← Eesti

2-22-12198/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-12198 Tsiviilasi Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu
  2. augusti
  3. a määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna
  4. augusti
  5. a määruse peale registriasjas nr Ü 10062798/20 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonna
  6. augusti
  7. a määrus registriasjas nr Ü 10062798/20 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindaja Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikood 80161786), lepinguline esindaja Marina Suhnjova RESOLUTSIOON
  8. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi
  9. augusti
  10. a määrus registriasjas nr Ü 10062798/20 muutmata ja Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
  11. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 1 ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
  12. Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (korteriühistu, avaldaja) esitas
  13. juulil 2022 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus kanda registrikaardile korteriühistu põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise aja
  14. juuni
  15. Avaldusele olid alla kirjutanud avaldaja registrikaardile kantud juhatuse liikmed Sergei Petuhh ja Olga Zablotskaja. Avaldusele oli lisatud korteriühistu põhikiri ja kuus volikirja korteriühistu
  16. juuni
  17. a üldkoosolekul osalemiseks.
  18. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis
  19. juuli
  20. a määrusega nr Ü 10062798/M9 avaldajale tähtaja kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruse kohaselt ei saa esitatud kandeavalduse alusel teha korteriühistute registrisse taotletud kannet, sest kandeavaldusele alla kirjutanud juhatuse liikmete ametiaeg lõppes
  21. aprillil
  22. Kohtunikuabi selgitas, et kui juhatuse liikmete ametiaega on pikendatud, tuleb registripidajale esitada seaduses sätestatud nõuetele vastav üldkoosoleku protokoll, millest nähtub, et on vastu võetud otsus avalduse esitanud juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta. Lisaks on avaldusele lisatud korteri nr 95 omaniku volikiri, kuid koosolekul osalejate nimekirjas selle korteriomaniku allkirja ei ole. Puudu on ka korterite nr 33 ja 88 omanike volikirjad.
  23. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis kandeavalduse
  24. augusti
  25. a määrusega nr Ü 10062798/20 rahuldamata. Eelnimetatud määruse kohaselt esitas avaldaja registripidajale puuduste kõrvaldamiseks
  26. juulil 2021 toimunud üldkoosoleku protokolli väljavõtte. Sama koosoleku protokoll on registripidajale juba esitatud varasemas,
  27. a toimunud kandemenetluses, kus registripidaja jättis
  28. juuli
  29. a määrusega nr Ü 10062798/19 rahuldamata korteriühistu
  30. juuli
  31. a kandeavalduse. Eelviidatud negatiivse kandemääruse kohaselt olid
  32. juulil 2021 esitatud kandeavalduse aluseks
  33. juuli
  34. a üldkoosoleku protokoll ja
  35. juuli
  36. a kordusüldkoosoleku protokoll.
  37. juulil 2021 toimunud üldkoosoleku protokollis on märgitud, et koosolek ei ole otsustusvõimeline ja tuleb kokku kutsuda korduskoosolek. Üldkoosoleku kokkukutsumise teadetes ei olnud märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda põhikirjaga ja põhikirjaga tutvumise korda.
  38. juulil
  39. a korduskoosoleku kutses ei olnud viidatud sellele, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Registripidajale esitatud dokumentide järgi ei olnud
  40. juulil 2021 toimunud kordusüldkoosoleku päevakord sama, mis oli
  41. juuli
  42. a koosolekul. Kuna korduskoosoleku päevakorda oli muudetud, siis ei olnud tegemist sama päevakorraga kokku kutsutud uue üldkoosolekuga, mis saaks olla otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Registripidaja andis selles kandemenetluses avaldajale ka puuduste kõrvaldamise tähtaja, kuid avaldaja ei kõrvaldanud puudusi ja seega jättis kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata. Seda kandemäärust avaldaja ei vaidlustanud. Kokkuvõttes leidis kohtunikuabi, et avaldaja ei ole praeguses menetluses kõrvaldanud puudusi, mis takistasid kande tegemist ja seepärast tuleb kandeavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  43. Avaldaja palub määruskaebuses kohtunikuabi määruse tühistada ning saata kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on registripidaja ületanud oma pädevust, sest andis põhjendamatult hinnangu avaldaja
  44. juuli
  45. a kordusüldkoosoleku otsuse kehtivusele ja tegi järelduse, et juhatuse liikmete ametiaega ei ole pikendatud. Kohtunikuabi on hinnanud asjaolusid, mida registripidaja ei saa kandeavalduse lahendamisel hinnata. Registripidaja võimalus tuvastada kandemenetluses asjaolusid on piiratud. Kandemenetluses ei saa lahendada õigusvaidlust isikute vahel, seda saab lahendada üksnes hagimenetluses. Registripidaja leidis ekslikult, et
  46. juuli
  47. a otsus juhatuse valimise kohta on puudusega, kuna üldkoosoleku päevakorda lisati punkt
  48. juuli
  49. a koosoleku otsuste tühistamiseks, mida ei olnud algse,
  50. juuli 2021 üldkoosoleku päevakorras. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Iga päevakorrapunkti tuleb käsitleda eraldi. Juhatuse valimine oli nii
  51. juuli
  52. a kui ka
  53. juuli
  54. a kordusüldkoosoleku päevakorras. Seega ei ole õige registripidaja järeldus, et kordusüldkoosolek ei saanud olla otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, sest päevakorda muudeti.
  55. juuli
  56. a koosolekul vastu võetud juhatuse valimise otsus on kehtiv, keegi ei ole seda ei vaidlustanud ja
  57. juuli
  58. a kandeavaldusele alla kirjutanud isikud on juhatuse liikmed, kes võivad ühistut esindada.
  59. Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks kohtunikule.
  60. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg-te 4–6 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  61. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kohtunikuabi määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koostoimes §-ga 659 muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  62. Asjas on vaidlus selle üle, kas kohtunikuabi võis jätta avaldaja
  63. juuli
  64. a kandeavalduse rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei kõrvaldanud kande tegemist takistavaid puudusi. Nimelt oli kohtunikuabi andnud avaldajale tähtaja selleks, et esitada üldkoosoleku otsus, millest nähtuks, et avaldusele alla kirjutanud isikute (Sergei Petuhhi ja Olga Zablotskaja) ametiaega on pärast selle möödumist ehk pärast
  65. aprilli 2020 pikendatud. Avaldaja esitas ametiaja pikendamise tõendamiseks
  66. juulil 2021 toimunud üldkoosoleku protokolli väljavõtte. Kohtunikuabi leidis, et selles protokollis kajastatud otsuse alusel ei saa avaldusele alla kirjutanud isikute ametiaega lugeda pikenenuks, kuna sama protokolli on avaldaja esitanud ka juba
  67. a juulis esitatud kandeavalduse lisana. Varasemas kandemenetluses hindas kohtunikuabi juba kõnealust protokolli ja keeldus kande tegemisest, kuna otsuse vastuvõtmisel ei olnud järgitud seadust.
  68. Avaldaja leiab, et kohtunikuabi on praeguses asjas vaidlustatava määrusega ületanud oma pädevust, kui on andnud hinnangu avaldaja
  69. juuli
  70. a korduskoosoleku otsusele. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga ja põhjendab seda järgmiselt.
  71. Praeguses asjas vaidlustatava määrusega lahendas kohtunikuabi korteriühistu
  72. juuli
  73. a kandeavaldust, milles taotleti korteriühistu põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise aja registrisse kandmist. Kohtunikuabile esitati
  74. juuli
  75. a üldkoosoleku protokoll, millega avaldaja soovis tõendada, et kandeavalduse esitanud 3 isikute ametiaega juhatuse liikmena on pikendatud. Sama,
  76. juuli
  77. a üldkoosoleku protokoll on registripidajale esitatud juba ka koos
  78. juuli
  79. a kandeavaldusega, milles taotleti juhatuse liikmete kande tegemist. Selle kandeavalduse jättis kohtunikuabi rahuldamata põhjusel, et talle esitatud üldkoosoleku protokoll (sama, mis on esitatud ka praeguses asjas) ei vasta seadusele. Nimetatud määrust ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohtu arvates võis kohtunikuabi praeguses asjas esitatud avalduse lahendamisel tugineda asjaoludele, mis nähtusid varasemas kandemenetluses esitatud dokumentidest.
  80. Riigikohus on registripidaja pädevuse piire selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08 tehtud määruse p-s
  81. Viidatud lahendis on Riigikohus mh märkinud, et olukorras, kus registripidajale esitatakse kandemenetluses äriühingu üldkoosoleku otsus, peab registripidaja kontrollima lisaks dokumendi enda olemasolule ka nt üldkoosoleku pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist, samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses. Sama põhimõte kohaldub ka mittetulundusühingute registri menetluses. Eeltoodust tulenevalt võib ja isegi peab kohtunikuabi kontrollima, kas kandeavaldusele on alla kirjutanud juhatuse liikmed. Kui kohtunikuabil tekib kahtlus, kas kõnealused isikud on avalduse esitanud juriidilise isiku juhatuse liikmed, on tal õigus nõuda avaldajalt selle kohta lisadokumente (vt eelnimetatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus, p 8). Lisadokumentide hindamisel on kohtunikuabil samamoodi õigus ja kohustus hinnata nende seadusele vastavust. Kohtunikuabil ei olnud praeguses menetluses mingit põhjust asuda avaldaja
  82. juuli
  83. a üldkoosoleku otsuse suhtes teistsugusele seisukohale kui varasemas, juhatuse liikmete registrisse kandmise avalduse menetluses.
  84. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on õige avaldaja väide, et ükski ühinguga sisesuhtes olevatest isikutest ei ole
  85. juuli
  86. a üldkoosoleku otsuse kehtivust kahtluse alla seadnud. Kuid see ei tähenda, et kohtunikuabil ei ole õigust esitatud dokumendi seadusele vastavust kontrollida. Registri avaliku usaldatavuse põhimõttest tulenevalt peavad registrikande aluseks olevad dokumendid olema kooskõlas seadusega ja seda olenemata sellest, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte. ÄS § 33 lg 5 sätestab ühemõtteliselt, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Avaldaja väide, et õigusvaidluse otsuse kehtivuse üle saab lahendada vaid hagimenetluses on küll õige, kuid registripidaja saab otsuse seadusele vastavust hinnata ja peab seda hindama ka siis, kui õigusvaidlust ei ole.
  87. Vastuseks määruskaebuse väitele, et vaidlusalune
  88. juuli
  89. a kordusüldkoosolek toimus kooskõlas seadusega, märgib ringkonnakohus järgmist. Korteriomanike üldkoosoleku kvooruminõude kehtestab KrtS § 20 lg 2, mis näeb ette, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 23 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Eeltoodust nähtub, et seadus võimaldab kvooruminõuet järgimata pidada üksnes sellist üldkoosolekut, mille päevakord on identne varasema, otsustusvõimetu üldkoosolekuga. Kvooruminõue kehtib kogu koosoleku kohta ja seega ei ole seaduse mõttega kooskõlas see, kui korduskoosolekul hakatakse otsustama varem päevakorras mitte olnud küsimusi, mis vajavad kehtivuseks suuremat kvoorumit. Eeltoodust tulenevalt võis kohtunikuabi pidada
  90. juuli
  91. a üldkoosoleku otsust seadusega vastuolus olevaks otsuseks mh ka käesolevas menetluses. Seega jättis kohtunikuabi avaldaja
  92. juuli
  93. a kandeavalduse vaidlustatud määrusega õigesti rahuldamata. 4
  94. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja ehk avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.