← Eesti

2-22-149290/6

Obsah (10)§ 402§ 1§ 4034§ 4062§ 100§ 101§ 397§ 113§ 415§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. märts 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1492

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 28.05.2021 laenulepingu nr 2102079275, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu kuni 850 eurot. 08.01.2022 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ väljamaksete refinantseerimislepingu nr 2102154506 laenusummaga 891,54 eurot, mis koosneb lepingu 2102079275 põhiosa jäägist 839,09 eurot, lepingu muutmise tasust 42,45 eurot, refinantseeritava laenu tasumata teenusarvetest 10 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.

  1. Antud lepingu katteks on kostja poolt tehtud 6 graafikujärgset tagasimakset kokku summas 142,37 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 37,98 eurot, intressi katteks 96,60 eurot, refinantseeritava laenu sissenõutavaks muutunud intressi katteks 7,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise katteks 0,29 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimääraks 22,1% aastas, krediidi kulukuse määraga 24,99% aastas. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et BB Finance OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
  2. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 20.02.2023 hagi täpsustuses esitanud asjaolud, millest nähtub, et enne lepingu 2102079275 sõlmimist BB Finance OÜ analüüsis kostja poolt esitatud 4 kuu pangaväljavõtet, mille alusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 909 eurot, finantskohustused 361 eurot ja muud 3

(6)Tsiviilasi nr 2-22-149290 kohustused arvutuste järgi 276 eurot. 08.04.2022 lepingu puhul BB Finance OÜ ei kontrollinud uuesti kostja krediidivõimelisust, kuna tegemist oli väljamakseta refinantseerimislepinguga, mille puhul lisalaenu väljamakset ei tehtud, seega ei olnud siin takistust antud leping sõlmida kostjale soodsamatel tingimustel. Hageja on seisukohal, et krediidiandja on kostjale laenu andmisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et BB Finance OÜ järgis

§ 4034lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.

8.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%. Seega kolmekordne määr oli 61,56%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli 08.01.2022 väljamakseta refinantseerimislepingu nr 2102154506 intressimäär 22,1% aastas ja krediidikulukuse määr 24,99% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. 9.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, jäädes võlgnevusse alates 11.08.2022 osamakse tasumisest. BB Finance OÜ ütles lepingu nr 2102154506 üles 26.10.2022 ning loovutas nõude hagejale 27.10.2022, pärast mida muutus kogu võlajääk sissenõutavaks kokku summas 853,56 eurot. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 08.01.2022 refinantseerimislepingust nr 2102154506 tuleneva põhivõla summas 853,56 eurot. 10.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja BB Finance OÜ on 08.01.2022 refinantseerimislepingus nr 2102154506 kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 22,1% aastas. Seega kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni oli perioodil 11.07.2022 kuni 26.10.2022 kokku 136,91 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 136,91 euro väljamõistmiseks kostjalt. 11.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 101

lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lõikes 1 sätestatud 4

(6)Tsiviilasi nr 2-22-149290 viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 853,56 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 27.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.02.2023 0,12% päevas (s.o 43,80% aastas) kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktile 12.2.1. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 106,52 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt viivist määras, mis on vastuolus

§ 415lg-s 1 sätestatuga ja seega tühine.

Lepingus kokku lepitud viivisemäär on suurem kui

§ 113lg-s 1 sätestatud määrad.

Kohus selgitas hagejale 09.02.2023 määruses, et

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

08.01.2022 väljamakseta refinantseerimislepingu nr 2102154506 personaalsetes tingimustes leppisid pooled kokku intressimääras 22,1% aastas. Juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt

§ 113

lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär. Intressimäär kehtib viivisemäärana ka juhul, kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti või kui tarbijakrediidilepingus sisalduv viivise kokkulepe on vastuolu tõttu

§ 415lg-ga 1 Ts

ÜS § 87 kohaselt tühine (intressimäär kehtib viivisena eeldusel, et intressimäär on suurem kui §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas, vastasel korral kehtib § 113 lg 1 kohaselt viivisemäärana §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna lepingus sisalduv kokkulepe viivisemäära kohta on vastuolu tõttu

§ 415

lg-s 1 sätestatuga tühine, kehtib viivisemäärana lepingus kokkulepitud intressimäär, s.o 22,1% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (s.o summas 853,56 eurot) summas 53,75 eurot (853,56*22,1/100/365*104=53,75 eurot) perioodi 27.10.2022 – 07.02.2023 eest. Menetluskulud

  1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
  2. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
  3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
  4. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise 5

(6)Tsiviilasi nr 2-22-149290 kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.