) § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest X OÜ kõikides Eesti krediidiasutuses avatud ja tulevikus avatavatele pangakontodele 121 109,13 euro ulatuses. MTA pöördus kontrollivälise pöördumise raames 02.05.2022 puudutatud isiku poole eesmärgiga saada infot tema tegevuse kohta. Vastusena selgitas puudutatud isik, et äriühing tegeleb kaubanduse vahendustegevusega ning kauba liikumine toimub kauba ostukohast kolmandale isikule. MTA alustas 12.08.2022 korraldusega puudutatud isiku maksustamisperioodide mai–juuni 2022 käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse 3-22-2454 kontrolli. Kontrollimenetluses selgunud asjaolud annavad alust arvata, et äriühing esitas mai– juuni 2022 käibedeklaratsioonidel (KMD) valeandmeid, deklareerides KMD real 11 alusetult kokku 121 109,13 eurot ning vähendades selle kaudu tasumisele kuuluvat käibemaksu. Puudutatud isik ei osuta vahendusteenust käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 11 mõistes, vaid tegeleb tavapärase kaupade ostu ja müügiga, ning tal puudub õigus korrigeerida KMD real 11 käibemaksu. MTA on veendunud, et maksukontroll lõpeb maksusumma määramisega kokku 121 109,13 eurot. Rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on KMS § 2 lg 11, § 4 lg 1 ja § 9 lg
Rikkumine seisnes tahtlikult KMD-des valeandmete esitamises. KMD-des teadlikult valeandmete esitamine viitab raamatupidaja ebausaldusväärsusele ja sarnaselt võib W käituda ka puudutatud isiku raamatupidamise korraldamisel. Analoogse maksuvaidluse raames on Tallinna Halduskohus teinud 13.09.2022 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-22-828 (jõustumata). Halduskohus jõudis seisukohale, et kaebuse esitanud äriühing ei osuta vahendamisteenust KMS § 2 lg 11 mõistes ja tegemist on tavapäraste ostumüügitehingutega. Ka selles kaasuses korraldas äriühingu raamatupidamist W. MTA-l on kontrollimenetluse käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist puudutatud isikule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA hinnangul on äriühing esitanud MTA-le kontrollitava perioodi deklaratsioonides valeandmeid eesmärgiga vähendada oma maksukohustust. Seega on tõenäoline, et võimaliku maksukohustuse määramise järel äriühingu tegevus lõpetatakse ja MTA-l ei pruugi õnnestuda määratud summat äriühingult kätte saada. On alus arvata, et puudutatud isik väldib tahtlikult maksuhaldurile suulise teabe andmist. MTAl on piisav alus arvata, et toime on pandud maksupettus ja seda pikema aja vältel, kuna ka pärast kontrollitavat perioodi on äriühing jätkanud KMD rea 11 täitmist. Puudutatud isiku ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Ta ei oma sõidukeid, kinnisvara, väikelaevu, väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Maksuhaldur ei oma teavet muude varaliste õiguste kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused). Seega ei ole võimalik sooritada
Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena võimaliku maksuotsusega määratava rahalise nõude suurust, on maksuhaldur seisukohal, et puudutatud isiku pangakontode eelarestimine on ainus viis tagada maksukohustuse täitmine. 3
lg 4 sätestab, et arestitud pangakontolt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või osutuda võimatuks.
¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt
lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui puudutatud isik on esitanud
lg 1 p 3 ja § 121 kohase tagatise summas 121 109,13 eurot, valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (
). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 121 109,13 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.11.2022 määrusega MTA taotluse ja andis loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks krediidiasutustes avatud X OÜ pangakontodele summas 121 109,13 eurot (resolutsiooni p 1). Esitatud taotlus vastab
Maksuhaldur kontrollib puudutatud isiku maksustamisperioodide mai–juuni 2022 käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust (MTA 12.08.2022 korraldus nr 12.2-3/059090-1). MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt saab lugeda maksukohustuse tuvastamise ja määramise tõenäoliseks ja põhjendatuks. Seega on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. MTA taotluses esile toodud asjaolud viitavad sellele, et puudutatud isik on teadlikult pannud toime maksupettuse, mille tulemusena on jäänud riigieelarvesse laekumata 121 109,13 eurot. Teadliku maksude väärarvestuse korral saab pidada põhjendatuks järeldust, et äriühing ei soovi nimetatud summat tasuda ka tagantjärele pärast maksumenetluse lõppemist. Seega saab pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Tuleb möönda, et arvelduskonto arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid, mille tagajärjel on võimalik ettevõtte tegevuse seiskumine. Samas puudub MTA esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kindlus, et puudutatud isik kavatseb oma senist majandustegevust jätkata ega ole võimaliku maksuotsusega kohustuse kindlaksmääramise ajaks varatu. Maksuhaldur ei ole tuvastanud selliseid puudutatud isikule kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikku määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Lisaks ei saa pidada tõenäoliseks, et puudutatud isiku pangakontol on maksuotsuse tegemise järel piisavalt raha võimaliku maksusumma tasumiseks. Kuna puuduvad muud võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksuhaldur on välja toonud kahtluse, et maksukohustuslane on pannud toime maksupettuse, ei saa 4
lg 1 p-s 3 sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Pangakonto arestist vabastamiseks saab puudutatud isik pakkuda MTA-le tagatise. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X OÜ palub 01.12.2022 määruskaebuses (täiendatud 22.12.2022) tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub jätta menetluskulud MTA kanda. Asjaolud, millele MTA oma taotluses viitas, ei saa olla puudutatud isiku pangakontode arestimise aluseks. Seejuures ei ole halduskohus kohtumääruses ka nendele asjaoludele viidanud. MTA osutas taotluses sellele, et puudutatud isik ei täida kaasaaitamiskohustust ja väldib suulise teabe andmist. MTA kohustas oma korraldusega puudutatud isiku esindusõiguslikku isikut ilmuma selgituse andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Puudutatud isiku hinnangul ei ole aga selle nõudmine mõistlik, sest MTA ei ole arvestanud COVID-19 haigusesse haigestumise ohuga. Pärast halduskohtu 21.11.2022 määruse väljastamist toimus ajavahemikul 21.11.– 27.11.2022 MTA ruumides kontaktvestlus maksuhalduri esindaja ja kolmandate isikutega, kes olid selle maksumenetlusega seotud. Pärast seda haigestusid kõik selles osalejad, sealhulgas ka maksuhalduri esindaja, COVID-19-sse. Maksuhalduri esindaja andis ise telefoni teel teada, et haiguse tõttu lükkuvad vestluse kuupäevad edasi. MTA-l on
lg-st 2 tulenevalt kaalutlusõigus otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Seega ei olnud vestluste mittetoimumise põhjuseks kaebaja süü, vaid MTA põhimõtteline seisukoht. MTA viide sellele, et äriühingu volitatud esindaja W on väärteokorras karistatud, ei ole põhjendatud. Väärteoasjas nr XXXXXXXXXXXX tehtud 16.01.2020 otsusega kohustas MTA puudutatud isiku esindajat maksma 900 eurot. Puudutatud isiku esindaja on selle kohustuse 28.08.2020 täitnud. Seega on väärteoasi aegunud (vt karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p 2) ja MTA-l ei olnud õigust sellele viidata. Lisaks peab MTA
MTA avaldas väärteoasjale viidates andmeid tahtlikult kolmandale isikule, tekitades sellega kaebaja esindajale kahju. Seega ei saa nimetatud asjaoluga pangakontode arestimist õigustada. Kaebaja pangakontode arestimisel ei ole asjakohane ka MTA osutus Tallinna Halduskohtu otsusele asjas nr 3-22-828, sest sellel puudub tõenduslik alus. Nimetatud asjas jätkub vaidlus apellatsioonimenetluses. Puudutatud isiku hinnangul ei ole halduskohus otsuse tegemisel arvestanud kaebaja kohtuistungil antud selgitustega. MTA viitas taotluses sellele, et puudutatud isiku juhatuse liige Y on varem kasutanud sarnast maksukohustuse vähendamise mudelit. MTA hinnangul on võimalik, et äriühing võõrandati eesmärgiga vältida maksukohustust ja n-ö lõpetada äriühingu tegevus. See asjaolu ei ole asjakohane, kuna see ei ole tõendatud, vaid on MTA arvamus. Ajavahemikul 26.03.2021– 12.04.2022, kui Q OÜ juhatuse liige oli Y, ei ole MTA äriühingut kontrollinud ega esitanud küsimusi deklaratsioonide kohta. MTA viidatud maksukohustused on seotud vaid Q OÜ praeguse omaniku, s.o Y ja tema tegevusega. 5
rakendamiseks peab esinema üksnes käimasolev kontrollimenetlus ning kohus ei saa MTA taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele. Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuses toodud väited vaidlustatud määruse õiguspärasuse hindamise seisukohast asjassepuutuvad. Täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses kontrollib kohus üksnes
lg-s 1 sätestatud eelduste esinemist ning maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotluses välja toonud asjakohased asjaolud. Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et maksuhalduri taotlus on vajalikul määral põhistatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
lg 1 kohaldamise eeldused on seega järgmised: maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11). 6. Kohus ei saa MTA taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, p 5). Kuna
alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et taotluses esitatud asjaolude põhjal on MTA kontrolli tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramine tõenäoline. MTA on taotluses esile toonud, et puudutatud isik on kontrollitaval perioodil, s.t mai–juuni 2022 KMD-del vähendanud tasumisele kuuluvat käibemaksu, väites, et ta tegeleb kaubanduse vahendustegevusega ja tal on selleks õigus KMS § 29 ja § 32 lg 1 alusel. MTA on taotlusele lisatud arvete, agendilepingute ja C OÜ volitatud esindaja ütlustele tuginedes selgitanud, et kaebaja ei osuta KMS § 2 lg 11 mõttes vahendamisteenust, vaid tegeleb tavapärase kaupade 6
Nagu eespool märgitud, ei pea kohus
lg 1 kohaldamiseks tuvastama seda, et kontrolli tulemusel maksukohustuse määramine oleks tõendeid arvestades põhjendatud, vaid piisab, kui maksukohustuse määramist saab pidada tõenäoliseks. MTA ja halduskohus võisid tugineda ka sarnases maksuvaidluses haldusasjas nr 3-22-828 tehtud Tallinna Halduskohtu otsusele, millega kaebus jäeti rahuldamata. Kuigi see kohtulahend ei ole jõustunud, võis selle põhjal siiski järeldada, et sarnastel asjaoludel ei saa maksukohustuse määramist pidada ilmselgelt põhjendamatuks. 8. KarRS § 24 lg 1 p 2 kohaselt kustutakse
-s või maksuseaduses sätestatud väärteo eest mõistetud karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui rahatrahvi tasumisest või aresti täitmisest on möödunud kaks aastat. KarRS § 5 lg 2 p-des 1–6 on loetletud need juhud, millal on õiguslik tähendus registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel ning nende seas ei ole maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste kindlaks tegemise menetlust. Riigikohus on märkinud, et KarRS §-s 5 väljendub seadusandja õiguspoliitiline otsustus, mis lähtub arusaamast, et toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud karistuse järelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu, vaid seaduses ette nähtud tähtaegade möödumisel karistatus kustub (Riigikohtu 07.02.2018 määrus nr 1-14-10087, p 32). Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga, et tema volitatud esindaja kustunud karistusele viitamine MTA taotluses ei olnud põhjendatud. 9. Eelnevast hoolimata on ringkonnakohtu hinnangul MTA halduskohtule esitatud taotluses piisavalt põhistanud ka kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; nr 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-31-4-13, p 22).
lg 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.
lg 4 kohaselt on võimalik teha maksuhalduri loal väljamakseid ka arestitud pangakontolt. MTA taotluses on vastavalt
lg 2 p-le 3 märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamise korral maksuhaldur täitetoimingud lõpetab ja pangakontod aresti alt vabastab. 13. Kokkuvõttes leidis halduskohus õigesti, et MTA taotlus vastab
Seejuures on halduskohus oma määruses MTA taotluses esile toodud asjaolud kokkuvõtlikult esitanud. Seega on halduskohtu tehtud järeldused piisavalt jälgitavad ning määrus vastab ettenähtud nõuetele (vt HKMS § 265 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 465).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.