Obsah (6)

§ 101§ 2172§ 116§ 96§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-222 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. Š. hagi L. R. (R.) vastu elatise vähend

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
2. J. Š. esitas Viru Maakohtule hagi L. R. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas nr 2-17-12823 J. Š.lt välja elatis tütre kasuks seadusjärgses miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast). Hageja ei ole suuteline tasuma elatist nõutud määras (so 292 eurot kuus) oma tervisliku seisundi tõttu. Seljaprobleemide tõttu ei ole võimalik töötada erialasel ametikohal – xxx. Diagnoosiks on pandud XXX. Kaitseressursside Ameti 22.04.2022.a. otsusega jäeti hageja ajateenistusse kutsumata seoses tervisliku seisundiga. Hageja on võtnud end arvele Töötukassas ning on töökoha otsingutel vastavalt oma tervislikule seisundile. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 200 eurole kuus tagasiulatuvalt aasta eest. KOSTJA VASTUVÄITED
3. Kostjate seaduslik esindaja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja soovib hagejalt elatist jätkuvalt perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras (

§ 2172lg 1), lisaks jooksvale elatise soovib kostja ka võla tasumist.

Võla on nõus kostja jaotama igakuisteks makseteks 200 eurot. Kostja leiab, et väljamõistetud elatise vähendamiseks alust ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
3. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
4. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Eeltoodu kehtib ka kompromissi kinnitamise määruse alusel tasumisele kuuluvate elatisemaksete muutmise kohta. 2 Alates
5. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
5. Käesoleval juhul ei tugine hageja oma nõudes õigusliku olukorra muutumisele, vaid tervislikule seisundile. 09.10.2017.a otsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr 2-17-12823 mõistis Viru Maakohus J. Š.lt välja elatise L. R. kasuks igakuiselt 235 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseadusega kehtestatud miinimummäär kuni tütre täisealiseks saamiseni (I kd tl 5-8). Hageja märgib, et ei ole võimeline tasuma elatist väljamõistetud määras ning palub vähendada elatist 200 eurole kuus tagasiulatuvalt aasta eest (I kd tl 3). Kostjat seaduslik esindaja hagiga ei nõustu ja soovib elatist väljamõistetud määras + elatise võla tasumist. 7.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4) . 3
2. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) 9. Hageja väidab, et ei suuda väljamõistetud ulatuses elatist tasuda tervislikel põhjustel. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui hageja väidab, et tema tervislik seisund ei võimalda erialasel ametikohal töötada ja sellest tulenevalt elatist väljamõistetud ulatuses tasuda, ning olukord on muutunud võrreldes tsiviilasjas 217-12823 kohtuotsuse tegemise (millega elatis välja mõisteti) seisuga, mistõttu on hageja

§ 102

lg 2 olukorras mis õigustab elatise väljamõistmist alla seaduses kehtestatud miinimummäära (mõjuv põhjus), tuli hagejal seda ka tõendada. Hageja paljasõnalised väited tervisliku seisundi kohta ei saa olla aluseks kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Kohus andis hagejale tähtaja mh tervislikku seisundi kohta tõendite esitamiseks (I kd tl 11). Kohus märkis, et Kaitseressursside Ameti tõend (I kd tl 4) selle kohta, et hagejat ei kutsuta ajateenistusse tervislikel põhjustel, ei tõenda hageja puuduvat töövõimet ega seda, et ta pole suuteline tööd tegema või on töötamine teatud erialal vastunäidustatud või piiratud. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et asjaolud seonduvalt väidetava tervisliku seisundiga tekkisid pärast elatise väljamõistmise otsuse (Viru Maakohtu 09.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12823, I kd tl 5-8) tegemist (vt TsMS § 459 lg 1 p 2) Viidatud otsuses on kohus märkinud, et J. Š. sai hagimaterjalid isiklikult kätte, kuid jättis hagile vastamata. Käesolevas asjas esitas hageja küll tõenditena digiloo väljavõtte ja uuringu vastuse (I kd tl 22,24), millest nähtuvad kaebused nimmevalule ning teostatud KT-uuring lülisamba nimmeosast, seega seljaprobleemid on olemas. Küll aga ei tõenda esitatud meditsiinidokumendid seda, kas ja kuivõrd on hageja töövõime piiratud. Kohus märgib, et töökoha puudumine ja selle otsimine eivabasta vanemat oma kohustuste kandmisest laste ees ning vanemal tuleb endal leida viis, kuidas oma kohustused laste ees täita. Töötamise registri andmetel töötab hageja alates 21.02.2023.a. AS X (I kd tl 62)

1. Tutvunud hageja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmetega (nii hageja enda esitatud kui kohtu päringutele saadudu vastuste andmetega), on kohus seisukohal, et hageja majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist väljamõistetud määras ning elatise vähendamine on põhjendatud mitte hageja tervislikule seisundile ja töövõime piiratusele tuginedes (väited tõendamata), vaid alates 01.01.2022.a. õigusliku olukorra (perekonnaseaduses sätestatud elatise regulatsiooni) muutumisele. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvad sissetulekud vaid Töötukassa töötutoetusena vahemikus 169,56-282,60 eurot (I kd tl 26-33), töötamise registri andmetel hageja alates 21.02.2023.a. töötab võlaõigusliku lepingu alusel AS-s X. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt ei ole perioodil 01.02.2022-31.01.2023.a. hageja tulu saanud (tulu 0, I kd tl 127) Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on J. Š. kantud xxx omanikuna (ühisomanikuna koos U. Š.ga; I kd tl 60) 4 Transpordiameti Liiklusregistri andmetel J. Š.l sõidukeid ei ole. Kostja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal: Kostja seadusliku esindaja igakuised püsikulud on kokku koos lasteaiatasu ja lapse ujumistreeninguga ca 350 eurot (I kd tl 44, 45, 46, 48, 51, 53). Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt saab J. R. peretoetust 80 eurot kuus ning on saanud elatisabi (I kd tl 51). Kinnistusraamatu väljavõtte järgi on J. R. xxx omanik (I kd tl 59). Transpordiameti Liiklusregistri andmetel sõiduki omanikuna registreeritud ei ole. J. R. pangakonto väljavõttelt nähtub sissetulekuna töötasu X vahemikus 622-871 eurot (I kd tl 87107). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on J. R.le perioodil 01.02.2022-31.01.2023.a. arvestatud tulu 7200,71 eurot (I kd tl 118), mis jagatuna 12 kuule on keskmiselt 600 eurot kuus. Kohtutäituri tõendi kohaselt on J. Š. elatise võlg 02.02.2023.a seisuga L. R. ees 6709, 34 eurot ja riigile makstud elatisabi eest 2776,94 eurot, kokku 9486,28 eurot (I kd tl 52). Kostja seaduslik esindaja märkis hagile esitatud kirjalikus vastuses, et soovib kostjalt elatise võla väljamõistmist ning on nõus selle tasumisega osade kaupa 200 eurost osamaksetena. Kohus selgitab, et täitemenetluses kohtuotsuse täitmisel tekkinud võla osas saab võimalikud kokkulepped sõlmida täitemenetluses.
2. Arvestades poolte majanduslikku seisundit leiab kohus, et hagejalt väljamõistetud elatise vähendamine on põhjendatud tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest alates 01.01.2022.a. Alates 01.01.2022.a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 209,20 eurot (alates 01.04.2022.a.), mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
2. aprillil. Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,20 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209.20 + 50,55 = 259,75 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 255,64 - 40=215,64 igakuine elatis. Alla kehtiva

§ 101

järgi arvutatud miinimummäära elatise väljamõistmiseks kohtu hinnangul alust ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et on

§ 102olukorras, mis õigustaks elatise tasumist alla seadusjärgse miinimumi.

5 Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja vähendab J. Š.lt Viru Maakohtu 09.10.2017.a otsusega väljamõistetud elatist alates 05.01.2023.a. (vt TsMS § 459 lg 2)

§ 101alusel arvestatud miinimummäärani. Menetluskulude jaotus 12. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6