Obsah (8)

§ 657§ 652§ 232§ 230§ 162§ 171§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-141596 Koh

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus. 8.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Apellant on esmase vastuväitena leidnud, et maakohus oleks pidanud tõendeid hinnates jõudma teistsugusele järeldusele.

§ 232

lg 1 järgi hindab kohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Õiguskirjanduses on tõendite hindamise kohta selgitatud, et seadus ei 5 2-20-141596 nõua, et kohtunikul oleks kujunenud igasugustest kahtlustest täiesti vaba veendumus. Kohtuniku siseveendumus võib olla piisav ka siis, kui teistel veel kahtlusi jääks või nad mingit muud versiooni võimalikuks peaksid. Tõeliste kahtluste korral peab kohtunik aga olema oma järelduses samavõrd kindel, nagu ta sooviks olla praktilise elu asjades, milles ta kindlust soovib, et kahtlused vaikima paneb, isegi kui neid lõplikult ei välista (Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura. § 232 kommentaar 3.3.2). 10.1.

§ 230

lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse üldreegli kohaselt pidi hageja tõendama muuhulgas seda, et kannatada saanud sõiduki esiosa vigastused tekkisid kokkupõrkel kostja koeraga. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et maakohtu kogutud tõendid lubavad selle asjaolu tuvastada piisava kindlusega. 10.1.1. Sõiduki fotodelt (dtl 34

1. jj)võib näha, et vigastused ei olnud suured, osaliselt on purunenud esilaternat kattev plastik ning tulepesuri detail. Selliste vigastuste tekitamiseks vajalik kokkupõrkejõud võib kolleegiumi hinnangul vastata koeral tekkinud vigastustele. Loomakliiniku haigusloost (dtl 105
2. jj)nähtub, et loomal olid vigastused paremas randmepiirkonnas ja ta lonkas, luumurdu ega lahtist haava ei olnud. 10.1.2. Kostja on apellatsioonkaebuses ja maakohtu menetluses püüdnud näidata sõiduki vigastusi suurematena („tõsised vigastused“) ja koera vigastusi väiksematena („marrastus“). Et maakohus kostja hinnangutega ei nõustunud, ei tähenda, et maakohus eksis tõendite hindamisel. 11. Asja lahendamise ega menetluskulude jaotuse seisukohast ei ole sisulist tähendust sellel, kas hageja pidi järgima ja kas ta järgis selliseid kahjukäsitluse nõudeid, mida kostja on kaebuses esile toonud (sündmuskoha fikseerimata jätmine, kostja ära kuulamata jätmine). Nõude rahuldamiseks pidi hageja esile tooma ja tõendama kahjunõude eeldused (eelkõige tegu, kahju ja põhjuslik seos teo ja kahju vahel). Hageja on need eeldused esile toonud ja tõendanud. Kostja kaebusest ei ilmne, kuidas väidetav kahjukäsitlusreeglite rikkumine oleks võinud jätta kostja ilma võimalusest esitada tõendeid ja vastuväiteid. 12. Kostja esile toodud väidetavad rikkumised ei saaks tõendatuse korral kaasa tuua menetluskulude hageja kanda jätmist

§ 162

lg 4 järgi.

§ 162

lg 4 järgi saaks kohus jätta kulud poolte enda kanda, kuid ka selle olukorra eeldused on täitmata. Väidetavad rikkumised asja lahendust mõjutanud ei oleks. Kui hageja oleks kostja enne kindlustushüvitise välja maksmist ära kuulanud, ei oleks see kaasa toonud vaidluse kohtuvälist lahendust, sest kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet.

1. Kostja on kaebuses esile toonud mitmeid oletusi, mida ta peab vastuoludeks nii asja menetlemisel kui sisulisel lahendamisel. Kolleegiumi hinnangul kostja esile toodud oletused kahjunõude lahendamise eeldustega ei seondu. Asjas ei ole tõendeid, et autoomanik võis kahjunõude fabritseerida. Koera karvade puudumine auto küljes ning foto tegemise aeg ei muuda olematuks kogutud tõendeid ega sea neid mõistliku kahtluse alla. Seda ei tee ka tunnistajata ütlustes mittesisulistes üksikasjades olevad vastuolud.
2. Kolleegium leiab, et kahjunõuet ei tule vähendada seetõttu, et kannatanu oli samal ajal mootorsõiduki valdaja VÕS § 1057 lg 1 mõttes. Üldiselt on riskivastutuse sätted kohaldatavad ka siis, kui üks suurema ohu allika valitseja põhjustab kahju teisele suurema ohu allika valitsejale. Nendel juhtudel võib ühe või teise suurema ohu allika valitseja süü anda alust vähendada talle varalise kahju eest mõistetavat hüvitist VÕS § 139 järgi. Teineteisele kahju tekitanud suurema ohu allika valitsejate omavaheliste kahju hüvitamise nõuete puhul tuleb 6 2-20-141596 igaühe vastutuse ulatuse määramisel esmalt arvestada suurema ohu allika valitsejate süü astet (Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 32). 14.
5. Praegusel juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel võiks öelda, et sõidukijuht oli õnnetuses osaliselt või täielikult süüdi. Kostja on üksnes üldises laadis oletanud, et ka juht võis õigusnorme rikkuda, kuid täpsemaid asjaolusid ei ole kostja esitanud ega tõendanud. Kuna puudub alus arvata, et sõidukijuht oli õnnetuses osaliselt või täielikult süüdi, ei saa kahjuhüvitist VÕS § 139 järgi vähendada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 16. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi hageja kulunimekirja alusel rahaliselt kindlaks määrata. 17. Hageja taotles 390 euro hüvitamist, mis on tasu 3 t 33 min õigusteenuse eest tasumääraga 110 eurot/t (käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ja tasumäär mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 7