2-22-3832/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. Juar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-3832 Tsiviilasi E-M L hagi J L vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2700 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E-M L (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: J L (isikukood xxx; elukoht xxx) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
3. Välja mõista alates 15.03.2022 kostjalt J Lelt igakuiselt elatis hageja E-M L kasuks 237,24 eurot kalendrikuus kuni E-M Le poolt keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4. Elatise summad kanda igakuiselt kuu
5. kuupäevaks E-M L arvelduskontole nr xxx, selgitusega „Elatis E-M L“.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. E-M L (hageja) esitas hagiavalduse J L (kostja) vastu elatise välja mõistmiseks. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte Euroopa Parlamendi ja nõukogu
8. novembri
9. aasta määruse (EL) 2020/1784 dokumentide kättetoimetamise taotluse alusel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab mh hagejale järgmist. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määr (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Kohus leiab, et hageja kulud on osaliselt ülepaisutatud. Kohus annab järgnevalt oma hinnangu igakuiste kulude suuruse põhjendatusele arvestades ka hageja poolt esitatud tõenditega. Hageja on märkinud söögikuluks ja esmatarvete (hügieen, riided jms) kuluks kokku 295,91 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti on üldtuntud asjaolu, et inimesed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas tuleb arvestada, et poodides on leitavad erineva hinnaklassiga riided ning igakuiselt ei ole tarvis riideid osta. Samuti peab kohus eluliselt usutavaks hügieeniga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks igakuiseks söögi- ja esmatarvete kuluks lugeda kokku seega 250 eurot. Kohus peab samuti eluliselt usutavaks, et hagejal tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada vitamiinide tarvitamist. Kohtu hinnangul on mõistlik kulutus tervishoiule 30 eurot. Muu vältimatu püsikulutusena on hageja välja toonud treeningud spordiklubis ja telefoni ning sülearvuti järelmaksu kokku 87,81 eurot. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks vältimatuks püsikulutuseks 50 eurot. Hagejal on võimalus valida, millises hinnaklassis telefoni ja sülearvutit osta. Hageja on märkinud eluasemekuluks kokku 137,79 eurot. Eluasemekulud 137,79 euro ulatuses on kohtu hinnangul mõistlikus suuruses. Kevadseminari osalustasu summas 67 eurot tuleb kohtu hinnangul jagada 10 kuu peale (õppeaasta), kuivõrd tegemist ei ole igakuise kuluga. Kohus peab põhjendatuks igakuiseks kuluks lapse koolikohustuse täitmiseks summas 6,70 eurot. Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud 474,49 euro ulatuses, millest ½ on 237,24 eurot. Kostjalt tuleb alates 15.03.2022 hageja kasuks välja mõista 2 elatis summas 237,24 eurot kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3