Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 65

1-23-1660 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-1660 (22230200144) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi se

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud;

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust, milles

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust; ülejäänud osa vangistusest, 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele kui ta ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ning § 75 lg-s 2 p-des 2, 21, 5 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid; tõkend puudub Kaitsja Toomas Pilt (kohtumenetluses ei osalenud)

§ 424lg 2 järgi, RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Kaur Külv süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud.

1 1-23-1660 Moodustada

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 15.06.2022 mõistetud karistusega, s.o 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millest maha arvata Harju Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsusega osaliselt ära kantud vangistus, s.o 1 (üks) kuu, ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat, 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et 2 (kaks) aastat, 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kaur Külv ei pane 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt

§ 75

lg 1 ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 5 ja 8 sätestatud lisakohustusi.

Ta on kohustatud: 1) elama elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) täitma endale vabatahtlikult võetud kohustust alluda statsionaarsele ravile ja läbima narkosõltuvuse vastase ravikuuri SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ning esitama sellekohase kinnituse kriminaalhooldusametnikule; 10) osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Katseaeg hakkab kulgema Harju Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsuse nr 1-22-3546 kuulutamise päevast, so 15.06.

1. Mõista Kaur Külvilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - joobe tuvastamise kulu 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot; - määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas kokku 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 senti s.o kokku 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa määratud kaitsjale määratud tasust summas 43,20 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Kaur Külv temalt väljamõistetud riigi nõude 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 20 senti tasuma ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 22 (kakskümmend kaks) eurot ja 35 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või 2 1-23-1660 EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700009664 ning selgitus „Kaur Külv, 1-23-1660, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kaur Külvi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 11.06.2020 kohtuotsusega asjas nr 1-20-3464

§ 424

lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 12.03.2022 kella 21.09 aja Harjumaal Tallinnas Endla tn ja Tehnika tn ristmikul mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakt nr 352T kohaselt tuvastati isikul uriinist: kokaiini, GHB > 1000 µg/ml ning etanooli veres 1,67 +/- 0,06 mg/g, k=2, lõplik tulemus 1,61 mg/g). Selliselt rikkus Kaur Külv tahtlikult liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Kaur Külv toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus K. Külvi süüdimõistmist: -

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 10 kuud. Kuivõrd Kaur Külv pani osundatud kuriteo toime enne Harju Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsuse (1-22-3546) kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus

§ 65lg 1 alusel.

Seega

§ 65

lg 1 alusel lugeda Kaur Külvile käesoleva kuriteo eest mõistetav kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsusega nr 1-223546 mõistetud raskeima karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva, millest maha arvata Harju Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsusega nr 1-22-3546 osaliselt ära kantud vangistus, s.o 1 kuu ning mõista kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva. Ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva jätta täitmisele pööramata

§ 74

lg 1 ja 2 alusel, kui Kaur Külv ei pane 3 aasta 6 kuud pikkuse katseaja 3 1-23-1660 jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt

§ 75

lg 1 ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 5 ja 8 sätestatud lisakohustusi.

Katseaja kulgemise alguseks lugeda Harju Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsuse nr 1-22-3546 kuulutamise päeva, so 15.06.

1. Lisaks lepiti kokku, et K. Külvilt tuleb välja mõista menetluskulud kokku summas 268,20 eurot ning määratud kaitsja tasu summas 43,20 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kokku summas 268,20 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 22,35 eurot. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatav K. Külvile on selgitatud, et teda võidakse kohtuotsusega kohustada tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha teise astme kuriteo sooritamise eest (s.o 1,5 kuupalga alammäära ulatuses). Riigikohus on leidnud, et hiljem tuvastatud kuritegude kogumi eest tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda konkreetsest kriminaalmenetlusest ning käesoleval juhul ei ole põhjendatud sundraha teistkordne väljamõistmine (vt Riigikohtu 02.05.2011 otsus nr 31-1-24-11, p 10.1).
2. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas süüdistatav, et saab aru menetluskulude suurusest ning hüvitamise kohustusest ja tingimustest.
3. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkulepetest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
5. peatüki
6. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta on kokkuleppemenetluse esemeks ja kokkuleppest nähtuvalt on neis osades ka kokkulepe saavutatud. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: joobe tuvastamise kulud 171 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 97,20 eurot. Nagu sõlmitud kokkuleppes viidatakse, siis vastavalt Riigikohtu otsusele 3-1-1-24-11

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuse hilisema mõistmise korral olukorras, kus isiku suhtes jäetakse põhjendamatult kriminaalasjad ühendamata, ei ole õigustatud sundraha kahekordne väljamõistmine ja teistkordne väljamõistmine ei ole KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud. Käesoleva kokkuleppega on lepitud kokku, et kuna mõistetakse karistus

§ 65lg 1 alusel ning eelmise kohtuotsusega on K.

Külvilt sundraha välja mõistetud, siis sundraha teistkordselt välja ei mõisteta. Seega on sõlmitud kokkulepetega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4