Obsah (8)

§ 199§ 213§ 1451§ 182§ 871§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise koht ja aeg 06. aprill 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1477 (21270000007) Kohtulahend Pärnu Maakohtu 09.03.2021 otsus Helmut Sokolo

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9,

§ 213

lg 2 p 1,

§ 1451

lg 2,

§ 182lg 1 järgi karistamises liitkaristusena vangistusega 3 aastat 6 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, millest ärakandmisele kuulus 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust Menetluse ese karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdimõistetu Helmut Sokolov (isikukood: 38309020294; xxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Siim Mõistlik elukoht: RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 871ja Kr

MS § 4261, § 432 kohus määras:

1. Jätta Helmut Sokolovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
2. Välja mõista Helmut Sokolovilt kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 80 senti riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99921700010228 ning selgituse “nr 1-21-1477, menetluskulu, Helmut Sokolov“. 1
3. Välja mõista riigi eelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Vares & Mõistlik kasuks 172,80 eurot (s.h. käibemaks 28,80 eurot) vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt süüdimõistetu Helmut Sokolovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
4. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
5. Helmut Sokolov on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 09.03.2021.a. otsusega

§ 213

lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust;

§ 182

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust;

§ 1451

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel raskemat karistust suurendades mõisteti Helmut Sokolovile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus 2 päeva, ajavahemikul 18.05.19.05.2020.a, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.

1. Tartu Vangla on esitanud kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid temale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Helmut Sokolov viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt algas Helmut Sokolovi karistusaeg 05.01.2021 ja lõpeb 03.05.
2. Helmut Sokolov on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, millest kaheksa karistust on kustunud, neljas reaalne vangistus. Kustunud karistused on salajased vargused, ka grupis, rööv, asja omavoliline kasutamine grupis, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine ja hoidmine), avalik vargus, mis on toime pandud vägivalda kasutamata, grupis), asja rikkumine ja hävitamine, mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis), vargused grupis ja kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valdamine, kehaline väärkohtlemine. Kehtiv karistus on alaealiselt seksi ostmine, kui see on toime pandud noorema kui neljateistaastase isiku suhtes, arvutikelmus, vargus, grupis ja alaealise kallutamine alkoholi tarvitamisele. Kuriteod on olnud varieeruvad: varavastased, isikuvastased, rahvatervise vastased, ühiskonnaohtlikud. Kuriteod on valdavalt toime pandud ette planeerimata (välja arvatud seksuaalkuritegu), impulsiivselt ning tagajärgedele mõtlemata. Tegusid iseloomustab ka puudulik probleemilahendusoskus, soov saada materiaalset kasu ning soov rahuldada oma seksuaalseid vajadusi ebaõigel viisil. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, aga ka grupi mõju ning reageering teiste isikute tegevusele. Kinnipeetava Helmut Sokolovi individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: - Tartu Vangla 25.05.2021 KK-ga nr 6-3/156 määratud tööle vangla tööhõivesse vangla majandustöödel kuni 01.06.
3. Tartu Vangla 30.05.2022 KK-ga nr 6-3/134 määratud tööle vangla tööhõivesse vangla majandustöödel kuni 02.06.
4. Kinnipeetav on vanglas teinud erinevaid töid: koristamine, toidujagamine, kaupluses. - perioodil 07.02.2022-04.04.2022 osales programmis Uus suund. 01.06.2022 katkestas programmi (osales kokku seitsmel programmi kohtumisel). 2 - struktureeritud vestlus Eluviisitreeningus omandatud oskuste värskendamiseks ja laiendamiseks. Edasilükatud 2023 II kvartalisse, arvestades kinnipeetava vabanemisaega. - Vabanemiseelne nõustamine osaliselt täidetud. Samuti on märgitud, et Helmut Sokolovil distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetava iseloomusest nähtuvalt on rahvastikuregistri andmeil Helmut Sokolovi elukohaks xxxxxxxxmxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx x-xx . See on olnud kinnipeetava kõige stabiilsem elupaik. Enda sõnul on H. Sokolov pigem rändaja tüüpi ning ei püsi ühes kohas paigal. Pärast eelmist vangistust elas kriminaalhooldusel olles kolm kuud xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx M.V.G juures. Enne käesolevat vangistust elas kolm kuud xx V.N juures xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx-xxxxxx xxxxxxxx. Seksuaalkuriteo pani toime oma lapsepõlve elukohas aadressil xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx, mistõttu jääb seoses elukohaga ohtlikkus ja uue kuriteo risk. Kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et täpsed andmed puuduvad, kuhu Helmut Sokolov vabanedes elama soovib asuda, kinnipeetav ise neid ka ei edasta. Vabanemise andmetes on ära toodud aadress xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx x. Kriminaalhooldus ametnik püüdis korduvalt saada ühendust S.A, kes on üks kinnistu omanikest ja kes seal peaks varasematel andmetel ainsana elama, S.A ei vasta telefonile. Xx V.N sõnul on Helmut Sokolovi vanematest jäänud korter xxxxxxxxxx xxxxxxxx, mille pärimine on pooleli. Kriminaalhooldus-ametnik suhtles xxxxxxxxx xxxxxxx sotsiaaltöötaja.M.L , kelle sõnul ei ole isiku vanematelt päritud korter elamiskõlblik. Isikul võib olla võimalus asuda elama XXX sotsiaalmajja, sõltub see sellest, kas isiku vabanemise ajal seal kohti on. Samas avaldas M.L arvamust, et teades Helmut Sokolovi, suudab viimane ise endale elamise leida ja sotsiaalabi tegelikult ei vaja. Tartu Vangla andmetel 10.02.2023 seisuga on kinnipeetaval tasumata nõudeid kokku 8597 eurot, vabanemisfondis on 120 eurot. Töötab alates 01.06.2021 vangla tööhõives majandusabitöölisena osakonna koristajana. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel on H. Sokolov varasemalt avaldanud soovi minna vabanedes tagasi tööle xx xxxxxx XX suurfarmi. Viimase vestluse käigus 2023.a. jaanuaris ei soovinud H. Sokolov rääkida elust peale vabanemist ja ei soovinud vestelda töö teemal. Kinnipeetava sõnul ei ole tal probleemi leida töökohta ja elukohta. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Kinnipeetav on ohtlik: ametnikud (risk vanglas), vangid (risk vanglas), avalikkus (risk ühiskonnas). Kõrgohtlik: lapsed (risk ühiskonnas). Oht seisneb vägivaldses käitumises, mille käigus tekitab kergeid kehavigastusi ja füüsilist valu; alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimises, millega paneb ohtu kaasliiklejate turvalisuse; röövi toimepanemises, mille käigus põhjustab kannatanule füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi; narkootilise aine hoidmises kinnipidamisasutuses, millega ohustab rahvatervist, ametnikke ja kinnipeetavaid. Samuti ilmneb oht mõjuvõimu kasutades alaealise suhtes traumeeriva seksuaalsuunitlusega teo toimepanemises, millega põhjustab kannatanule vaimseid tervisehäireid. Oht on kõige tõenäolisem, kui ei oma kontrolli oma sõltuvusharjumuste üle, ei oma kindlat sissetulekut, ei mõtle oma tegude tagajärgedele, ei lahenda probleeme sihipäraselt, käitub impulsiivselt ja grupimõjul, tekib soov rahuldada oma seksuaalseid vajadusi ebaõigel viisil. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 - 62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (väga kõrge risk), toetab Tartu Vangla Helmut Sokolovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
5. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Helmut Sokolovi käitumiskontrolli pikkuseks 8 kuud. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks Helmut Sokolovi kohustada järgima 3

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes järgmised lisakohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas kuu aja jooksul alates vabanemisest. 4. Süüdimõistetu Helmut Sokolov osales 04.04.2023 kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et karistusjärgne käitumiskontroll on tema hinnangul karistuse pikenemine ja ta ei ole sellega nõus. Vabanedes kindel elukoht puudub. Ta ei ole oma pead sellega vaevanud, et kuhu ta vabanedes läheb elama, ilmselt esialgu tuttavate ja lähedaste juurde. Venemaal on tal vanem õde ja suur majapidamine ja saab seal elada. Enne on vaja dokumendid ja viisad korda saada ning saab sellega tegeleda kui vanglast 03.05.2023.a. välja saab. Venemaale õe juurde elama minna on tal tõsine kavatsus, kuna tal Eestis ei ole mingeid võimalusi elada. Venemaal on tal hetkel elukoht olemas ja majapidamistööde käigus on tegevus olemas. Seal on kõik lapsed täiskasvanud. Kriminaalkorras karistatud isikuid seal ei ole. Teadaolevalt õde ega keegi teine perekonnaliikmetest alkoholi ei tarvita. Vabanedes suudab ta püsida õiguskuulekas püsida, selleks peab alkoholist eemale hoiduma. Kõik kuriteod on toimepandud alkoholi tarvitamise ajal või sellega seotud. Mõistab alkoholi negatiivset mõju käitumisele. Tal ei ole ebatervet huvi laste vastu. See oli juhuslik episoodilist laadi kuritegu. Prokurör asja läbivaatamisel leidis, et Helmut Sokolovi suhtes ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuna Helmut Sokolovil puudub elukoht Eesti Vabariigis. Samasugust seisukohta on käsitletud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-45-16 p 7, mis ütleb, et

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule.

§ 75lg 1 p1 kohaselt on süüdlane kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas.

Alalist, kindlat elukohta Helmut Sokolovil ei ole. Seetõttu ei ole võimalik kohaldada ka karistusjärgset käitumiskontrolli. Süüdimõistetu kaitsja esitatud taotlust ei toetanud ja avaldas seisukohta, et karistusjärgset käitumiskontrolli on õigustatud ja põhjendatud kohaldada olukorras, kui on isiku puhul jätkuv retsidiivsus risk. Isik on käitunud vangistuses õigusekuulekalt, osalenud tegevustes. Samuti on oluline, et isik mõistab alkoholi negatiivset mõju oma käitumisele. Hoiakud, mida ta kohtusaalis väljendas, on õiguskuulekad. On oluline, et isikul Eestis kindel elukoht puudub. Tal puudub ka perspektiiv elu- ja töökoha leidmisel ning normaalne toetav tugivõrgustik ja seda meedias avaldatud materjalide tõttu. Nii nagu Helmut Sokolov ise on väitnud, on ta püüdnud elu- ja töökohta leida, sellest on keeldutud ja viidatud artiklitele, mida on meedias avaldatud ja teda negatiivselt kujutanud. Sellises olukorras on Helmut Sokolovi kindel plaan minna välismaale sugulaste juurde igati adekvaatne ja tähendab vangla taotluse kontekstis seda, et isikul puudub Eestis ka viibimiskoht ehk isik ei hakka Eestis isegi viibima, lisaks sellele, et tal elukoht puudub. Selline elukoha vahetus laiemal tasandil võib aidata H. Sokolovil seadusekuulekamalt püsida ja aidata üles ehitada oma elu kindlamale alusele. Selles kontekstis puudub alus

§ 871lg 1 p 3 sätestatud eelduse näol karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Vastupidise lahendi tegemine piiraks Helmut Sokolovi õigusi, sest isikul on minna plaan välismaale. Ilma Eestis viibimata ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Elu korraldamine oleks Helmut Sokolovil välismaal lihtsam. Kaitsja vaidleb taotlusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. II Kohtu põhjendus 5.

§ 871

sätestab käitumiskontrolli ühe vormina karistusjärgse käitumiskontrolli kui mittekaristusliku mõjutusvahendi. Käitumiskontrolli eesmärk on raskeid kuritegusid toimepannud süüdlaste retsidiivsuse ärahoidmine ning pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemisjärgse abi pakkumine sotsiaalseks kohanemiseks. 4 Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (RKKKm, nr 3-1-1-1-16 p 9.1). Mittekaristusliku mõjutusvahendina ei ole käitumiskontroll seega vaadeldav reaktsioonina toimepandud kuriteole (see siht on saavutatud süüdlasele karistuse mõistmisega), vaid uute võimalike kuritegude ärahoidmine (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Lk 407, komm 1). KrMS § 4261 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. 6. Esmalt veendub kohus formaalsete eelduste olemasolus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p-de 1-3 kohaselt kohaldab kohus isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega

-i

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine; 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871

lg 3 järgi määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kuus kuud kuni kolm aastat. Pärnu Maakohtu 09.03.2021 otsusega on Helmut Sokolov süüdi mõistetud tahtlike kuritegude toimepanemise eest

§ 213

lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9,

§ 182

lg 1 ja

§ 1451

lg 2 järgi ja karistatud

§ 64lg 1 alusel liitkaristusena vangistusega 3 aastat 6 kuud, mida Kr

MS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.05.2023. Seega on kohtu hinnangul olemas

§ 871

lg 1 p 1-2 nimetatud karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused, s.o isiku süüdi mõistmine

-i

1. peatüki
2. jaos sätestatud tahtlikus kuriteos (s.o

§ 1451

lg 2 järgi) ning tema karistamine reaalse vähemalt kaheaastase vangistusega ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. 7. Järgnevalt võtab kohus seisukoha materiaalsete eelduste täidetuses karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Tulenevalt

§ 871

lg 1 p-st 3 tuleb kohtul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, ning nende alusel hinnata, kas süüdimõistetu võib toime panna uusi kuritegusid. 8. Käesolevalt kannab Helmut Sokolov karistust kohtuotsuse alusel, millega on teda muuhulgas karistatud

§ 1451

lg 2 järgi s.o rahalise tasu eest suguühtesse astumises noorema kui 5 neljateistaastase isikuga. Süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduv Pärnu Maakohtu 09.03.2021 otsus on vormistatud lühimenetluses ainult resolutiivosana. Nähtuvalt kriminaalasjas nr 1-211477 (Kohtute infosüsteemis) KIS kohtuotsuse tegemise aluseks olevast süüdistusaktist oli Helmut Sokolovile esitatud süüdistuse kohaselt kannatanuks 13-aastane tüdruk, kellele Helmut Sokolov eelnevalt jootis siidrit. Kasutades ära kannatanu suhtes saavutatud usaldust ja mõjuvõimu, astus ta hiljem lapsega nii vaginaalsesse, anaalsesse kui ka oraalsesse seksuaalvahekorda, mille eest tasus kannatanule 100 eurot.

1. Süüdimõistetu Helmut Sokolovi käitumisest vangistuse vältel võib kohtu hinnangul nimetada positiivsete asjaoludena töötamist vangistuse ajal, distsiplinaarkaristuste puudumist ja osalemist sotsiaalprogrammis Uus suund, milles osalemise küll põhjuseid avaldamata katkestas. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52% ja seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%%.
2. Kohus märgib, et kinnipeetava iseloomustuses sisalduva kriminaalhooldaja arvamuse ja Helmut Sokolovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt puudub Helmut Sokolovil vabanemise korral kindel elukoht ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on põhjuseks, miks talle karistusjärgset käitumiskontrolli praegu kohaldada ei saa. Riigikohtu 30.05.2016 lahendi nr 3-11-45-16 p 7 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Käesolevalt sellist elukohta Helmut Sokolovil käesoleval hetkel ei ole. Kuivõrd käesolevalt ei ole kinnipeetava alalist elukohta teada, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud jätta karistusjärgne käitumiskontroll Helmut Sokolovi suhtes kohaldamata. 11. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Helmut Sokolovile riigi õigusabi summas 172,80 eurot (s.h käibemaks 28,80 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Helmut Sokolovilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 172,80 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6