel kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada isiku käitumisest tingitud kahjulike tagajärgede saabumise ohtu. Ei saa välistada, et kui kaebaja ei ole seni oma käitumist ja suhtumist õiguskorda muutnud, on ka tulevikus oht, et ta võib relva kui suurema ohu allikaga toime panna õigusrikkumisi. Sellist ohtu tuleb ennetada. Kaebajale inkrimineeritud uue liiklusalase väärteo toimepanemine

1. a-l näitab, et eelmised süütegude eest mõistetud karistused ei suutnud kaebajat mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma ja ta on jätkanud seadusvastase käitumisega, tegemata eelmistest karistustest järeldusi. Kaebaja suhtub nii võimalikesse karistustesse kui ka enese ja teiste ohutusse ükskõikselt ning on teadlikult ja jätkuvalt ohtlik, pannes oma käitumisega ohtu iseenda ja teised. Avalik huvi on suunatud sellele, et tulirelvad oleksid vaid selliste isikute valduses, kes vastavad kõrgendatud nõudmistele. Antud juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja relvavajaduse. Otsus on proportsionaalne. Vastustaja ei ole otsust tehes tuginenud karistusregistri arhiivi kantud õigusrikkumistele või arvesse võtnud mittekehtivaid süütegusid. Vastustaja on välja toonud asjaolud ja on andnud läbi nende hinnangu kaebaja käitumisele. Politsei andmekogus registreeritud juhtumite sisust nähtub, et kaebaja
2. a pöördumised (30.01.2020, 02.02.2020, 08.04.2020 ja 23.12.2020 juhtumid) häirekeskuse poole ei olnud tingitud asjaolust, et kaebaja elu, tervis või vara oli ohus. Samuti ei saa väita, et kõik juhtumid olid seotud kaebaja tööülesannetega. Pigem on tulirelva soetamise eesmärk kaebajal tavaelus ette tulevate konfliktide relva ähvardusel lahendamine. Sellisel eesmärgil relva soetamist ei pea vastustaja võimalikuks. Relva võib omada usaldusväärne isik. Kaebaja osas selline usaldus puudub. 4

§ 36

lg 4 p 3 kohaldamisel on kaalumise aluseks isiku eluviis või käitumine, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2021 otsus nr 3-19-1641). Relvaloa andmisest keeldumine on põhjendatud, kui asjaoludest tulenevalt saab sellise ohu realiseerumist pidada tõenäoliseks. Vastustaja ei saa relvaloa andmisest keelduda karistusregistrist kustunud andmetele viidates.

sätetest tuleneb põhimõte, mille kohaselt karistusandmete kustutamisel ei laiene isikule enam relvaloa andmise keeld (

§ 36

lg 2) või õigus talle relvaloa andmisest keelduda (

§ 36lg 4 p 5). Karistusregistri seaduse (Kar

RS) § 20 lg 1 p 16 järgi on PPA-l õigus saada registri arhiivis asuvaid andmeid

-s sätestatud taustakontrolli tegemiseks. KarRS § 5 lg-2 on loetletud juhud, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Selle sätte p 7 järgi on karistusregistrist kustutatud andmetel õiguslik tähendus KarRS § 20 lg 1 p-s 16 nimetatud seaduses (s.o

-s) sätestatud taustakontrolli tegemisel.

§ 8328

lg-s 2 on sätestatud juhud, mida käsitatakse taustakontrollina relvaseaduse tähenduses. Kaebajal puuduvad karistusregistris kehtivad karistused. Kuivõrd PPA-l on KarRS § 20 lg 1 p 16 alusel õigus saada registri arhiivis asuvaid andmeid

-s sätestatud taustakontrolli tegemiseks, mitte aga relvaloa taotluse lahendamisel läbiviidava eelkontrolli tegemiseks, on vastustaja viited arhiveeritud süütegudele ja karistatusele lubamatud, vaatamata sellele, et karistusregistris mittekajastuvad andmed nähtuvad PPA andmebaasist. Olukorras, kus kaebajal puudusid kehtivad karistused, oli arhiivi kantud andmete arvestamine

§ 36lg 4 p 3 kohaldamisel ja relvaloa taotluse lahendamisel õigusvastane.

Kuivõrd karistusandmetele juurdepääsu õigust relvaloa eelkontrolli läbiviimiseks ei tulene ka ühestki teisest õigusnormist, ei ole PPA otsuses kaebaja varem toime pandud süütegudele viitamine ja otsuse kaalutlustes neile süütegudele tuginemine õiguspärane. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 541 lg-st 3 tuleneb, et mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ning lühimenetluses määratav mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Seega on õigusvastane mitte üksnes tuginemine karistusregistri arhiivi kantud karistustele, vaid ka süütegudele (väärteorikkumistele), mille eest määratud trahvid ei ole käsitatavad karistustena. Seega ei ole kaebaja karistusandmetele viitavad kaalutlused kohased ning vastustaja on teinud kaalutlusvea. Kogu vaidlustatud otsus ja prognoos tugineb kaebaja arhiveeritud karistustele ning lühimenetlusele allutatud väärteorikkumistele. PPA on üksikasjalikult välja toonud kaebaja varasema karistatuse ning loetlenud kaebaja toimepandud süüteod, sh süüteod, mis on toime pandud alaealisena (s.o alkoholi tarbimisega seotud süüteod) ning liiklusalased rikkumised. Ehkki PPA viitab otsuse asjaoludes karistusregistris karistuste puudumisele, on PPA omistanud otsuse põhjendavas osas peamise kaalu

§ 36

lg 4 p 3 kohaldamisel ehk isiku eluviisi ja käitumise hindamisel esmajoones varasematele arhiveeritud süütegudele ning toonud eriti taunimisväärsena ja vägivallateoga võrdsustatuna välja narkootikumide levitamisega seotud varasema kuriteo. Süütegude puhul on toonitatud nende iseloomu just alkoholi ja narkootikumidega seoses. PPA on seejuures arvestanud ka liiklusalaste rikkumistega, pidades küll õigustatult lubatud sõidukiiruse ületamist enda ja kaasliiklejate ohtu asetamiseks. Seejuures on PPA möönnud, et liiklusalased rikkumised ei ole nii suure kaaluga kui narkootikumidega 5

§ 36

lg 4 p 3 kohasel kaebaja eluviisi ja käitumise hindamisel arvestanud esmajoones kaebaja poolt alaealisena toimepandud alkoholi tarbimisega seotud süütegusid ning Harju Maakohtu

1. a otsusega nr 1-14-8009 karistatust, ehkki need karistusandmed on arhiveeritud. Seejuures on PPA pidanud varasemat karistatust alkoholi ja narkootikumidega seotud süütegude osas kaalukamaks asjaolust, et kaebaja on nüüdseks pereinimene ja omandanud kõrghariduse ning on lubanud olla seadusekuulekas. Kaebaja poolne liiklusalaste rikkumiste toimepanemine ja nende tähtsuse pisendamine viitab ühelt poolt kahtlusele, et kaebaja ei pruugi hoomata relvaomanikult oodatavaid kõrgendatud nõudeid. Samas ei ole kohus veendunud, et see asjaolu üksinda õigustab relvaloa andmisest keeldumist, arvestades, et rikkumiste pisendamise argumendi on kaebaja esitanud vastuväitena tema relvaloa väljastamisest keeldumisest teavitamisele ning viitega, et tegemist ei ole raskete rikkumistega. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust vastustaja eest (HKMS § 158 lg 3). Et vaidlustatud otsuse tegemisel puudusid kaebajal kehtivad karistused karistusregistris ja PPA on relvaloa andmisest keeldumisel tuginenud kaalutlustes esmajoones kaebaja varasemale ja arhiveeritud karistatusele ning karistusregistrisse mittekantud rikkumistele, omistades varasemale karistatusele tema eluviisi ja käitumise hindamisel ning prognoosotsuse tegemisel peamise tähenduse, kusjuures oluline kaal on kaebaja poolt alaealisena toimepandud süütegudel ning kuriteol, mille eest määrati karistus enam kui 7 aastat tagasi, on vastustaja rikkunud kaalutlusõigust määral, mis toob kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Loa andmisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud objektiivsete asjaolude ja asjakohaste kaalutlustega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
2. PPA palub 18.02.2022 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud PPA 25.08.2021 otsus on õiguspärane.

§ 36lg 4 p 3 eesmärk on kaitsta inimeste turvalisust, tervist ja elu.

Selleks kogus PPA menetluses tõendeid ja hindas neid kogumis, sh lähtus relvatoimikus ja politsei andmebaasides olevast teabest. Kogutud tõenditest nähtub kaebaja õigusvastase käitumise korduvus. Ka liiklusrikkumised võivad kogumis muude isiksuseomadusi ja käitumist illustreerivate asjaoludega õigustada kaebajale relvaloa mitteandmist.

§ 36

lg 4 p 3 annab PPA-le avara kaalutlusõiguse relvaloa väljastamisest keeldumiseks nendel juhtudel, kui isiku usaldusväärsus avaliku võimu silmis on langenud selliselt, et temale ei ole mõistlik relvaluba anda tulenevalt õigusrikkumiste korduvusest. Praeguses asjas on kohaldatavad Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 otsuse nr 3-21-628 (p 8) seisukohad, sest enne relvaloa väljastamist PPA kaalub ja hindab samu asjaolusid, sh kas kaebaja suudab täita kohustusi, mis tulenevad talle juhul, kui ta oleks relvaomanik. Kaebaja varasemast käitumisest nähtub, et ta ei suuda allutada end reeglitest kinnipidamisele, sh ei ole ta suuteline kontrollima enda käitumist ega olema kõrgema ohu allika valdamisel õiguskuulekas. Relvaloa taotluse menetluses ei anna PPA kaebaja tegudele karistusõiguslikku hinnangut ehk ei anna hinnangut kaebaja tegude retsidiivsusele kriminaalõiguslikus mõttes, vaid selgitab kaebaja tegude kaudu välja kaebajale iseloomulikud käitumisjooned, -mustri, loomuomase käitumise, mille järgi on võimalik hinnata, kas kaebaja on sobilik relva kandma, kas kaebajast võib lähtuda oht nii talle endale kui ka teiste isikute turvalisusele. Avalik huvi on suunatud 6

§ 36

lg 4 p 3 tähenduses.

§ 36lg 4 p 3 rakendamine ei eelda kehtivaid karistusi.

Relvaloa väljastamisest keeldumine ei ole kaebaja õiguste intensiivne riive, sest kaebajal on võimalik ka teiste vahenditega või muul viisil kaitsta ennast ja oma vara. Kaebaja ei ole relva omamise õigust lõplikult kaotanud. Kaebajal on võimalik õigusvastastest tegudest hoidumisega taastada oma usaldusväärsus, millisel juhul on relvaloa andmine mõeldav.

1. X palub 08.03.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei nõustu PPA seisukohaga, et ta ei ole piisavalt usaldusväärne ja seadusekuulekas relvaloa saamiseks. Kaebaja tegude tõttu ei ole kunagi ükski inimene viga saanud. Kaebaja ei ole liiklusohtlikke olukordasid tekitanud ega vägivalda kasutanud. Relvaluba on kaebajale vajalik enda, pereliikmete ja vara kaitseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. PPA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. 7

§ 36

lg 4 p 3 alusel, mis sätestab, et relvaloa andmisest võib keelduda isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Sellest sättest tulenevalt on PPA-l sätte kohaldamisel kaalutlusõigus otsustamaks, kas olukorras, kus isiku puhul on tuvastatud käitumine enda või teiste isikute turvalisust ohustaval viisil, tuleb temale relvaloa andmisest keelduda.

§ 36

lg 4 p 3 kohaldamisel on eelkõige oluline tuvastada, kas isik on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine hõlmab ka muid asjaolusid peale kehtiva karistatuse. Siin peetakse silmas laiemalt loa taotleja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1675, p 9). Et tegu ei pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes (kaebaja viide karistatuse puudumisele), ei tähenda, et sama tegu (ka üksik käitumisakt) ei võiks olla tunnistuseks enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest

§ 36lg 4 p 3 tähenduses.

Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine võib isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist kustutatud või mida sinna ei kantagi (lühimenetlus). Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut kaebaja tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes (vt

§ 36

lg 4 p 5), vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut iseloomustavana (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-17-2282, 3-20-1675, 3-20-2365). Niisiis iseloomustavad kaebajat lisaks kehtivate karistuste puudumisele ka politsei andmebaasis fikseeritud kaebajaga toimunud sündmused, sh lühimenetlustes fikseeritud kiiruseületamised ja muud liiklusrikkumised. Lisaks viitab ringkonnakohus, et 15.03.2023 jõustus KarRS muudatus, mis võimaldab PPA-l kasutada karistusregistri arhiivi andmeid ka relvaseaduse nõuetele vastavuse kontrollimisel (KarRS § 20 lg 1 p 16). Sellest sättest saab PPA lähtuda ka kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel.

1. Ohu hindamisel (kas ja milline) teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Seega hõlmab ohuhinnang nii tõendite hindamist kui ka määratlemata õigusmõiste sisustamist. Kontrollides haldusorgani prognoosotsust faktilisest ja õiguslikust küljest, ei sekku kohus lubamatult täitevvõimu tegevussfääri. Ohu mõiste sisustamine ning olukordade kvalifitseerimine ohuks on kontrollitav juriidilise argumentatsiooni ja metoodika abil, mida toetab ka kaalul olev põhiõigus (praegusel juhul vaba eneseteostus). Järelikult ei ole täitevvõimul ohu ja selle lävenditega seotud mõistete sisustamisel kontrollivabast hindamisruumist tulenevat monopoli ja see on kohtulikult kontrollitav (Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545 p 26 ja seal viidatu kohtupraktika).
2. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA kaebajast tõenäoliselt tuleneva ohu hindamisel (prognoosotsus) teinud vea. Nii nähtub PPA 25.08.2021 otsusest (dtl 5 jj, otsuse lk 2 kolmas lõik), et PPA on suure kaalu omistanud kaebaja
3. a süüdimõistvale otsusele kriminaalasjas nr 1-14-8009 ja ka tema poolt alaealisena toime pandud tegudele, mis on seotud narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega. PPA otsusest nähtub aga ka, et viimane alkoholiga seotud intsident on fikseeritud
4. a-l alaealisena ning narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega samuti
5. a-l. Lähiminevikust nähtub kaebajal lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimine (
6. a-l) ja kahel korral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimine (
7. a-l). Arvestades, et kaebaja teod, mis on seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise või edasimüügiga, toimusid siis, kui kaebaja oli alaealine või alles 8

§ 36lg 4 p 3 tähenduses.

PPA on oma prognoosotsuses omistanud ebaproportsionaalselt suure tähenduse kaebaja minevikus toime pandud alkoholi ja narkootikumidega seotud tegudele. Samuti ei ole PPA piisavalt põhjendanud, miks kaebajat positiivselt iseloomustavad asjaolud (kehtivad karistused puuduvad, pereinimene, omandatud kõrgharidus) ei anna alust järeldada, et isik on oma eluviisi ja käitumist muutnud, vaid ohustab jätkuvalt enda või teiste turvalisust. See on toonud kaasa vale prognoosotsuse kaebajast lähtuva ohu hindamisel. 13. Menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses esitanud andmeid menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9