2-22-18827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2023, Narva Tsiviilasja number 2-22-18827 Tsiviilasi J U ja A U hagi R M v
§ 69
lg 5 alusel võib solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. 19. Alusetuks rikastumiseks on võlaõigusseaduse (
) § 1028 lg 1 järgi olukord, mil täideti kohustus, mida ei ole olemas, mida ei teki või mis langeb hiljem ära. Ei pärandaja matuse kulude ega võlakohustuste täitmise puhul ei ole kostja täitnud kohustust, mida polnud olemas, mida ei tekkinud või mis oleks hiljem ära langenud. Seega ei saa olla tegemist alusetust rikastumisest tulenevate nõuetega.
- Pärandaja matuse kulud ei ole pärandil lasuv või pärandvara hulka kuuluv kohustus. Pärandajal ei olnud kohustust ennast matta, vaid see on PärS § 131 lg 1 järgi pärija kohustus, mille pärija peab kandma vajadusel oma vara arvel. Viimast ei välista pärandvara ebapiisavuse korral isegi inventuuri läbiviimine. Tegemist on üsna spetsiifilise kohustusega, mida saab pidada pärimisõigusest tulenevaks nõudeks ja mis aegub TsÜS § 155 lg 1 alusel 30 aastaga. Kremeerimise arve (dtl 111) kannab
- oktoobri 2011 kuupäeva (hagejate
- veebruari 2023 seisukohas on ilmselt näpuviga „2017“, mis pärandi avanemise aega arvestades ei ole loogiline). Sellest ei ole veel möödas 30 aastat, mistõttu pärandaja matuse kulude, 238 euro, hüvitamise nõue ei ole aegunud. Kumbki hageja pidi matusekuludest kandma 59,50 eurot, mis tuleb neile väljamõistetava hüvitisenõudega tasaarvestada.
- Pärandaja kohustused lähevad PärS § 130 lg 1 alusel pärijale üle, kohustused selle käigus oma olemuselt ei muutu. See puudutab ka kohustuste aegumist. PärS § 151 lg 2 järgi vastutavad pärijad pärandaja kohustuse eest solidaarselt.
§ 70
lg 1 ja 2 järgi lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati, kuid mitte enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse. 4
(6)2-22-18827
- Kostja esitatud kontoväljavõtetest (dtl-d 100‒105) on näha, et kostja on teinud kohtutäiturile makseid kokku 926,81 eurot. Täiteasja nr XXX katteks on kostja tasunud 45,30 eurot (dtl-d 100‒101), lisaks on tehtud ilma täiteasja numbrita, kuid pärandaja nimega ülekandeid 210,68 eurot (dtl 104). Et nõuet menetles kohtutäitur, võib eeldada, et see ei olnud aegunud. Ka kohtutäituri tasu maksmise kohustus on võlgniku, antud juhul kaaspärijate kohustus. Viimane makse täiteasjas on tehtud
- novembril 2022, millest ei olnud tasaarvestuse avalduse esitamise ajaks (
- jaanuar 2023) veel möödas kuus kuud, mistõttu ei ole kostja nõue selles osas aegunud.
- Täiteasja XXX katteks on kostja tasunud 670,73 eurot (dtl-d 102, 103, 105). Maksete juures ei ole märgitud, et need oleksid seotud pärandajaga, selgituses on kostja nimi. Sellise numbriga täiteasja ei ole pärandaja täitetoimikute nimekirjas (dtl 109). Makse selgituses oleva kohtuasja number XXX näitab kohtulahendite andmebaasis nõuet kostja ja hageja II vastu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegemist oleks pärandvarasse kuuluva kohustusega, mida saaks hagejate hüvitisnõudega tasaarvestada. Ka selle kohta, et kostja oleks tasunud pärandaja maksuvõla (dtl 106), ei ole kohtule tõendeid esitatud. Nimetatud kohustuste tasaarvestamiseks ei ole kostjal seega alust.
- Eelneva pinnalt saab pärandi hulka kuluvateks kohustusteks, mille kostja on täitnud, pidada kohtutäiturile makstud 255,98 eurot (45,3+210,68). Kummagi hageja hüvitisenõudega saab kostja pärandaja kohustuste tasumist seega tasaarvestada 64 eurot (255,98:4).
- Korteri remondile ja parendamisele on kostja esitatud tõendite kohaselt aastatel 2016‒2018 kulutanud 6115,14 eurot (dtl-d 75‒87, 90). Venekeelsetel kuupäevata kviitungitel (dtl-d 88‒89) on summad ilmselt kroonides. Arvestades, et euro tuli Eestis käibele
- jaanuaril 2011 ja pärand avanes
- oktoobril 2011, ei pruugi olla tegemist pärast pärandi avanemist tehtud kulutustega.
- Korterile tehtud kulusid saab kostja hagejatelt nõuda AÕS § 70 lg 6 ja § 75 lg 1 alusel. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid ja kaasomanik kannab ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 4 alusel õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Vajalikud kulutused defineerib TsÜS § 63 p 1: kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.
- Kostja esitatud tõenditest ei ole ilmne, et korter oleks ilma remondi ja parendusteta hävinud, kostja ei ole seda ka väitnud. Seega on olnud tegemist kulutustega, mis olid kas kasulikud või toreduslikud ja mida oleksid pooled pidanud AÕS § 72 lg 1 alusel tegema kokkuleppel. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole pooled ei väitnud ega tõendanud. Kuivõrd korteri väärtus kostja tehtud kulutuste tõttu eelduslikult suurenes, on hagejad saanud neist kasu. Arvestades, et kostja ei olnud kulutuste tegemiseks kohustatud, saab kostja nõuet remondi ja parenduste hüvitamiseks pidada alusetust rikastumisest tulenevaks nõudeks, mis TsÜS § 151 lg 1 järgi aegub kolme aastaga. Kostja teadis kulutuste tegemise ajal, et korteriomandil on kolm omanikku ja et tal on seega alusetust rikastumisest tulenev nõue teiste ühisomanike vastu. Kulutuste tegemisest on möödas rohkem kui kolm aastat, mistõttu on kostja nõue selles osas aegunud.
- Kostja on tasunud korteriomandi eest makseid korteriühistule aastatel 2012‒2022 (dtl-d 91‒99, 110, 133). KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandi ühised omanikud korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Tegemist on korduvate 5
(6)2-22-18827 kohustustega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
§ 70lg 1 alusel aegub kostja tagasinõue hagejate vastu sama aja jooksul.
- 2019 ja varem esitatud korteriühistu arvete aegumistähtaeg algas hiljemalt
- detsembril 2019 ja need aegusid hiljemalt
- detsembril
- 2020‒2022 esitatud arvete osas ei ole nõue aga aegunud.
- Hagejad on nimetanud, et juhul kui kostja esitab taotluse kommunaalkulude hüvitamiseks, hakkavad hagejad nõudma kompensatsiooni kasutuseeliste kaotamise eest (dtl 117). Kuigi kostja on kommunaalkulude hüvitamise (tasaarvestuse) taotluse esitanud, ei ole hagejad kasutuseeliste kompenseerimist nõudnud. Pooled ei ole ka tõendanud, et nende vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe korteri kulude kandmiseks. Seega ei ole hagejad korteriühistule makstud kuludele peale aegumise muid vastuväiteid esitanud.
- Kuna pooled vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt, on kostjal
§ 69
lg 5 alusel õigus nõuda hagejatel aastatel 2020‒2022 makstud summa ‒ 2170,64 euro ‒ hüvitamist, kummaltki hagejalt 542,66 eurot, ja selle summa ulatuses hagejate hüvitisnõue tasaarvestada.
- Kokkuvõtteks on kostjal õigus tasaarvestada hüvitise nõue kummagi hageja vastu 666,16 euro ulatuses (matusekuludest 59,50 eurot, kohtutäiturile makstud summast 64 eurot, korteriühistule makstud summast 542,66 eurot).
- Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, jätab korteriomandi kostja ainuomandisse, mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja hüvitise hüvitis 5250 eurot ning tasaarvestab kostja nõude kummagi hageja nõudega 666,16 euro ulatuses. Kostjal tuleb seega kummalegi hagejale tasuda 4583,84 eurot (5250-666,16). Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
- TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
- Kohus rahuldas hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik 6
(6)