) § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi selle eest, et ta 20.10.2022 kell 17.09 ajal juhtis mootorsõidukit Keila linnas, xxx tänav 12 juures, ei hoidnud ohutut külgvahet ning tagurdamisel sõitis pihta parkivale sõiduautole xxx, registreerimisnumbriga xxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju S K. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud fotodega. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Karistuseks mõisteti
lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
Selle otsuse peale esitas T P (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) 14.12.2022 kaebuse Harju Maakohtule, milles palub otsus tühistada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 järgi väärteotunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel, kuna kaebuse esitaja süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kaebuse kohaselt viibis kaebuse esitaja 20.10.2022 kella 17 ajal Keila xxx parklas, kus käis poes, sai kätte xxx tellimuse ning läks järgi oma pojale, kellel lõppes trenn. Parkides ja parklast lahkudes ei olnud tal mingit infot liiklusõnnetuse põhjustamisest. Sama päeva õhtul sai ta oma abikaasa tuttava vahendusel teada, et Facebook’is on postitus, mille kohaselt on tema juhitud sõiduk riivanud teist sõidukit. Kaebuse esitaja tuvastas seejärel enda autol vasakul esipampril õrna nühkjälje, millest lähtuvalt eeldas, et võis teist sõidukit riivata parkimiskohalt välja tagurdades. Kaebuse esitaja abikaasa võttis ühendust kahju kannatanuga ja küsis tema telefoninumbrit, et saaks ära vormistada liiklusõnnetuse teatise. Kahju kannatanu vastas, et ühendust võiks võtta järgmine päev. Järgmisel päeval oli kahju kannatanu agressiivne ning kasutas ebaviisakaid sõnu teatades, et ei soovi selle asjaga enam tegeleda. Kaebuse esitaja proovis ka ise ühendust saada, kuid kahju kannatanu ei vastanud enam sõnumitele. Pärast seda võttis kaebuse esitaja ühendust politseiga ja teatas, et põhjustas liiklusõnnetuse. Ta helistas ka xxx kahjuabisse ja saatis kindlustusele pildid. 03.11.2022 andis kindlustus teada, et kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsus on tehtud. Kaebuse esitaja märgib, et ei tundnud teise auto vastu sõitmist. Parkimiskohalt välja tagurdades oli tema tähelepanu suunatud sellele mis on tema taga. Seetõttu ei saanud ta aru, et põhjustas liiklusõnnetuse. Sel põhjusel puuduvad tema teos väärteo tunnused. Kohtuväline menetleja pidanuks hindama ka karistamise vajalikkust, sest see sõltub mh tehioludest, isiku süüst, teda iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest asjaoludest. Antud juhul tuleks arvestada, et liiklusõnnetuse teatise vormistamata jätmine oli mh põhjustatud ka kahju kannatanu soovimatusest seda teha. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Kaebuse esitajale inkrimineeritakse kaks väärtegu:
lg 1 ja
lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt „mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.“ 2 Vastavalt
lg 1 „liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.“ Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt parkis ta 20.10.2022 oma sõiduki xxx Keila xxx juures. Kuigi ta ei saanud aru, et oleks teist sõidukit parkides riivanud, avastas ta samal õhtul enda autolt nühkjälje. Asjaolu, et kaebuse esitaja juhitud sõiduauto riivas parkimiskohalt väljatagurdades teist sõidukit (registreerimismärgiga xxx) on kinnitust leidnud videosalvestisega, mida kohus kohtuistungil uuris. Sellelt on selgelt näha, kuidas teine sõiduk riivamisel nihkus. Kahju tekitamise fakt on tuvastatud ka 26.10.2022, 27.10.2022 ja 31.10.2022 vaatlusprotokollidega. Vaatlusprotokollide kohaselt olid kaebuse esitaja sõidukil vigastused vasakul esimesel nurgal ning sõidukil xxx registreerimismärgiga xxx vigastused paremal tagumisel nurgal. Vigastuste esinemise osas vaidlus ka puudub ning kohus loeb vigastuste esinemise mõlemal sõidukil tuvastatuks. Kohus jätab tõendite hulgast välja sündmuskoha vaatlusprotokolli, kuna sündmuskohta kohapeal tegelikult ei vaadeldud, vaadeldi kolmanda isiku poolt tehtud videosalvestist. Esitatud tõenditest nähtub ka see, et vigastused mõlemale sõidukile tekitas kaebuse esitaja. Sellega on kaebuse esitaja täitnud
Tuvastatud on kahju tekkimine; kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit ning rikkus liiklusnõudeid – täpsemalt
lg-t 3, mille kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet ja
Kohus leiab, et kaebuse esitaja käitumises esinevad
Samuti on täidetud
Puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. Ühe sõiduki liikumise tõttu tekkinud kahju tuleb pidada liiklusõnnetuseks
p 32 mõttes.
lg 4 p 4 järgi pole liiklusõnnetusest vaja politseid teavitada, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Antud juhul sellist isikut nimetatud ei ole ning seetõttu oli liiklusõnnetusest politseile teavitamine kohustuslik. Selle nõude rikkumisega on täidetud
Kaebuse esitaja ütluste kohaselt ei saanud ta aru, et põhjustas liiklusõnnetuse. Kohtu hinnangul pidanuks ta sellest aru saama. Kuigi nühkjälge võib pidada väiksemaks vigastuseks, oli kohtus uuritud videolt selgelt näha, et teine sõiduk nihkus müksamise tõttu paigalt. Seetõttu pidanuks kaebuse esitajale olema aru saadav, et ta põhjustas liiklusõnnetuse. Samuti pidanuks ta aru saama, et liiklusõnnetusest politseisse teavitamine, kui ei ole nimetatud kahju tekitamise eest vastutav isik, oli antud juhul kohustuslik. Kohus leiab, et mõlemad väärteod on toime pandud hooletusest karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud. Puuduvad menetlust välistavad asjaolud. 3 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Karistuse on kohtuväline menetleja iseenesest mõistnud seaduspäraselt. Kohus kasutab aga oma diskretsiooni ning leiab, et karistuse mõistmine antud juhul ei ole otstarbekas. Vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 2 menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. Kohus leiab, et antud juhul ei esine vajadust kaebuse esitajat karistada. Kaebuse esitaja pani teo toime hooletusest. Hooletuse korral ei tea isik süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kuigi süüteokoosseisule vastava asjaolu (liiklusõnnetuse põhjustamine) mitteteadmine ei vabasta vastutusest, tegutses kaebuse esitaja kohtu hinnangul heauskselt – nii kui kaebuse esitaja sai teada liiklusõnnetuse põhjustamisest, asus ta õiguskuulekalt käituma ja tagajärgi likvideerima. Selleks võttis ta ühendust kahju kannatanuga, et nimetada varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Kohtuväline menetleja viitas, et kaebuse esitaja hakkas selliselt käituma seetõttu, et tema tegu tuli ilmsiks, kuid kohtul ei ole põhjust kohtuvälise menetleja pessimismi jagada. Vastutusest vabanemise püüdu oleks põhjust argumenteerida näiteks juhul, kui rikkujal on korduvaid ja eriti samaliigilisi rikkumisi. Antud juhul näitab karistusregistri väljavõte, et kaebuse esitajal rikkumisi ei ole. Seega on kaebuse esitaja näidanud varasemalt üles õiguskuulekat käitumist. Samuti leiab kohus, et hooletusest toime pandud väiksemate väärtegude korral peab olema süüdlasel võimalus ilma karistusmeetmeid rakendamata tehtu heastada. Kaebuse kohaselt väitis politseiametnik kaebuse esitajale, et kui kahju kannatanu on saanud liiklusõnnetuse põhjustajaga kontakti ja on võimalik liiklusõnnetuse vorm ära täita, siis ei ole põhjust väärteomenetlust alustada. Kohus peab seda lähenemist võimalikuks ja mõistlikuks. Antud juhul tuleb aga arvestada, et kahju kannatanu ei soovinud kaebuse esitajaga kontakti saada. Kaebusele on lisatud tõendid, mille kohaselt suhtles kahju kannatanu kaebuse esitajaga jämedas toonis. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on teinud endast kõik, et lahendada kahjujuhtum, pöördudes täiendavalt nii kindlustuse kui politsei poole. Kaebuse esitajale inkrimineeritava väärtegude sisuks on tagada, et liiklusõnnetuse põhjustaja oleks teada ja ta vastutaks põhjustatud kahju eest. Kaebuse esitaja on oma käitumisega selle eesmärgi saavutanud. Võttes kahju põhjustamise omaks, esitades enda andmed kahju kannatanule, kindlustusele ja politseile, on ta tekitatud kahju hüvitanud, edasine jääb kindlustuse hooleks. Arvestades tekitatud kahju ulatust, s.o nühkjälgi sõidukitel, mis on liikluses üks väiksemaid kahjusid, kaebuse esitaja käitumist pärast liiklusõnnetuse toimepanemisest teadasaamist, varasemate rikkumise puudumist karistusregistris ning kahju kannatanu soovimatust nimetada varalise kahju tekitamise eest vastutav isik, peab kohus võimalikuks antud menetlus lõpetada kaebuse esitajat karistamata VTMS § 30 lg 1 p 2 järgi otstarbekuse kaalutlusel. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.