6.Kohustada Kehtna Hoiu-Laenuühistut tasuma menetluskulud ja viivis GRIFF Õigusbüroo osaühingu kontole nr EE
Kohus ega ükski muu vaidlusi lahendav organ ei ole kostja võlanõuet kontrollinud. Ebaselget või põhjendamatut nõuet ei tohi täita. Kostja on nõude alusdokumentidena esitanud kohtutäiturile 15.04.2019 laenulepingu nr 10-2019 allkirjastamata dokumendi, tõenäoliselt laenulepingu projekti, ja Exceli tabeli vormis allkirjastamata maksegraafiku. Lepingu punkti 3.
Kostja sõnul ei ole hageja lepingut sõlminud tarbijana. Kostja väitel astus hageja kostja liikmeks juba 2008.a ning hageja on kostjalt laenu saanud ka 2008.a ja 2018.a. 7.Tarbijakaitseseaduse § 2 p 1 sätestab, et käesoleva seaduse tähenduses on tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Ühistu liige ei ole klient, vaid ühistu kaasomanik, siis ei ole tegemist tarbija-kaupleja vahelise suhtega tarbijakaitseseaduse mõttes.
lg 5 sätestab, et tarbija on
-i tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Erialakirjanduse kohaselt ei ole tarbija mõiste aga universaalne igasuguste lepingute jaoks, mistõttu tuleb igal üksikul juhul kindlaks teha, kas isik konkreetses võlasuhtes vastab tarbija tunnustele või mitte. Tarbija definitsioon on piisavalt lai, et kohaldada tarbijakaitselisi norme paindlikumalt. Kahtluse korral tuleb aluseks võtta tehingu eesmärk. Tarbija definitsioon sisaldab kahte tunnust: tarbija on füüsiline isik ja tarbija on isik, kes teeb tehingu väljaspool iseseisvat majandus- või kutsetegevust. Kohus leiab, et hageja, olles küll kostja kaasomanik, on väga väikses osas seotud kostja majandustegevusega ja hageja puhul tuleb kohaldada tarbija mõiste laiendamist, kuna pooltevahelise laenutehingu näol on tegemist tarbijale tavapäraselt pakutava teenusega. Kuid kostja leiab, et hageja korteriomandite 3 müügilepingutega on leidnud tõendamist, et hageja poolt on ajavahemikus 11.12.2015 kuni 20.12.2019 omandatud kokku viis korteriomandit ning müüdud on nendest kolm. Nimetatud tehingute tulemusena on hageja teeninud kokku kasumit 34 000 eurot. xxxxxxxx xxx xx-xx korteriomand on omandatud 1000 euroga ja võõrandatud kuus kuud hiljem 28 000 euro eest. Seega teenis hageja kasumit 27 000 eurot. xxx xx-xx korteriomand on omandatud 21 000 eruoga ja võõrandatu 33 000 euro eest, seega teenis hageja kasumit 12 000 eurot. Nimetatud korteriomandid kasutati hageja väidete kohaselt elukohana ligi poolteist aastat ning müügile eelnenud pool aastat ei olnud korter enam hageja ega tema perekonnaliikmete elukohaks. Seega ei olnud korteriomandi müük selgelt seotud elukoha vahetusega. Elukohta vahetati kuus kuud enne korteriomandi müüki. xxxxx x-xx korteriomandi omandas hageja kostjalt võetud laenu arvelt 15 900 euroga ja ajal, mil ta ise juba omas kahte korteriomandit. Hageja võõrandas selle kaheksa kuud hiljem 10 900 euroga, teenides kahjumit 5000 eurot. Korteriomand omandati ajal, mil hagejal ja tema pereliikmetel, sh emal, oli olemas elukoht. Nimetatu viitab üheselt sellele, et hageja omandas korteriomandi eesmärgiga see hiljem maha müüa ning asjaolu, et seda kasutas vahepeal tema ema, ei ole majandustegevuse tuvastamise kontekstis oluline. Kostja arvates ei ole oluline asjaolu, s hageja koos oma pereliimetega on kasutanud ja ka kasutab majandustegevuse raames omandatud kinnisvara ka isiklikuks otstarbeks. Tegemist on levinud skeemiga, millega püütakse vältida maksukohustuse tekkimist, kasutades väidet, et võõrandati oma elukoht. Kui nelja aasta jooksul vahetatakse järjepidevalt elukohti ja sellise järjepideva tegevusega kaasneb kasumi teenimine, on ilmne, et elukoha vahetuste tegelik eesmärk on kinnisvara omandamise ja võõrandamisega kasumi teenimine. 8.Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et xxxxxxxx xxx xx-xx korteriomandi otsustas ema elukaaslane hagejale jätta. Pärast ema venna surma otsustasid hageja ja tema ema xxxxxxxxx kolida, kuna seal elasid nende ainukesed sugulased. Seetõttu müüs hageja xxxxxxxx xxx xx-xx korteriomandi ja ostis xxxxxxxxx korteriomandi xxx xx-xx. xxxxxxxx sündis hageja komas laps ja seetõttu xxxxxxxx asuv korteriomand jäi perele kitsaks. Hageja ema tahtis taas xxxxxxxx elama tulla. Ta asus elama xxxx hageja elukaaslasele kuuluvasse korterisse. Kuna xxxxxxxx nappis töökohti normaalse tööajaga ja hageja oli lastega üksinda, siis soovis ta sealt lahkuda ning ta leidis suurema korteri xxxxxxx, kuhu kogu perekond ära mahtus. Hageja elab seal siiani. Hageja läks laste isast lahku ja seetõttu pidi hageja ema vabastama xxx korteri. Kuna hageja müüs ema elukaaslase korteri maha, oli tal kohustus emale uus korter osta. Alguses hageja üüris emale korteri, kuid kuna ema ei olnud selle korteri asukohaga rahul, otsustas hageja emale elamiseks korteri osta laenu võtmise teel. Hagejal avanes võimalus emale korter odavalt osta kõrvalmajja. Hagejale laenu pankadest ei antud. Ja hageja küsis laenu kostjalt emale korteri ostmiseks. Hageja oli just saanud xxxxxxxx töökoha. Kuna hagejal oli väike laps, ei saanud ta korralikult tööl käia, olles hoolduslehel. Hageja esitas kostjale oma sissetulekud, milleks olid elatis, suure peretoetus ja töötasu 720 eurot. Hageja arvestas, et tema kindel sissetulek on elatis ja peretoetused, millest saab alati laenu tasuda. Reaalsus oli see, et kui ta tööl ei saanud käia, elas pere peretoetustest. Kuid hageja jäi laenu tagasimaksmisega jänni. Kuid siis läks hageja auto katki ja selle eest oli vaja maksta. Siis otsustas hageja korteri maha müüa, see müüdi maha kahjumiga. Pärast auto korda tegemist anti see tagasi liisingufirmale, kuna hagejal ei olnud võimalik autot endale lubada. Hageja laste isa suri 19.12.2020, mis lõi kõik hageja plaanid segi. Elatise kadumine tõi hageja eelarvesse puudujäägi. Hageja poolt võetud laen laekus tema SEB Pank AS-i kontole. Laenusummast oli maha võetud 800 või 900 eurot liikmemaksu, kuna hageja astus ühistu liikmeks. Ühistu kontole tuli igakuiselt tagastada laenumaksed. Laenu võttis hageja tarbijana, mitte majandustegevuseks. Korteri ostis hageja emale, kuid ema ei olnud seal rahul, sest korter asus kõrgel ja seal olid lärmakad naabrid. Hagejale tundus loogiline osta emale korter Kehtnasse, et viibida hageja pere läheduses. Õigem tundus maksta laenu kui üüri. Hageja 4 asus elama järjest suuremasse korterisse, kuna tema pere suurenes. Hageja elas reaalselt ostetud korterites. 9.Tunnistaja M J ütlustest nähtub, et xxxxxxxx xxx xx-xx korter kuulus tema elukaaslasele ja korter vormistati hageja nimele, kuna tal on mitu last. Seejärel otsustati kolida xxxxxxxxx, kuna seal elasid pere sugulased. Hageja ostis korteri xxxxxxxxx. Seal elasid tunnistaja ja hageja koos lastega. Ka hageja elukaaslane tuli sinna elama. Seetõttu kolis tunnistaja hageja elukaaslasele kuuluvasse korterisse xxxx. Mõne aja pärast kolis ka hageja xxxxxxxxx xxxxxxxxx, kus elab praeguseni. Hagejal oli rakse, kui laste isa suri. xxxxxx, xxxxx x-xx korteri ostuks võttis hageja laenu, korter osteti tunnistajale elamiseks. Tunnistaja elas selles korteris pool aastat. Tunnistaja sõnul oli seal võimatu elada ja ta kolis xxxxxxxx. Seejärel müüdi korter 6000 eurose kahjumiga maha. Mingi osa sai kostja ja osa rahast maksti autoparanduse eest. Hageja korteris ei ole üürnikke. Selles korteris elab ka hageja elukaaslane. 10.Tunnistaja S L ütlustest nähtub, et hagejal on olnud mitu elukohta. Hageja sai omale xxxxxxxx xxx korteri. Peale seda elas tunnistaja koos hagejaga xxxxxx ja xxxxxxxxx kuni lahkuminekuni. Siis elas hageja erinevates üürikorterites xxxxxx ja xxxx. Seejärel kolis ta xxxxxxxxx. xxxxx korter müüdi maha ja osteti korter xxxxxxxxx, et selles elada. Seejärel kolisid nad xxxxxxxxx, kuhu hageja ostis korteri, et perega selles elada. Hageja ostis xxxxxxxxx korteri emale, et viimane selles saaks elada. Hageja emale see korter ei sobinud naabrite tõttu. Korter müüdi maha ja hageja ema kolis xxxxxxxx üürikorterisse. 11.E L kinnituskirjast nähtub, et tema alaliseks elukohaks on olnud tema emale kuulunud või kuuluvad korterid, kus ta elas koos oma perega, sealhulgas vanaema M J, järgmistel aadressidel: xxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx, xxx xx-xx, xxxxxx, xxxxx x-x ja xx, xxxxxx. 01.09.2016 läks E L xxxxxxx esimesse klassi ja õppis seal kuni 27.11.2017, mil pere kolis xxxxxxxxx ja E L jätkas õpinguid xxxxxx xxxxxxxxxx. M J asus hiljem xxxxxxx elama E L perest eraldi naabermajja aadressil xxxxx x-xx, xxxxxx. See toimus 2019.a aprillis. E L on käinud palju kordi vanaemal selles korteris külas. 12.Müügilepingust 11.12.2015 nähtub, et hageja ostis xxxxxxxx xxx xx-xx korteri K I H. Müük teostati tegelikust väärtusest madalama hinna eest, s.o 1000 euro eest. Müügilepingu p-st 2.
6 Lepingueelne teavitamata ja selgitusteta jätmine 14.Hageja leiab, et kostja on laenulepingu sõlminud vastutustundetult ja teavitamis- ning selgitamiskohustust rikkudes. Hagejale ei ole antud seadusega nõutud teabelehte. Laenuandja ei ole laenu väljastamisel hinnanud erapooletult, kas laenust võib hagejale tekkida raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest laenutaotleja krediidivõimekuse osas ja laenuga seotud riskidest on laenuandjal laenutaotleja teavitamise kohustus
Kostjale pidi laenulepingute sõlmimise ajal olema selge, et hageja ei suuda nii suurt summat kokkulepitud tähtaja jooksul tagastada isegi ilma kõrvalnõueteta. Kostja ei analüüsinud hageja krediidivõimet finantsteenuse pakkujale kohase hoolega ega tuvastanud võimet laenulepinguid täita. Samuti ei selgitanud ega teavitanud kostja hagejat lepingu sõlmimisega võetavate kohustuste iseloomust, sh eriti lepingu rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest, sh korteriomandite võimalikust müügist täitemenetluses, eriti võimalusest teha seda ilma kohtulahendita. Kostja sõlmis teadlikult laenulepingu, mida ei suudeta täita. Hageja teavitamata jätmine tarbijakrediidilepingule ettenähtud korras rikub
lg-s 1 sätestatud tarbija teavitamise kohustust ja
Kostja oleks pidanud tekkivate kohustuste iseloomust ja lepingu rikkumise tagajärgedest hagejat teavitama ja asjakohaseid asjaolusid selgitama ka väljaspool tarbijakrediidi regulatsiooni, kuid kostja ei teinud seda. Vajalike teavituste ja selgituste saamisel ei oleks hageja laenulepingut sõlminud. Sellega ei oleks lepingutest kohustusi, sh kõrvalnõudeid intresside ja viiviste näol tekkinud. Samuti poleks tekkinud täitemenetlusega seotud kulusid. 15.
lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.
lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kostja on hageja teavitamata ja selgituste andmata jätmisega rikkunud
lg-tes 1 ja 2, § 4031 lg 1 ja 4035 sätestatud lepingueelset kohustust ja on tekitanud sellega hagejale kahju kõigi tekkinud kohustuste ulatuses, mis ületavad hageja kohustust reaalselt saadud laenusumma tagasi maksta. Kostja on neid kohustusi rikkunud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist
Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks
lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (
lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Hageja on seisukohal, et laenulepingute sõlmimisega tekitati hagejale kahju kõigi lepinguga seoses tekkinud kohustuste ulatuses, mis ületavad kohustust reaalselt saadud laenusumma tagasi maksta. Hageja leiab, et laenulepingu sõlmimisega tekitati hagejale kahju kõigi lepinguga seoses tekkinud kohustute ulatuses, mis ületavad kohustust reaalselt saadud laenusumma tagasi maksta. Alternatiivselt hageja tasaarvestab kõik oma kahju hüvitamise nõuded kostja vastu kõigi reaalselt saadud laenusumma tagastamise nõuet ületavate summade ulatuses kostja laenulepingust tuleneva nõuetega hageja vastu. 7 16.Kostja selgitab, et annab laenu vaid oma liikmetele ning näiteks tarbimislaenu antakse liikmetele tähtajaga kuni 5 aastat, intressimääraga 18% aastas tagastamata summalt, lepingu sõlmimisel tuleb tasuda lepingutasu 1% laenusummast ning tagatiseks võib olla 2 eraisiku käendus või hüpoteek kinnisvarale. Hageja astus kostja liikmeks juba 2008 ja on enne 15.04.2019 laenulepingu sõlmimist võtnud kostjalt laenu ka kahel korral ning tagastanud laenud tähtaegselt. Seega oli hageja kostja liikmena eelduslikult juba varem kursis kostjalt laenu saamise ja selle tagastamise tingimustega ning kostjal ei tekkinud kahtlust, et hageja neid tingimusi ei mõistaks või puuduks tal võime laenusummat tagastada. Hageja maksevõimet on kostja samuti enne laenulepingu sõlmimist hinnanud. 15.04.2019 laenulepingus olevad tingimused on poolte poolt enne lepingu allkirjastamist ka üle vaadatud ja läbi räägitud. Hagejale on kostja poolt esitatud
lg-tes 1 ja 2 ja § 4035 nõutud teave esitatud nii lepingus kui suuliselt ning hageja oli kostja liikmeks saamise järgelt teadlik ka kostja antavat laenude tingimustest, sh laenu kogukulust. Pärast laenulepingu sõlmimist, sõlmisid pooled laenu tagamiseks 18.04.2019 Rapla notar Kille Piiburi juures ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr 750, millega seati hageja kinnisomanditele registriosa numbritega xxxxxxx ja xxxxxxx ühishüpoteek kostja kasuks summas 20 800 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (hüpoteegileping nr 750 punkt 3.1.). Hüpoteegilepingu punktis 3.3 on eraldi märgitud, et omanik (s.o hageja) kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegipidaja (s.o kostja) nõuete rahuldamiseks. Lisaks on hüpoteegilepingu lõpus notari märkus, mille kohaselt „käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.“ Tõestamisseaduse § 18 kohaselt on notaril selgitamiskohustus, s.t. et notar selgitab osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Seega, kui hagejale jäi arusaamatuks mõni notariaalse tehingu detail, sh kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sisu ja tagajärjed, oleks hageja pidanud enne notariaalsele lepingule allkirja andmist küsima notarilt täpsustavaid küsimusi. Samas ei ole usutav, et korduvalt laenu võtnud isik sellest aru ei saanud. Kuivõrd kostja ei ole hageja lepingueelset teavitamiskohustust rikkunud, ei saa hagejale olla tekkinud ka mistahes kahju, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu nõudeid, mida tasaarvestada. Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud kahju hüvitamise nõude kohustuslikke komponente. 17.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on üldsõnaliselt õigustanud hageja lepingueelsest teavitamises, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Seega on antud asjas tõendamist leidnud, et hagejat lepingueelselt ei teavitatud ja selgitusi ei jagatud ega antud hagejale seaduses nõutud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte. Kostja on õigustanud oma lepingueelse teavitamiskohustuse täitmata jätmist sellega, et kuna hageja oli hoiu-laenuühistu liige juba 2008.aastast ja hageja on kostjalt varem võtnud laenu juba kahel korral, siis pidi hageja kursis olema laenu saamise ja tagastamise tingimustega.
-i kohaselt on kostjal kohustus täita teavitamiskohustust igakordselt enne uue lepingu sõlmimist. Hageja vande all kinnitas kohtule, et kostja talle mingit teavet suuliselt ei andnud. Suuline teavitamine ja laenulepingus teabe avaldamine ei vasta seaduses imperatiivselt nõutud teavitamise nõuetele (
lg 1 ja § 4033 – teabeleht) ning lepingueelne teavitamine peab aset leidma enne laenulepingu sõlmimist ja kirjalikult taasesitatavas vormis
Kirjalikku lepingueelset teavitamist ei lükka ümber ka kostja kodulehel olev teave laenamise tingimuste kohta. Hageja kohtu ette toodud asjaolude alusel on tõendamist leidnud, et kostja on lepingueelse hageja teavitamise kohustust süüliselt rikkunud. Vastutustundetu laenamine 8 18.Hageja hinnangul sõlmiti laenuleping kostja vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi (
) rikkudes, mistõttu lepingule tuleb
lg-st 7 tulenevalt kohaldada
§-s 94 sätestatud intressimäära, mis lepingu sõlmimisest alates on olnud 0 % aastas. Hageja ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostja hageja krediidivõimet ei kontrollinud, vähemalt mitte professionaalsele krediidiandjale kohase hoolega. Igatahes ei teinud kostja hageja krediidivõime kohta õiget otsust. Hagejal ei olnud laenu taotlemise ajal piisavat sissetulekut, et lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja oli lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu sees olnud osaliselt töötu, tal olid võlad teiste krediidiandjate ees, makseraskused ja tal oli võlgu täitemenetluses, lisaks tasus hageja makseid ka inkassofirmadele. Kostja ei kogunud hageja krediidivõime hindamiseks andmeid ega kontrollinud piisava põhjalikkusega hageja krediidivõimelisust ja rikkus sellega oma kohustusi vastutustundliku laenamise osas. Kostja ei oleks tohtinud hagejaga laenulepinguid sõlmida.
lg 6 kohaselt Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Sama paragrahvi lg 13 kohaselt Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 19.Kostja sõnul 10.04.2019 laenutaotluses märkis hageja andmed oma sissetulekute kohta: töötasu klienditeenindajana 720 eurot kuus, lisaks elatisraha 670 eurot ja lastetoetus 540 eurot (laenuavalduse punkt 3). Seega oli laenuavalduse esitamise hetkel hageja sissetuleku suuruseks tema enda avaldatud andmete kohaselt 1 930 eurot (720+670+540). Lahtrisse „tagastamata laenud“ on hageja märkinud, et tal on kohustused järgmiste võlausaldajate ees: Mogo OÜ 232.30€
Ebaõigete andmete tahtlik esitamine laenu saamise eesmärgil on ka käsiteletav KarS § 209 lg 1 sätestatud süüteona. Kostja on sunnitud seega hageja hagis esitatud väidete tõele vastavusel esitama hageja tegevuse suhtes vastava kuriteoteate. Lisaks ei vasta tõele hageja väide, nagu ei oleks kostja nõudnud hagejalt pangakonto väljavõtet. Tegemist on järjekordse hageja valeväitega. 10.04.2019 edastas kostja esindaja e-kirja teel hageja laenutaotluse kostja laenukomitee liikmetele. Nimetatud e-kirjavahetusest nähtub laenu andmisele eelnev riskide hindamise protsess iga komitee liikme poolt, sh laenukomitee liikmete esmased kommentaarid. Lisaks toimus 13.04.2019 eraldi laenukomitee koosolek, kus ühe päevakorra punktina oli arutluse all ka hageja laenutaotlus ja laenu andmise tingimused. Enne laenulepingu allkirjastamist tegi kostja hageja kohta päringu ka Creditinfo Eesti AS peetavasse maksehäireregistrisse, mille raportist nähtub, et 15.04.2019 seisuga hagejal kehtivad maksehäired puudusid. Eeltoodust nähtuvalt hindas kostja hageja maksevõimet seega nii hageja enda esitatud avalduses toodud andmete, maksehäireregistri päringu vastuse, hageja pangakonto väljavõtte ja ka hageja enda poolt avaldatud info põhjal (hageja väitis suuliselt, et müüb talle kuuluva sõiduauto ning selle müügist saadud summa arvelt vähendab võlajääki) ning võttis ka arvesse hageja varasemat maksekäitumist (s.o varasemate laenude õigeaegset ja probleemideta tagastamist) ja olemasolevat vara (kinnisvara osas nähtus vara olemasolu avalikust registrist). Lisaks andis hageja nõusoleku seada kahele temale kuuluvale kinnisomandile hüpoteek laenulepinguga seotud nõuete tagamiseks, millel vähemasti hüpoteegi seadmise hetkel puudusid käsutamise keelumärked, mis oleksid kostjale andnud info võimalike täitemenetluste kohta. Kuna hagejal oli laenutaotluse esitamise hetkel piisav sissetulek (ca 1900 9 eurot kuus) ning igakuiseid kohustusi ca 350 euro ulatuses ja hageja igakuise laenumakse suuruseks oleks kuni 18.03.2024 olnud 288.30 eurot ehk hagejale oleks pärast kostjale teadaolevate kohustuste tasumist jäänud piisav sissetulek elamiseks, ei näinud kostja takistusi hagejaga laenulepingu sõlmimiseks. See, et tarbija satub lepingu kestel makseraskustesse, ei tähenda automaatselt, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimise eel oma kohustusi rikkunud. Sellisel juhul tuleb hinnata eelkõige krediidiandja tegevust krediidivõimelisuse hindamisel ja tarbijaga lepingu sõlmimise üle otsustamisel. 20.Kostja leiab, et puudub alus kohaldada
§-s 94 sätestatud intressimäära.
lg 7 neljanda lause kohaselt ei kohaldata käesolevas lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastav kohustus tulenes hagejale ka
Hagis on hageja esitanud väite, et ta ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline ja tal ei olnud laenu taotlemise ajal piisavat sissetulekut, et lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja oli lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu sees olnud osaliselt töötu, tal olid võlad teiste krediidiandjate ees, makseraskused ja tal oli võlgu täitemenetluses, lisaks tasus hageja makseid ka inkassofirmadele. Sellised hageja väited viitavad aga hageja enda poolt
lg-tes 1 ja 2 ning § 4034 lg-s 4 toodud rikkumistele ehk hageja kinnitab hagis, et ta on kostjale laenulepingu sõlmimisel esitanud teadlikult ebaõigeid andmeid. Lähtudes
lg 7 neljandast lausest ei ole hageja seega õigustatud nõudma
21.Kohus leiab, et kostja on tema käsutuses olnud andmed hageja krediidivõime kohta jätnud analüüsimata ja teinud vale järelduse, et võib hagejaga laenulepingu sõlmida. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamine on kostja (krediidiandja) kohustus (
Kostja töötajate e-kirjavahetusest nähtub, et hageja krediidivõime hindamine viidi läbi ainult laenutaotluse põhjal, kuna 10.04.2019 e-kirjaga edastati vaid laenutaotlus, otsustajad ei küsinud kontoväljavõtet ega lisadokumente ega kontrollinud mingeid andmeid. Seega kostja lähtus laenu andmisel huvist laen tagasi saada ja tulu teenida, mitte kohustusest anda laenu maksevõimelisele isikule, kuna e-kirjavahetusest nähtub, et ainult üks kostja töötajatest 12.04.2019 kirjas pärast kahele laenutaotlusele „OK“ vastamist tundis huvi, „Kas J tuleb välja?“, millele vastati, et „J tänased sissetulekud 1930“. Hageja sõnul ei olnud tema sissetulek 1930 eurot. Laenutaotlusest nähtub, et hageja sissetulek oli 720 eurot, lisaks elatis ja peretoetus E-kirjavahetusest ja protokollist nähtub, et laenuotsus tehti 13.04.
Laenulepingu maksegraafiku viimane makse 18.04.2024 nägi ette, et hageja peab ühekorraga tasuma 11 641,20 eurot. Selline makse ei oleks hagejale jõukohane olnud. Antud asjas on tuvastamist leidnud, et hagejale kuulunud kinnisvara, millele seati kostja kasuks hüpoteek, on hagejale ja tema perele eluks vajalik ja hageja ei oleks saanud oma kohustusi nende arvelt täita. Kohus leiab, et ilmselgelt on kostja, arvestades laenuandmisel, et hageja on varasemad laenud tagasi maksnud ja hageja olemasolevat vara, millele seati kostja kasuks hüpoteek, ülehinnanud hageja krediidivõimet. Kostja oleks pidanud jõudma järeldusele, et hageja ei ole krediidivõimeline. 22.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduses §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Riigikohus on krediidivõime hindamisega seoses leidnud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otselot mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusesse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710; 3-2-1-169-13; 3-2-1-136-12). 23.Hageja kohtu ette toodud asjaolude alusel on tõendamist leidnud, et kostja on jätnud reaalselt hageja krediidivõimekuse analüüsimata ja hindamata ning sõlmis hagejaga laenulepingu 11 vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes. Kuna hagejaga sõlmiti laenuleping kostja vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi (
) rikkudes, siis lepingule tuleb
lg-st 7 tulenevalt kohaldada
§-s 94 sätestatud intressimäära, mis lepingu sõlmimisest alates on olnud 0 % aastas. Lepingu andmete puudulikkus 24.Hageja märgib, et lepingust puuduvad
lg-s 2 (sealhulgas viitega
lgle 1) imperatiivselt nõutud andmed vähemalt krediidi kulukuse määra ja tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kogukulu kohta, samuti andmed viivise aasta- ja päevamära kohta.
lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Seega ka sel alusel kuulub laenulepingule kohaldamisele intressimäär 0 % aastas, hagejal ei tekkinud kohustust intressi maksta ja kõik hageja maksed tuleb arvestada tegelikult saadud laenusumma tagastamiseks. 25.Kostja sõnul laenulepingus ja selle lisas on ära toodud nii intress (18% aastas tagastamata summalt), lepingutasu suurus (1% laenusummast), lepinguliste maksete kuupäevad, igakuise põhiosa makse suurus, igakuise intressimakse suurus ning kuumakse suurus koos intressidega (18.05.2019 kuni 18.03.2024 igakuiselt 288.30 eurot ning viimane osamakse 11 641.20 eurot), samuti kogu tagasimakstava summa suurus (28 650.90 eurot, millest põhiosa 16 000.00 eurot ning intressid 12 650.90 eurot). Seega on põhjendamatu hageja väide, et ta ei olnud teadlik intressimäärast, krediidi kulukuse määrast või krediidi kulukuse esialgsest määrast või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummast. Kõik nimetatud andmed on hagejale esitatud enne lepingu sõlmimist ning need sisalduvad ka lepingus, mistõttu puudub alus
Hagejale oli antud täielik ja objektiivne info selle kohta, millises suuruses makseid ja millal ta laenulepingu alusel peab tegema, kui ka see, kui palju rahaliselt moodustavad laenulepingu järgsed intressid ja lepingutasu. 26.
lg 2 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud järgmine teave: 1)tarbija nimi ja aadress; 2) käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed; 3) tarbija õigus nõuda krediidiandjalt tasuta mis tahes ajal kogu tarbijakrediidilepingu kestuse jooksul tarbijakrediidilepingu kohta tagasimaksetabelit, milles on põhisumma tagasimakse tähtaeg kindlaks määratud; 4) loetelu, milles on märgitud intressi ning sellega seotud korduvate ja ühekordsete tasude maksmise tähtajad ja tingimused, kui tasusid ja intressi tuleb maksta krediidi põhisummat tagasi maksmata; 5) taganemisõiguse olemasolu või puudumine ja ajavahemik, mille vältel taganemisõigust saab kasutada, ja muud taganemisõiguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave tarbija käesoleva seaduse § 409 lõike 3 kohase kohustuse kohta maksta tagasi krediidi põhisumma ning põhisumma suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni selle krediidiandjale maksmise kuupäevani kogunenud intress ja intress ühe päeva kohta; 6) majanduslikult seotud tarbijakrediidilepingu puhul käesoleva seaduse §-st 414 tulenevad õigused ja nende kasutamise kord; 7) tarbijakrediidilepingu ülesütlemise kord; 8) krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus, krediidi ennetähtaegse tagastamise kord ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja 12 õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi; 9) pädeva järelevalveasutuse nimetus ja aadress; 10) teave tarbijakrediidilepingust tulenevate vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta; 11) tarbijalt nõutavad tagatised ja kindlustus, kui neid nõutakse; 12) käesoleva seaduse § 4031 lõike 2 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud teave; 13) vajaduse korral muud lepingutingimused. 27.Kohus leiab, et laenulepingu nr 10-2019 15.04.2019 grammatilse tõlgendamisega saab tõendatuks lugeda, et lepingus ei ole märgitud krediidi kulukuse määra, samuti ei ole avaldatud tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat. Maksegraafikus toodud summa tõepoolest ei sisalda lepingutasu 1 % laenusummast, vaid sisaldab laenu põhiosa- ja intressimaksete kogusumma.
lg 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukusemäära või krediidikulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intessimääraks käesolevaseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad anmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatvaks tegema. Seega kuuulub lepingule kohaldamisele seaduslik intressimäär 0 % aastas. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Laenusummat pole osaliselt välja makstud 28.Hageja vaidlustab laenusumma kättesaamise. Lepingus on märgitud laenusumma 16 000 eurot, mida hageja vähemalt osaliselt kätte ei saanud. Lepingu punkti 2.
sätestatud intressimäära kohaldamiseks puudub alus, tuli hagejal vastavalt laenulepingu punktile 2.8 tasuda lepingutasu 1% laenusummast ehk 160 eurot (16000*1%). 18.04.2019 on kostja hagejale laenusumma 16 000 eurot välja maksnud. Lisaks on laenulepingu lisas märge, et laen anti laenusaaja kasutusse 18.04.
0 %-lise intressimäära kohaldamisel ei olnud hagejal kostja ees võlga vähemalt kolme kuu makse osas (
Sissenõutavaks muutunud võlga ei olnud üldse (ega ole ka hagi esitamise ajal). Seega ei olnud kostjal alust laenulepingut üles öelda.
lg 1 ja 2 kohaselt Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
sätestatud intressimäära (s.o käesoleval hetkel 0%) kohaldamiseks puudub alus.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Laenulepingu punkti 9.
Kuigi hageja heidab kostjale ette, et laenulepingu ülesütlemisele ei eelnenud kostjapoolset hoiatust ega pakutud võimalust läbirääkimisteks, ei vasta nimetatu jällegi tõele. Enne laenulepingu ülesütlemist edastas kostja hagejale 30.09.2021 e-posti teel meeldetuletuse. Hageja poolt pärast meeldetuletust võlgnevust 10. oktoobriks ei likvideeritud, samuti ei asunud hageja nt tasuma lepingujärgseid osamakseid ega asutud läbirääkimistesse laenu tagastamiseks lahenduse leidmiseks. Lisaks on kostja korduvalt helistanud hagejale ja palunud selgitusi maksete viibimise kohta. Kuigi kostjal puuduvad kõnesalvestised, siis esitab kostja kohtule tõendina kõnede toimumise aegadest ja nende sisust lühikokkuvõtte. Telefonivestluste käigus on hageja andnud korduvalt lubadusi võlgnevus ära maksta ja kostja ei öelnud lepingut üles kergekäeliselt, s.t. kohe kui hageja sattus viivitusse maksete tasumisega vaid on tulnud korduvalt hagejale vastu ja pidanud võla tasumise osas läbirääkimisi ja oodanud võlgnevuse tasumist. Hageja ei ole sõlminud lepingut tarbijana. 35.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõtu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
lg 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Antud asjas kuulub lepingule kohaldamisel 0 %-line intressimäära kohaldamine, siis kohustus hageja tasuma põhiosamaksed ning seega maksegraafiku ja hageja konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et hagejal puudub võlg kostja ees vähemalt kolme kuu makse osas ning hageja oli ülesütlemisavalduse vormistamise 15 ajal tasunud kostjale rohkem kui maksegraafiku põhiosa makseid ette nägi. Sissenõutavaks muutunud võlg puudub. Seega puudus kostjal alus laenulepingu ülesütlemiseks. 36.Kohus leiab, et kostja ei ole hagejat laenulepingu ülesütlemise kavatsusest nõuetekohaselt hoiatanud. Kostja 30.09.2021 meeldetuletuskirjast nähtub, et laenulepingu p 9 kohaselt, kui laenusaaja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi, on laenuandjal õigus laenuleping ennetähtaegselt lõpetada ja nõuda lepingust tuleneva kohustuse ennetähtaegset täitmist, kuid ekiri tõepoolest ei sisalda hoiatust, et laenuandja kavatseb laenulepingu ennetähtaegselt lõpetada, kui väidetavat võlga antud tähtajaks ei tasuta, vaid on pelgalt informeeriv. Kohus nõustub hagejaga, et hagejat ei ole võimalikust laenulepingu ülesütlemisest hoiatatud.
lg 1 kohaselt tuleb koos ülesütlemishoiatusega anda tarbijale ka vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, kuid ka seda ei ole hagejale antud. Kostja nõudis 30.09.2021 ekirjas võlgnevuse tasumist 10.10.2021, s.o nimetatud ajavahemik oli 10 päeva kirja koostamisest. Kostja ei ole märkinud kirjas, et tegemist on seaduses nõutud täiendava tähtaja andmisega ja tähtaja jooksul tasumata jätmisel ütleb kostja lepingu üles. Hagejat ei ole laenulepingu ülesütlemisest hoiatatud. Eeltoodu alusel on lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täitmata, seega on ülesütlemine
Viivis 37.Hageja märgib, et lepingu punktis 6.
38.Eeltoodu alusel tuleb täitemenetlus täiteasjas nr 179/2022/23 lubamatuks tunnistada TMS § 221 lg 1 alusel, kuna hagejal puudub võlgnevus kostja ees. Hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 39.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 40.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 41.Hageja palub välja mõista menetluskuludena riigilõivud 490 eurot, sõidukulud 60 eurot ja lepingulise esinduse kulud summas 5760 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 48 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 16 42.Kostja leiab, et hageja menetlusdokumentide sisu ja maht ei õigusta hageja poolt esile toodud ajakulu, see on selgelt ülepaisutatud ning hageja esindaja tegevus teenib üksnes hageja esindaja enda rahalisi huve. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on u 20 töötundi. 43.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tööd on olnud kõik põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on olnud väga põhjalikud, sisukad ja asjatundlikud. Kohus ei nõust kostja vastuväidetega. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 6250 eurot ja viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.