KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-22-14673 Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2023, Tallinn Tsiviilasi X avaldus Põhja-Pär

§ 38lg 5 esimene lause.

See tähendab, et kohus peab kohaldama seda omal algatusel, mitte ainult juhul, kui sellele tuginetakse. Seletuskirjas leitakse, et tähtaja alguse sidumine otsusest teadasaamisega (nagu see oli varasema KÜS § 13 lg 3 kohaselt) tähendaks liiga suurt ebakindlust kõigile ülejäänud isikutele. Seetõttu on lg-s 4 sätestatud võimalus taotleda kohtult selle tähtaja ennistamist. Seejuures kohaldatakse seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut, st tähtaja möödalaskmiseks pidi olema mõjuv põhjus ja ennistamist tuleb taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest (TsMS § 67 lg 2). Otsused, milliste tühiseks tunnistamist avaldaja taotleb, on korteriühistu vastu võtnud 31.07.

1. Nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõude sai kohtule esitada seega alates 01.08.2022, millest 60 päeva möödus 29.09.
2. Avaldaja on avalduse digiallkirjastanud 30.09.2022 kell 22:58:18 ning esitanud kohtule e-toimiku teel samuti 30.09.
3. Seega on avaldus esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. KrtS § 29 lg 4 sätestab, et kohus võib huvitatud isiku taotlusel ennistada KrtS § 29 lg-s 3 nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut. TsMS § 67 lg-st 1 tulenevalt saab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistada, kuid ainult menetlusosalise vastavasisulise avalduse alusel ning tähtaja mittejärgimisel peab olema mõjuv põhjus. Avaldaja ei ole koos 30.09.2022 avaldusega esitanud kohtule menetlustähtaja ennistamise taotlust. 2 Määruskaebus
4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus menetlusse võtta. KrtS § 29 lg 3 sätestab ainult organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja, kuid mitte organi otsuse tühisuse tuvastamise tähtaega. Avaldaja on esitanud tühisuse tuvastamise nõude. Seadus teeb selget vahet juriidilise isiku organite otsuste vahel, mis on tühised (

§ 38

lg 2), ja selliste otsuste vahel, mis on kehtetuks tunnistatavad (

§ 38

lg 1).

§ 38

lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. See tähendab, et tühisuse tuvastamise nõudele ei kehti 60-päevane õigust lõpetav tähtaeg, mis kehtib otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul. Kui otsuse tühisuse tuvastamise nõuet saaks esitada üksnes 60-päevase tähtaja vältel, ei oleks üheski kohtuvaidluses tegelikult võimalik tühisuse vastuväidet esitada, sest see ei mahuks tähtaja sisse. Tühisuse tuvastamise puhul on tegemist tuvastusnõudega ja avalikku registrisse tehtud kande puhul on nõue ajaliselt piiratud kahe aastaga. Juhul kui kohus mingil põhjusel leiab, et otsused ei ole tühised, kuid esineda võivad kehtetuse alused, taotleb avaldaja alternatiivselt avalduse esitamise tähtaja ennistamist TsMS § 67 alusel. Avalduse varasemat esitamist takistas kaks asjaolu. Puudutatud isik ei teavitanud vastuvõetud otsusest korteriomanikke, kes üldkoosolekul ei osalenud, ning ei teinud neile otsuseid põhikirjas sätestatud korras teatavaks. Kehtiva põhikirja p 54 kohaselt tuleb otsused liikmetele teatavaks teha allkirja vastu. Lisaks on avaldajal olnud takistatud kohtusse pöördumine tervislikel põhjustel. Avaldajale tehti käeoperatsioon, mille tulemusena ei saanud ta oma kätt kasutada ja arvutis dokumente koostada. Avaldaja oli töövõimetu alates 28.06-04.09.

1. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine põhjustab avaldajale negatiivse tagajärje, mis seisneb selles, et vigane majandusaasta aruanne jääb üles avalikesse registritesse ja võib tekitada olukorra, kus ühistu liikmete vara läheb kaduma, kuna kehtestatud korras kinnitamata, kuid äriregistrisse esitatud majandusaasta aruande põhjal pole olulist osa majandustegevusest üldse toimunudki. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. Avaldusest nähtuvalt heidab avaldaja korteriühistule ette korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise seaduses (KrtS § 20 lg-s 3) sätestatud korra rikkumist. Nimelt puudus avalduse kohaselt üldkoosoleku kutse juures majanduskava projekt ja ka viide selle kohta, kus on võimalik majanduskavaga tutvuda. 3 KrtS § 29 lg 1 järgi, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

§ 38

lg 2 näeb ette, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

§ 38

lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Korteriomanike üldkoosoleku otsused on KrtS § 29 lg-s 1 nimetatud aluste esinemise korral tühised. Selliseid korteriomanike üldkoosoleku otsuseid ei pea korteriomanik vaidlustama, kuid kui ta tahab sellise üldkoosoleku otsuse tühisusele tugineda, peab ta kas kellegi teise algatatud kohtuvaidluses esitama tühisuse vastuväite või siis esitama kohtusse hagita menetluse avalduse sellise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks (vt

§ 38lg 2 teine lause ja lg 7). Viimati nimetatud juhul on tegemist hagita menetluses esitatava tuvastusnõudega (Ts

MS § 368 lg 1 ja § 477 lg 1), mis juhul esineb õigusselguse ja õiguskindluse saavutamise jaoks õigustatud huvi sellise üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise vastu (RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450, p 15). Maakohus käsitas avaldaja väiteid ekslikult otsuse kehtetuks tunnistamise alusena ja kohaldas KrtS § 29 lg-s 3 sätestatut. Nimetatud norm reguleerib korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamise tähtaega ja asjas ei kohaldu, arvestades avalduses esitatud väiteid. Kokkuvõttes ei saa esitatud avalduse põhjal asuda seisukohale, et avaldust ei saa ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Maakohus keeldus ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest. Seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 7. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4