Obsah (17)

§ 172§ 146§ 150§ 153§ 22§ 162§ 163§ 193§ 23§ 65§ 30§ 66§ 169§ 171§ 158§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-5539 Tsiviilasi A R’i pankrotimenetlus Menet

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

1. Jätta A Ri taotlus määruskaebuse menetlustähtaja lühendamiseks rahuldamata.
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 27.06.
3. a määrusega kuulutati välja A R’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Oliver Ennok. 07.02.
4. a määrusega kinnitas kohus A R’i pankrotimenetluses jaotusettepaneku (jõustunud 23.02.
5. a). 08.03.
6. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.03.
7. a, vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses puudus. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 132 on pankrotihaldur võlgniku sissetulekust teostanud kinnipidamisi ning pankrotivarasse on menetluse ajal kokku laekunud 2 187,80 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Võlausaldaja on tasunud deposiiti 3 500 eurot (ajutise halduri kulude katteks 1 500 eurot ning pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks 2 000 eurot). Harju Maakohtu 27.06.2018. a kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasu 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1 080 eurot, mis on välja makstud võlausaldaja poolt makstud deposiidi arvelt. Haldur on esitanud taotluse pankrotihalduri lõpliku tasu määramiseks summas 2 520 eurot, millele lisandub käibemaks 504 eurot, kokku 3 024 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. Kokku on (eeldatavad) pankrotimenetluse kulud

§ 150lg 1 p 2 ja p 3 alusel 4 104 eurot.

2 Arvestades, et pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud 2 187,80 eurot, siis kuulub deposiidi arvelt tasumisele 1 916,20 eurot ning ülejäänud deposiit summas 1 583,80 eurot on võimalik võlausaldajale tagastada (

§ 150lg 1 p 6).

Andmed nõuete kaitsmise kohta A R’i pankrotimenetluses on tunnustatud

§ 153

lg 1 p 2 järgus (muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded) 5 võlanõuet kogusummas 75 693,18 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Võlgnik oli F OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige alates 09.02.

1. a ja ainuosanik alates 08.02.
2. a. Harju Maakohtu 14.10.
3. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx sundlõpetati F OÜ, algatati osaühingu likvideerimine ning likvideerijaks määrati Oliver Ennok. 18.11.
4. a avaldas likvideerija osaühingu likvideerimise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Likvideerijale nõudeavaldusi võimalike võlausaldajate poolt ei ole esitatud. Samuti ei ole likvideerija tuvastanud osaühingul varade olemasolu. Osaühingu F osal müügi(turu)väärtus puudub, kuna osaühingul puuduvad varad ja majandustegevus ning osaühing on likvideerimisel. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara, mida müüa, antud menetluses puudus. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 132 on pankrotihaldur võlgniku sissetulekust teostanud kinnipidamisi ning pankrotivarasse on menetluse ajal kokku laekunud 2 187,80 eurot. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud kokku summas 75 693,18 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad ning halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Maksejõuetuse põhjused Võlgniku vastu esitas pankrotiavalduse võlausaldaja K I OÜ, kes 18.12.

1. a laenulepingu alusel laenas võlgnikule 15 000 eurot. Võlgnik leidis nii pankrotiavalduse läbivaatamisel, kui hiljem pankrotimenetluse jooksul, et suudab olemasolevad võlad oma töö ja teenuste arvelt tasuda. Võlgnik esitas korduvalt andmeid, et koheselt on sõlmimisel erinevad lepingud, kus võlgnik näitleja ja produtsendina teenib tasu, et täita enda kohustused kõikide võlausaldajate ees.
2. a läbirääkimisel olnud lepingutele andis võlgniku kinnitusel viimase hoobi
3. a kevadel Covid pandeemia, mistõttu jäid projektid teostamata. Pankrotimenetlus kestis tavapärasest kauem, kuna võlgnik soovis korduvalt sõlmida võlausaldajatega kompromisskokkuleppe. 3 Pankrotimenetlusse laekus uus nõudeavaldus 31.08.
4. a P S OÜ-lt. Võlausaldaja selgitas hilist nõudeavalduse esitamist asjaoluga, et võlausaldaja esitas 09.03.2017 võlgnikule nõudekirja võlausaldajale tekitatud kahju hüvitamiseks summas 40 810 eurot, millele järgnevalt võlgnik enda kohustusi võlausaldaja ees ei täitnud. Arvestades, et lisaks võlausaldajale varalise kahju tekitamisele vastas võlgniku tegevus kuritegelikele tunnustele, esitas võlausaldaja 23.01.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse. Kaebuses esitatud tunnuste uurimiseks algatas prokuratuur kriminaalasja nr xxx ning saatis asja materjalid Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse üldkuritegude teenistusele kohtueelse menetluse korraldamiseks. 05.11.
5. a toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul ennistati ning kaitsti võlausaldaja P S OÜ võlanõue. Kriminaalasja menetlus lõpetati avaliku menetlushuvi puudumisel ning võlgniku poolt sunniraha 800 eurot tasumisega riigituludesse 03.01.
6. a. Pankrotihalduri hinnangul tekkis võlgnikul püsiv maksejõuetus
7. aastal seoses sissetulekute kadumisega, mis ei võimaldanud tasuda olemasolevaid laenukohustusi (muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes). Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (Fi

MS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.

1. a) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Kuni 30.06.
4. a kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus A R’i pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Tulenevalt

§ 193lg-st 5 kohaldatakse juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1. veebruari, ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele

§ 23

, § 55 lõike 3 p 5², §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lõike 1 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Kuni 31.01.2021. a kehtinud

redaktsiooni § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja 4 keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (

§ 23

lg 2).

§ 23lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Pankrotihaldur palub määrata halduri tasuks 28 töötunni eest 2 520 eurot (so 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 504 eurot, kokku 3 024 eurot ning mõista pankrotihalduri tasu välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. Võlgnik ega võlausaldajad halduri taotletavale tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 2 520 eurot, millele lisandub käibemaks 504 eurot, kokku 3 024 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23lg-tele 1-3.

Kohus määrab halduri tasuks 2 520 eurot, millele lisandub käibemaks 504eurot, kokku 3 024 eurot.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotihaldur palub maksta halduri tasu osaliselt, summas 2 187,80 eurot, välja pankrotivarast ning osaliselt, summas 836,20 eurot, kohtu deposiidist. Avaldaja K I OÜ on tasunud Rahandusministeeriumi kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 13.04.

1. a 1 500 eurot selgitusega „Tsiviilasjas nr. 2-18-5539 ajutise halduri tasu kulutuste katteks deposiitmakse“ ning pankrotimenetluse kulude katteks 24.06.
2. a 2 000 eurot selgitusega „deposiit tsiviilasjas 2-18-5539“. 27.06.
3. a kohtumäärusega on kohus määranud maksta välja Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu 1 080 eurot (sh käibemaks 180 eurot) võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt, seega on K I OÜ poolt käesolevas tsiviilasjas pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiitide jääk kokku 2 420 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude, so pankrotihalduri tasu katteks, tuleb pankrotihalduri tasu osaliselt, summas 836,20 eurot, välja maksta K I OÜ poolt 24.06.
4. a tasutud deposiidi arvelt ning osaliselt, summas 2 187,80 eurot pankrotivarast.

§ 30

lg 4 sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt

§ 146lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.

Kohus on seisukohal, et K I OÜ poolt 13.04.

1. a tasutud deposiidi jääk summas 420 eurot ning 24.06.
2. a tasutud deposiidi jääk summas 1 163,80 eurot tuleb võlausaldajale tagastada.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Pankrotihaldur korraldas 17.01.2023. a võlausaldajate üldkoosoleku, kus päevakorras oli usaldusisiku nimetamine. Koosolekule ükski võlausaldaja ei ilmunud. Võlgnik ise on esitanud 5 pankrotihaldurile kirjaliku nõusoleku asumaks täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt

§ 172

lg-st 2, 3, 4 ja 5 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Usaldusisik on kohustatud kohtule esitama iga-aastaselt aruande võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta.

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

1. aasta
2. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 193³ lg 2). Võlgnik on esitanud 23.03.2023. a kohtule tulenevalt Ts

MS § 64 lg-st 2 taotluse määruskaebuse menetlustähtaja lühendamiseks, paludes kohtul teha määrus, mille kaebetähtajaks on 1 päev alates määruse kättetoimetamisest pooltele. Võlgnik on seisukohal, et kuna võlausaldajad lõpparuandele vastuväiteid ei esitanud, siis saavad kohtu poolt tehtavale lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitada ainult pankrotihaldur ja võlgnik ise. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 24.03.2023. a teavitanud, et pankrotihalduril ei ole vastuväiteid võlgniku taotlusele vähendada määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani alates määruse kättetoimetamisest pooltele. TsMS § 64 lg 2 sätestab, et poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. 6 Kohus on seisukohal, et võlgniku taotlus määruskaebuse menetlustähtaja lühendamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 198 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisteks hagimenetluses pooled ja kolmas isik ning hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Pankrotimenetlus on hagita menetlus ning pankrotihaldur ei ole pool, kellega saaks sõlmida kokkulepet menetlustähtaja lühendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7