lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 28.05.2021 laenulepingu nr 2102079275, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu kuni 850 eurot. 08.01.2022 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ väljamaksete refinantseerimislepingu nr 2102154506 laenusummaga 891,54 eurot, mis koosneb lepingu 2102079275 põhiosa jäägist 839,09 eurot, lepingu muutmise tasust 42,45 eurot, refinantseeritava laenu tasumata teenusarvetest 10 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 20.02.2023 hagi täpsustuses esitanud asjaolud, millest nähtub, et enne lepingu 2102079275 sõlmimist BB Finance OÜ analüüsis kostja poolt esitatud 4 kuu pangaväljavõtet, mille alusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 909 eurot, finantskohustused 361 eurot ja muud 3
8.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, jäädes võlgnevusse alates 11.08.2022 osamakse tasumisest. BB Finance OÜ ütles lepingu nr 2102154506 üles 26.10.2022 ning loovutas nõude hagejale 27.10.2022, pärast mida muutus kogu võlajääk sissenõutavaks kokku summas 853,56 eurot. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 08.01.2022 refinantseerimislepingust nr 2102154506 tuleneva põhivõla summas 853,56 eurot. 10.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kostja ja BB Finance OÜ on 08.01.2022 refinantseerimislepingus nr 2102154506 kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 22,1% aastas. Seega kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni oli perioodil 11.07.2022 kuni 26.10.2022 kokku 136,91 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 136,91 euro väljamõistmiseks kostjalt. 11.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
Lepingus kokku lepitud viivisemäär on suurem kui
Kohus selgitas hagejale 09.02.2023 määruses, et
lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
08.01.2022 väljamakseta refinantseerimislepingu nr 2102154506 personaalsetes tingimustes leppisid pooled kokku intressimääras 22,1% aastas. Juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt
lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär. Intressimäär kehtib viivisemäärana ka juhul, kui pooled ei ole leppinud kokku teisiti või kui tarbijakrediidilepingus sisalduv viivise kokkulepe on vastuolu tõttu
ÜS § 87 kohaselt tühine (intressimäär kehtib viivisena eeldusel, et intressimäär on suurem kui §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas, vastasel korral kehtib § 113 lg 1 kohaselt viivisemäärana §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna lepingus sisalduv kokkulepe viivisemäära kohta on vastuolu tõttu
lg-s 1 sätestatuga tühine, kehtib viivisemäärana lepingus kokkulepitud intressimäär, s.o 22,1% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (s.o summas 853,56 eurot) summas 53,75 eurot (853,56*22,1/100/365*104=53,75 eurot) perioodi 27.10.2022 – 07.02.2023 eest. Menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.