← Eesti

2-23-101613/10

Obsah (5)§ 423§ 173§ 174§ 177§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-101613 Tsiviilasi K. K. hagi A. M. H. vastu kahjuhüvitise

) § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada..

  1. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hagejal ei saa olla õigust, mida hageja kohtumenetluses realiseerida püüab. Kohtule esitatud müügilepingust nähtuvalt on müügilepingu poolteks A. M. H. (müüja) ja M. K. (ostja). K. K. hagi täiendused ja selgitused ostu-müügilepingu sõlmimise asjaolude osas on vastuolulised. Ühelt poolt selgitab K. K., et abistas M. K. sõiduki ostmisel ja et see on elukaaslaste puhul tavapärane, kuid teisalt selgitab, et ostis ise sõiduki kohe alguses plaaniga see M. K. hiljem edasi müüa. Väidet, et tegelikult ostis K. K. auto, ei toeta ka K. K. enda avaldatu, mille kohaselt tasus sõiduki eest O.H. O. seetõttu, et M.K. ülekandelimiitide tõttu makse ebaõnnestus. On ilmne, et sõiduki ostis M. K.. Asjaolu, et sõiduki väljavalimisel ja selle ostmisel osales ka K. K., ei muuda kuidagi K. K. lepingu pooleks. Kohus möönab, et ühise perekonnana tegutsedes ja asja ühisel kasutamisel võib olla keerukas eristada tehingu tegelikke osapooli, kuid seadusandlus käsitleb selgelt lepingupooltena lepingu sõlminud isikuid. Müügilepingust tulenevaid nõudeid (sh puudustega sõiduki parandamise kulude hüvitamise nõuet) saab võlaõigusseaduse (VÕS) müügilepingu regulatsiooni (VÕS § 208 jj) kohaselt esitada sõiduki ostnud isik. Kuna K. K. ei ole sõiduki ostu-müügilepingu pooleks, ei saa tema ka A. M. H. vastu lepingust tulenevaid nõudeid esitada. Samuti ei ole K. K. esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks M. K. volitatud esindajaks asjas.
  2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.K. esitatud hagiga ei ole võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 7.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

168 lg 2 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal kulunud hagimaterjalidega tutvumisele, õiguslikule analüüsile, positsiooni hindamisele, suhtlusele kliendiga, kliendi 2 saadetud materjalidega tutvumisele 3,5 tundi ja 630 eurot ning taotluse koostamisele hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluskulude hüvitamiseks 1,5 tundi ja 270 eurot. Summale 900 eurot lisandub käibemaks, mis teeb kogusummaks 1080 eurot. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu kokku viie tunni ulatuses olnud põhjendatud. Õigusabi osutamise tunnihind 180 eurot, millele lisandub käibemaks, on kohtu hinnangul samuti põhjendatud ja vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tunnihinnale. Kostja menetluskulud on kogumis mõistlikud ning vastavuses asja keerukusastmele. 8. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 1080 eurot. 9. Vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.

§ 150

lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt on hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist 65 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.