2-20-141596/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-141596 Kohtuasi IF P&C Insurance AS-i hagi X vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus Kaebuse esitaja ja liik X apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1565 eurot 91 senti Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja IF P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja KR Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.

Jätta Pärnu Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus muutmata.

Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

Mõista X-lt IF P&C Insurance AS-i kasuks välja menetluskulud 390 eurot.

5.Mõista X-lt IF P&C Insurance AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2-20-141596 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. If P&C Insurance AS (hageja) esitas 13. novembril 2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 1453 euro 25 sendi saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 18. novembril 2020 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Hageja esitas 23. detsembril 2020 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1269 eurot 48 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 194 eurot 88 senti. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgse viivisega.

2.1. Hagiavalduse kohaselt toimus 15. detsembril 2018 kell 12.30 Rapla ja Kohila vahelisel teel umbes 8 kilomeetrit enne Kohilat liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk CITROEN BERLINGO registrimärgiga XXXXXX. Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki ette jooksnud koer. Kahjustatud sõiduk oli hageja juures kindlustatud. Pärast sõiduki remonti esitati hagejale remonditööde arve suurusega 1269 eurot 48 senti. Hageja on remonditööde eest tasunud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest.

Praegusel juhul rikkus kostja loomapidajana oma kohustusi. Kostja koerad liikusid vabalt ringi ning jooksid ette sõidukile, tekitades sellele kahjustusi. Hageja esitas kostjale kahjunõude, kuid kostja vaidles sellele vastu.

Kostja vastuväited 3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on järgmised:

1)Hageja ei ole oma nõudekirjas viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millel nõue põhineb.

2)Praegusel juhul on nõuetekohaselt fikseerimata kus, millal ja milliste asjaolude tõttu sai sõiduk kahjustada. Tõendamata on, et sõiduki kahjustused on tekitatud kostjale kuuluva koera tegevuse tagajärjel.

3)Kostja koerad põgenesid koduhoovist, kuna ehmatasid ilutulestiku raketteide paukude peale. Kostja leidis koerad varsti pärast nende ärajooksmist umbes kahe kilomeetri kaugusel Kohilast Urge Circle K tankla lähedalt. Koerte juures olid politseinikud. Üks koertest oli saanud kergeid vigastusi . Kuna oli oht, et koer oli saanud kokkupõrkes autoga viga, pöördus kostja loomakliinikusse, kus tuvastati koera paremal käpal 2 2-20-141596 pindmised haavad. Sündmuskohal olnud politseinikud palusid kostja kontaktandmeid, et edastada need kahjustatud sõidukist teatanud isikule. Kostja hinnangul ei saa eeltoodud asjaolude põhjal lugeda tuvastatuks, et kostjale kuulunud koerad ning sõidukile tekitatud liikluskahju on omavahel seotud. Kostja võttis omaks, et tema koerad on kodust ära jooksnud ning olid lühiajaliselt järelevalveta. Kostjale teadaolevalt oli ainuke fakt, mille politsei fikseeris, kostja koerte leidmine maantee lähedusest.

4)Hiljem kostjale edastatud kahjuteatises olev napp teave väidetava kokkupõrke asjaolude ja sõiduki kahjustuste kohta ei viita sellele, et sõidukile tekitatud vigastused olid koerte põhjustatud. Samuti ei tõenda politseilt saadud andmed põhjuslikku seost kostja koera ning sõiduki kahjustuste vahel.

5)Sõidukijuht ei peatanud pärast väidetavat kokkupõrget loomaga autot ega fikseerinud sündmuskohta. Sõidukijuht helistas politseisse tükk aega pärast õnnetuse toimumist ning ei jäänud politseid ootama.

6)Kindlustusfirma ei selgitanud toimunu asjaolusid enne kahju hüvitamist välja ega nõudnud sõidukijuhilt tõendeid toimunu fikseerimise kohta.

7)Hageja ei võimaldanud kostjal esitada enne hüvitise väljamaksmist vastuväiteid. Hageja möönis 14. jaanuaril 2019 saadetud kirjas, et sündmuskohal ei tehtud mingeid fotosid.

Hageja esitas kostjale üksnes remonditöökojas tehtud fotod auto kahjustustest. Kostjal ei olnud võimalik saada enne liikluskahju hüvitamist toimunu asjaoludest ülevaadet ning esitada omapoolseid vastuväiteid.

Maakohtu otsus ja põhjendused 4. Pärnu Maakohus rahuldas 30. juuni 2021. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1464 eurot 36 senti ning viivise põhivõlalt alates 24. detsembrist 2020 kuni põhivõla kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 987 eurot 49 senti, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.1. Maakohus tuvastas järgmist: - 15. detsembril 2018 kell 12.30 toimus Rapla ja Kohila vahel umbes 8 km enne Kohilat liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk CITROEN BERLINGO, registrimärgiga XXXXXX. Õnnetuse põhjustas sõidukile ette jooksnud lambakoer. - Tunnistaja Y ütlustest nähtub, et 15. detsembril 2018 edastati politseile väljakutse Tallinn-Rapla-Türi maanteele, kus toimus liiklusõnnetus. Tunnistaja C tõendas, et 2018. a detsembris kuskil Loone külas põhjustas koer liiklusõnnetuse. Koeri oli kaks. Need olid musta seljaga saksa lambakoerad. Üks koer oli vigastatud ja kraavis pikali. - Kahjuteatest nähtuvalt jooksis L juhitud sõidukile ette saksa lambakoer. See asjaolu on tõendatud tunnistaja D ütlustega, kes selgitas, et liiklusõnnetuse sündmuskoha lähedusest leiti kaks koera, kellest üks oli vigastatud. Koerad asusid kohas, mis asus politseile teatatud sündmuskohast 2-3 km Kohila poole. Koerte omanik tuli kohale ning tunnistas, et koerad kuuluvad talle. - Politsei- ja Piirivalveameti 15.veebruari 2019. a teatisest nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud juht ja koeraomanik jõudsid kahju hüvitamise osas kokkuleppele ja seetõttu ei alustatud juhtumi osas väärteomenetlust ega tehtud muid täiendavaid toiminguid; - kahjustatud sõidukile oli sõlmitud vabatahtlik sõidukikindlustusleping, kindlustuspoliis nr 3X2011011784954, mille kohaselt oli kindlustusperiood 01.04.2018–31.03.2019;

3 2-20-141596 - Tõendina esitatud fotodelt nähtub, et sõidukil on vasakpoolne esilatern, udulatern ja esitule pesur kahjustatud; - Ammeco Auto OÜ 8. jaanuari 2019. a arve nr 9/19 kohaselt tasuti kahjustatud sõidukile teostatud remonttööde ja kasutatud varuosade ning materjalide eest 1269 eurot 48 senti, mille hageja tasus kindlustusandjana 11. jaanuaril 2019.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja vastuväited paljasõnalised ning kogutud tõenditega ümber lükatud. Kostja võttis omaks, et tema kaks saksa lambakoera jooksid 15. detsembril 2018 kodust ära ning ta leidis koerad Rapla-Tallinn maanteelt. Üks koertest oli vigastatud. Västriku Loomakliinik OÜ haigusloost nähtub, et vigastatud koera parema randme piirkonnas oli haav, mis tekkis auto alla jäämisel. Koer liikus, kuid lonkas. L ütluste kohaselt põhjustas kostja koer liiklusõnnetuse. Tunnistaja ütluste kohaselt oli auto kiirus kokkupõrke hetkel 30 km/h. Kui kiirus oleks olnud suurem, oleks sõiduki ja koera vigastused olnud ulatuslikumad. Seega päästis L koera elu. Kostja koerte kirjeldus vastas politseile juhtimiskeskusest antud kirjeldusele.

4.3. 15. detsembril 2018 põhjustas kostja koer liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati L mootorsõidukile vigastusi. Seega vastutab kostja VÕS § 1060 alusel, kuna VÕS § 1056 lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel. Koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib pääseda lahti piiratud territooriumilt, ilmuda ootamatult maanteele, tekitada liiklusohtliku olukorra, põhjustada vigastusi liiklusvahendile. Sõidukist lähtuva ohu suurust saab arvestada üksnes juhul, kui sõidukist lähtuv ohutegur liiklusõnnetuse ajal realiseerus. Praeguses asjas on tõendamata, et tunnistaja L juhitud sõiduki ohutegur mõjutas liiklusõnnetuse toimumist.

4.4. Kohila valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 1 kohaselt looma on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks.

Kostja rikkus Kohila valla koerte ja kasside pidamise eeskirja, kuna ei taganud, et tema saksa lambakoerad ei pääseks järelevalveta hulkuma. Kostja kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja koerad liikusid avalikus kohas vabalt ringi ning üks neist jooksus ette sõidukile, põhjustades sellega varalise kahju.

4.5. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 225 eurot, lepingulise esindaja õigusabiteenuste kulu 762 eurot 49 senti ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus leidis, et lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on mõistlik ja põhjendatud, samuti olid kõik õigustoimingud taotletud ajakulu ulatuses põhjendatud.

Apellatsioonkaebus 5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta hageja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud poolte endi kanda, arvestades, et hageja jättis mõistlikud kahjukäsitulustoimingud tegemata ning sõidukijuht ei olnud piisavalt hoolas suurema ohu allika valdamisel.

5.1. Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga tõenditele. Tõendeid kogumis hinnates oleks maakohus pidanud teistsugusele järeldusele jõudma. Maakohus on lugenud ainuüksi kahjuhüvitist taotlenud isiku ütlustega tõendatuks, et liikluskahju toimus väidetud ajal ja väidetud kohas ja tekitati looma poolt. Kõik ülejäänud tõendid tõendavad vaid seda, et kostja koerad viibisid häirekeskusse helistamise päeval vaidlusaluses piirkonnas. Nõude esitamisel ei saa tõendina toetuda vaid hüvitise saamisest huvitatud isiku sõnadele. Maakohus ei andnud 4 2-20-141596 hinnangut kostja väitele, et sõiduki vigastused ja looma vigastused ei ole vastavuses. Ei pea olema ekspert, et mõista, et koeral ei ole võimalik purustada vaid marrastusi saanud esikäpaga liikuva sõiduki esituld ja udutuld ja plastmassdetaile. Põhjendamatu on maakohtu hinnang (otsuse p 10.2), et Västriku Loomakliiniku OÜ haigusloos tuvastati, et loomal on haav, mis tekkis auto alla jäämisel.

5.2. Kindlustusfirma ei järginud kindlustusjuhtumi menetlemisel elementaarseid kahjukäsitluse nõudeid. Kindlustuse infotelefonilt lubati sõidukijuhil edasi sõita, kui auto tehniline seisund seda võimaldab (dtl 166) ning kindlustus ei käskinud sündmuskohta fikseerida ega sündmuskohta määrata (kohtuotsus p 4). Kindlustusettevõtja ei võtnud enne hüvitise väljamaksmist ühendust kostjaga ega astunud samme juhtumi kohta tõendite kogumiseks.

5.3. Kindlustusvõtja võis koerte viibimist tee ääres kasutada ajendina, et fabritseerida kindlustusandja vastu nõue.

5.4. Tõendites ja ütlustes on vastuolusid. Kohtuistungil mainis sõidukijuht, et koera karvad olevat olnud auto küljes (istungi protokoll dtl 173, 175, kohtuotsus p 4). Kolm päeva hiljem autoremondi töökojas tehtud fotodel ei ole näha mingeid jälgi karvadest. Kostja küsis 13.01.2021 kindlustusandjalt sündmuskohas tehtud fotosid ja kindlustusandja eksitas kostjat kui vastas, et fotosid ei ole. Sõidukijuhi kahjuteate kohaselt toimus avarii kell 12.30, kuid foto tegi sõidukijuht alles kell 12.48. Sõidukijuht ei peatunud tee ääres, kuigi teepeenar on vaidlusaluses kohas piisavalt lai. Kohtuistungil tunnistusi andnud politseinike ütlused on olulisel määral erinevad.

5.5. Kostja ei ole vastutuse aluseks olevaid asjaolusid omaks võtnud. Kostja kandis küll sõidukijuhile 200 eurot, kuid seda üksnes ebasobiva sotsiaalse surve tõttu.

5.6. Isegi kui sõiduki kahju oleks tekkinud koerale otsasõidu tagajärjel, oleks tegemist mõlemapoolse riskivastutusega. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et autojuht ei teinud ise vigu.

5.7. Sõltumata nõude lahendamisest tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, sest hageja ei järginud kindlustusjuhtumi käsitlemisel kahju põhjendatuse kontrollimiseks ja edasinõude esitamise tõendamiseks tavapäraseid protseduure.

Vastustaja seisukoht 6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus.

8.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

9.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.Apellant on esmase vastuväitena leidnud, et maakohus oleks pidanud tõendeid hinnates jõudma teistsugusele järeldusele. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Õiguskirjanduses on tõendite hindamise kohta selgitatud, et seadus ei 5 2-20-141596 nõua, et kohtunikul oleks kujunenud igasugustest kahtlustest täiesti vaba veendumus.

Kohtuniku siseveendumus võib olla piisav ka siis, kui teistel veel kahtlusi jääks või nad mingit muud versiooni võimalikuks peaksid. Tõeliste kahtluste korral peab kohtunik aga olema oma järelduses samavõrd kindel, nagu ta sooviks olla praktilise elu asjades, milles ta kindlust soovib, et kahtlused vaikima paneb, isegi kui neid lõplikult ei välista (Tsiviilkohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura. § 232 kommentaar 3.3.2).

10.1. TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse üldreegli kohaselt pidi hageja tõendama muuhulgas seda, et kannatada saanud sõiduki esiosa vigastused tekkisid kokkupõrkel kostja koeraga. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et maakohtu kogutud tõendid lubavad selle asjaolu tuvastada piisava kindlusega.

10.1.1. Sõiduki fotodelt (dtl 34 jj) võib näha, et vigastused ei olnud suured, osaliselt on purunenud esilaternat kattev plastik ning tulepesuri detail. Selliste vigastuste tekitamiseks vajalik kokkupõrkejõud võib kolleegiumi hinnangul vastata koeral tekkinud vigastustele.

Loomakliiniku haigusloost (dtl 105 jj) nähtub, et loomal olid vigastused paremas randmepiirkonnas ja ta lonkas, luumurdu ega lahtist haava ei olnud.

10.1.2. Kostja on apellatsioonkaebuses ja maakohtu menetluses püüdnud näidata sõiduki vigastusi suurematena („tõsised vigastused“) ja koera vigastusi väiksematena („marrastus“). Et maakohus kostja hinnangutega ei nõustunud, ei tähenda, et maakohus eksis tõendite hindamisel.

11.Asja lahendamise ega menetluskulude jaotuse seisukohast ei ole sisulist tähendust sellel, kas hageja pidi järgima ja kas ta järgis selliseid kahjukäsitluse nõudeid, mida kostja on kaebuses esile toonud (sündmuskoha fikseerimata jätmine, kostja ära kuulamata jätmine). Nõude rahuldamiseks pidi hageja esile tooma ja tõendama kahjunõude eeldused (eelkõige tegu, kahju ja põhjuslik seos teo ja kahju vahel). Hageja on need eeldused esile toonud ja tõendanud. Kostja kaebusest ei ilmne, kuidas väidetav kahjukäsitlusreeglite rikkumine oleks võinud jätta kostja ilma võimalusest esitada tõendeid ja vastuväiteid.

12.Kostja esile toodud väidetavad rikkumised ei saaks tõendatuse korral kaasa tuua menetluskulude hageja kanda jätmist TsMS § 162 lg 4 järgi. TsMS § 162 lg 4 järgi saaks kohus jätta kulud poolte enda kanda, kuid ka selle olukorra eeldused on täitmata. Väidetavad rikkumised asja lahendust mõjutanud ei oleks. Kui hageja oleks kostja enne kindlustushüvitise välja maksmist ära kuulanud, ei oleks see kaasa toonud vaidluse kohtuvälist lahendust, sest kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet.

13.Kostja on kaebuses esile toonud mitmeid oletusi, mida ta peab vastuoludeks nii asja menetlemisel kui sisulisel lahendamisel. Kolleegiumi hinnangul kostja esile toodud oletused kahjunõude lahendamise eeldustega ei seondu. Asjas ei ole tõendeid, et autoomanik võis kahjunõude fabritseerida. Koera karvade puudumine auto küljes ning foto tegemise aeg ei muuda olematuks kogutud tõendeid ega sea neid mõistliku kahtluse alla. Seda ei tee ka tunnistajata ütlustes mittesisulistes üksikasjades olevad vastuolud.

14.Kolleegium leiab, et kahjunõuet ei tule vähendada seetõttu, et kannatanu oli samal ajal mootorsõiduki valdaja VÕS § 1057 lg 1 mõttes. Üldiselt on riskivastutuse sätted kohaldatavad ka siis, kui üks suurema ohu allika valitseja põhjustab kahju teisele suurema ohu allika valitsejale. Nendel juhtudel võib ühe või teise suurema ohu allika valitseja süü anda alust vähendada talle varalise kahju eest mõistetavat hüvitist VÕS § 139 järgi. Teineteisele kahju tekitanud suurema ohu allika valitsejate omavaheliste kahju hüvitamise nõuete puhul tuleb 6 2-20-141596 igaühe vastutuse ulatuse määramisel esmalt arvestada suurema ohu allika valitsejate süü astet (Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 32).

14.1. Praegusel juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel võiks öelda, et sõidukijuht oli õnnetuses osaliselt või täielikult süüdi. Kostja on üksnes üldises laadis oletanud, et ka juht võis õigusnorme rikkuda, kuid täpsemaid asjaolusid ei ole kostja esitanud ega tõendanud. Kuna puudub alus arvata, et sõidukijuht oli õnnetuses osaliselt või täielikult süüdi, ei saa kahjuhüvitist VÕS § 139 järgi vähendada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

16.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi hageja kulunimekirja alusel rahaliselt kindlaks määrata.

17.Hageja taotles 390 euro hüvitamist, mis on tasu 3 t 33 min õigusteenuse eest tasumääraga 110 eurot/t (käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ja tasumäär mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.