lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Esmalt leidis maakohus, et hagiavaldus on esitatud isiku vastu, kes ei ole hageja väitel sissenõudja. Tegemist ei ole põhjusega hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et algne sissenõudja oli Nordea Bank Finland PLC Eesti Filiaal, kes loovutas nõude Luminor Bank AS-ile ja kes loovutas nõude omakorda Intrum Debt Finance AGle. Hageja sõnul ei nähtu edasiloovutamise õigust kostjale ning kostjal tuleb oma nõudeõigust tõendada. Puuduste kõrvaldamise avalduses selgitas hageja, et just kostja esitas maakohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-11-5266 tehtud lahendi täitmiseks Soomes. See lahend on ühtlasi vaidlustatava täitemenetluse täitedokumendiks. Sellest tulenevalt on hagejale teadaolevalt uueks sissenõudjaks kostja. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine
lg 1 alusel on iseenesest lubatav ka olukorras, mil pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on õige sissenõudjaga. Sellisel juhul esitab hageja materiaalõiguslikke vastuväiteid täitedokumendist tulenevale nõudele (RKTKo 02.06.2021, 2-19-12266, p 12). Kui hageja leiab, et kostja ei ole täitemenetluses sissenõutavat nõuet omandanud, on tal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kostja vastu. 11. Hageja ei ole väitnud, et täiteasjas nr 176/2008/1544 oli täitedokumendiks 05.10.2011 kohtuotsus. Hageja leiab, et tsiviilasjas nr 2-11-5266 nõudis hageja sisse võlga, mis oli juba täitemenetluses nr 176/2008/1544 rahuldatud. Seega tugineb hageja oma nõude esitamisel
lg-s 1 sätestatud alusele, mille kohaselt on sundtäitmise aluseks olev nõue rahuldatud. 12. Kolleegiumi hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud toodud välja piisava täpsusega selleks, et hagi saaks menetlusse võtta, ning hagi menetlusse võtmise korral on hagejal menetluse käigus võimalik neid asjaolusid ka täpsustada ja täiendavalt tõendada. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest. 13.
lg 2 järgi on lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud.
lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on
lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada
4 Hagi asjaolude kohaselt on täiteasjas nr 176/2012/2309 täitedokumendiks 05.10.2011 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-5266. Lahend on jõustunud ja täidetav. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-11-5266 kohtule hagi osas vastuväiteid esitanud, samuti ei ole hageja enda sõnul esitanud tagaseljaotsuse peale ka kaja. Maakohtul tuleks hagi menetlusse võtmise otsustamisel muuhulgas hinnata, kas hagejal on võimalik
lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada sissenõutava võlgnevuse osas vastuväiteid, kui võlgnevus tuleneb jõustunud kohtulahendist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.