) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes
Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. 3.4.Avaldaja palub ennistada endise puudutatud isiku likvideerija õigused. Kustutatud äriühingu OÜ Consultancy Services endine likvideerija oli vandeadvokaat Jüri Sirel. Kohus leiab, et ei ole alust endise likvideerija õiguste ennistamiseks, kuna kohtu hinnangul ei ole endine likvideerija likvideerimismenetluse läbiviimiseks sobiv isik ja võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Endise likvideerija tegevuse(tuse) tõttu on tõusetunud vajadus täiendavaks likvideerimiseks. Endisel likvideerijal pidid olema teada, et äriühingul on kolmest laenulepingust tulenevad nõuded võlgnike vastu, sest likvideerija kohustuseks on teha kindlaks äriühingu varad. Samuti pidi endisele likvideerijale olema teada, kui puudutatud isiku juhatuse liige oli teinud 2 äriühingu vara arvelt kulutusi isiklikuks tarbeks ja likvideerija oleks saanud juba siis kaaluda kahju hüvitamise nõude esitamist puudutatud isiku seadusliku esindaja vastu. Seetõttu kohus endise likvideerija õiguseid ei ennista.
3.5.Kohus küsis järgmistelt kandidaatidelt nõusolekut likvideerija ülesannete täitmiseks: vandeadvokaat E A (ei vastanud kohtule), vandeadvokaat M G (teatas mittenõustumisest), vandeadvokaat Ott Lepmets (andis oma nõusoleku), vandeadvokaat M M (teatas mittenõustumisest), vandeadvokaat P P (teatas, et likvideerimistoimingute läbiviimise tasuks on 3600 eurot koos km, kuid võimalikud kohtumenetlused (riigilõiv ja esindajatasu) tuleks huvitatud isikul finantseerida eraldi, kirjalikku nõusolekut ei ole antud), vandeadvokaat M B (teatas mittenõustumisest), vandeadvokaat K A (ei vastanud kohtule). 3.6.Kohus määrab puudutatud isiku likvideerijaks vandeadvokaat Ott Lepmetsa, kes on andnud selleks 06.03.2023 oma kirjaliku nõusoleku. Likvideerija on teatanud, et tema tasu on 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Likvideerija kandidaat teatas, et kui nõuete sissenõudmine piirdub nõudekirja koostamise või nõude müügi/loovutamisega, siis on kogu likvideerimise hind 1500 + km = 1800 eurot. Kui nõuete sissenõudmiseks tuleb kohtuvaidluseid pidama hakata, siis võib tasu tulla kordades suurem. Kohus on teavitanud, et avaldaja on tasunud likvideerimismenetluse kulu katteks kohtudeposiiti 2000 eurot ja vandeadvokaat Ott Lepmets ei ole pidanud käesoleva seisuga vajalikuks täiendava deposiidi maksmist. Kui likvideerija tasu ja kulud peaksid suurenema, siis tuleb viivitamatult kohut sellest teavitada. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud TsÜS § 41-45 ja äriseadustiku (ÄS) § 209-220. 3.7.
lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. 3.8.Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja puudutatud isiku äriregistrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 02.10.2023, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et
lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. 3.9.
lg 1 järgi, likvideerija võib nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui isik ei jõua selles juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega. 3.10.
lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 3.10.
lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.