← Eesti

2-19-13966/59

Obsah (11)§ 436§ 438§ 232§ 162§ 165§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 10. jaanuar 2022, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviila

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. Hageja taotleb X tagasikutsumist Pärnu REV Haldus OÜ juhatusest, kuna X juhatuse liikmelisus kostjas I oli seotud tema tööülesannetega emaäriühingus Pärnu REV AS ning need tööülesanded on lõppenud, kuid X on pahatahtlikult jätkuvalt registrisse kantud juhatuse liige, muutes ühingu sellega sisuliselt teovõimetuks. X on tegutsenud olulisel määral vastuolus kostja I huvidega, sh ei tegutse X reaalselt kostja I juhatuse liikmena juba alates 04.10.2018, edasine koostöö osanike vahel on muutunud võimatuks ja see on seadnud ohtu äriühingu majandustegevuse jätkumise. Samuti on X kuritarvitanud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hageja kontsernile suures ulatuses kahju. Hageja leiab, et esineb mõjuv põhjus X tagasikutsumiseks kostja I juhatusest.
  2. Juriidiline isik osaleb õiguskäibes organite kaudu. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 31 lg 1 järgi eraõigusliku juriidilise isiku organiteks on üldkoosolek ja juhtus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 170, 180 ja 189 järgi on osaühingu kohustuslikeks organiteks osanike koosolek ja juhatus, nõukogu peab osaühingul olema, kui see on ette nähtud põhikirjas. OÜ Pärnu REV Haldus põhikirjas nõukogu ette ei nähta.
  3. Äriseadustiku (ÄS) § § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Viidatud säte annab vähemusosanikule ja ka patiseisus olevas osaühingus 50% suurust osalust omavale osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474/80, p 12). Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda (vt äsjaviidatud Riigikohtu otsuse p 16). ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav hagi on osaühingu huvide kaitse eesmärgil suunatud eelkõige enamuse kontrolli all olevast ja oma kohustusi rikkuvast juhatuse liikmest vabanemisele ilma enamuse sellekohase tahteavalduseta. Samamoodi saab selle hagi esitada ka enamusosanik, kelle otsustusõigust piirab põhikirjaga ette nähtud ja seaduses sätestatuga võrreldes kõrgem häälteenamuse nõue. Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et nii tema kui ka X on kostja osanikud, ja et põhikirja järgi on ükskõik millise osanike otsuse (sh juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse) vastuvõtmiseks vajalik osanike konsensus ja et kostjal on kaks ühise esindusõigusega juhatuse liiget, kellest üks on X. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja II tagasikutsumist Pärnu REV Haldus OÜ juhatusest.
  6. Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: 7

(13)Tsiviilasi nr 2-19-13966 - Aktsiaselts Pärnu REV moodustab koos oma tütarühingute Pärnu REV Haldus OÜ, Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Kaubandus OÜ ühise kontserni. Kontserni struktuur on selline, et emaühingu juhatuse liige on ühtlasi tütarühingute juhatuse liige ja väikeosanik; - X asus 13.07.2016 tööle hageja juhataja kohal. X sai hageja kui emaühingu juhatuse liikmeks 14.07.2016 ning tütarühingute Pärnu REV Ehitus OÜ ja Pärnu REV Kaubandus OÜ juhatuse liikmeks 19.07.2016 ja kostja I juhatuse liikmeks 05.10.
  1. Ühtlasi sai temast tütarühingute väikeosanik sh kostja I 10% osanik; - X kutsuti hageja juhatusest tagasi 22.08.2018 ning sõlmitud tööleping öeldi üles alates 03.10.
  2. - hageja tütarühingult Pärnu REV Ehitus OÜ mõisteti tsiviilasjas nr x-xx-xxx X huvide konfliktis tehtud tehingu tõttu välja põhivõlgnevus 33 102 eurot, viivised ning vastaspoole menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku summas 5397.80 eurot, otsus on jõustunud.
  3. Hagiavalduse kohaselt seisneb rikkumine selles, et X ei tegutse faktiliselt kostja I juhatuse liikmena. X töötas varem töölepingu alusel, kuid tööleping temaga lõpetati. Hageja ja X vahel sõlmitud osanike kokkuleppe kohaselt pidanuks X töölepingu lõppedes kostja osa tagastama, aga ta ei ole seda teinud. Samuti X on tegutsenud olulisel määral vastuolus kostja I huvidega, edasine koostöö osanike vahel on muutunud võimatuks ja see on seadnud ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise. Samuti on X kuritarvitanud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud hageja kontsernile suures ulatuses kahju.
  4. ÄS § 184 lg 5 sisustamise kohta on Tallinna Ringkonnakohus oma
  5. mai 2017 määruses kohtuasjas nr 2-16-8482 märkinud, et „…mõjuv põhjus ÄS § 184 lg 5 tähenduses on asjaolude kogum, mis annab alust arvata, et juhatuse liige ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Selles menetluses ei tuvastata juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja sellest tulenevat vastutust ÄS § 187 tähenduses.“ Õiguskirjanduses on selgitatud, et ÄS § 184 lg 5 sisustatakse koos VÕS §§ 196 (kestvuslepingu erakorraline ülesütlemine) ja 631 (käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine) (Ühinguõigus, I. K. Saare jt, Juura 2015, lk 127). Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste kestev ja oluline rikkumine. Juhatuse liikmel on äriühingu juhtimisel hoolsus-ja lojaalsuskohustus. Hoolsuskohustus tähendab kohustust toimida ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lojaalsuskohustus tähendab eelkõige, et juhatuse liige peab hoiduma huvide konfliktist. Kõige ilmsemaks hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise viisiks on äriühingu raha kasutamine isiklikuks otstarbeks. Osaühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ja tegutsema ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (ÄS § 306 lg 2 ja TsÜS § 4). Riigikohus on lahendi 2-17-10474 punktis 25 selgitanud, et selleks, et juhatuse liikmele lojaalsuskohustuse rikkumist ette heita, peaks juhatuse liige olema tehingu tegemisel mingil viisil eelistanud isiklikke (või endaga seotud kolmanda isiku) huve osaühingu huvidele.
  6. Hageja on seisukohal, et X ei tegutse ega tegutsenud enne hagi esitamist reaalsuses kostja I juhatuse liikmena, sh X ei ole kostja I juhatuse liikmena kostja I raamatupidamisdokumentidega kursis. Juhatuse liikme kohustuste mittetäitmine on olulisel määral kostja I huvidega vastuolus. X väidab, et teda takistati juhatuse liikme ülesannete täitmist ning juurdepääs e-postile katkestati, talle ei saadetud majandusolukorda puudutavat teavet ning juhatuse liige Y ei hoia teda kursis majandusandmetega. Siinkohal märgib kohus, et kuigi kostja II on esitanud rea e-kirjavahetusi kontserni teiste juhtivate isikutega, eelkõige Y (kostja I juhatuse liige, OÜ Pärnu REV Ehitus juhatuse liige) ja Qga (AS Pärnu REV kui emaettevõtte osanik ja nõukogu esimees), ei nähtu neist kostjaga I seonduvat vähemalt töölepingu lõpetamisest 2018.a sügisel kuni 23.04.2020 kostja II esindavate advokaatide koostatud teabenõudeni (II kd tl 67-70). Kostja II viide kostja I tegutsemisele temata on 8
(13)Tsiviilasi nr 2-19-13966 esitatud asjaolude osas 2019.a sügisest, mil tagaseljaotsuse alusel ei kehtinud kostja II esindusõigus ja kostja I sai tegutseda. Kohus jääb oma 14.05.2020 määruses (millega hagi tagamise korras määrati kostjale I edasise tegutsemise huvides kolmas juhatuse liige Z) avaldatud seisukoha juurde, mille kohaselt X 07.05.2020 e-kirjast Yle (lisatud 08.05.2020 seisukohale) nähtub soov konstruktiivselt Pärnu REV Haldus OÜ juhtimisega ühiselt tegutseda. Kirjast saab järeldada, et X on ettevõtte juhtimisest eemal olnud alates 04.10.2018 ning vaatamata X enda väitele kõnedele/kirjadele mittereageerimisest ei nähtu nimetatud e-kirjast, et ta oleks enne 23.04.2020 (mil on esitatud teabenõue äriühingule) ehk vähemalt 1,5 aasta jooksul üldse soovinud jätkata/taastada enda sisulist rolli ettevõtte juhtimises. Seega ei teinud X vaatamata kohtu 12.
  1. ja 16.09.2019 määrustes märgitud soovitustele vähemalt kuni 18.10.2019 tagaseljaotsuseni (selle alusel kustutati ta kuni 30.04.2020 äriregistrist juhatuse liikme kohalt – vt 07.05.2020 kirja 1.lõik) jõupingutusi, aitamaks kaasa tema tänaseks kaaskostjaks oleva äriühingu tegutsemisele läbi juhatuse töös osalemise. Nende asjaolude pinnal on kohus veendumusel, et X ei soovinudki kostja tegevuses osaleda, vaid ta ootas ära madalama astme kohtute lahendite vaidlustuse tulemuse Riigikohtus ning on alles pärast seda asunud tegutsema vähemalt näiliselt mõistliku sooviga enda osalemiseks juhatuse töös. Kostja II ainus puutumus kaaskostjaga on 2018.a majandusaasta aruande allkirjastamine teist juhatuse liiget (kes aruande koostas) usaldades ning muud osaühingu tegevused on tema enda kõrvalejäämise ja juhatuse liikmete ühise esindusõiguse tõttu takistatud olnud.
  2. Samuti väidab hageja, et X on kahjustanud oluliselt kostjaga I samasse kontserni kuuluvat Pärnu REV Ehitus OÜ-d ning tekitanud viimasele üle 70 000 euro ulatuses kahju ning põhjustanud vastava käitumisega hageja ning tema osanike usalduse kaotuse. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on kohus lugenud 18.10.2021 maakohtu otsusega tuvastatuks, et X on oma käitumisega rikkunud juhatuse liikme kohustusi OÜ Pärnu REV Ehitus juhatuses olles. Kostja II poolt Pärnu REV Ehitus OÜ tasumisele kuuluvate summade suunamisega endaga seotud teisele äriühingule ja endale jätmisega on kostja II rikkunud ÄS §-s 35 sätestatud lojaalsuskohustust. Kostja II on eelistanud isiklikke ja endaga seotud teise äriühingu huve hageja huvidele, mis Riigikohtu praktika kohaselt kujutab lojaalsuskohustuse rikkumist. Kohus mõistab, et nimetatud otsus pole jõustunud ning on vaidlustatud X poolt kõrgemas kohtuastmes, kuid see ometigi kinnitab ühe asjaoluna hageja väiteid tema suhtes usalduse puudumise kohta. Kohtuasjas nr x-xx-xxx on aga jõustunud ringkonnakohtu 19.04.2021 lahend. Ka nimetatud kohtumenetluses ei ole kostja II tõendanud, et ta oleks tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ringkonnakohus on esile toonud, et kostja II tegi tehingu huvide konfliktis rikkudes juhatuse liikme kohustusi OÜ Pärnu REV Ehitus juhatuses, s.o lojaalsuskohustust. Riigikohus selgitas oma 19.06.2017 otsuse nr 3-2-1-54-17 punktis 13.3., et juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Nagu kohus eelpool märgitud tsiviilasjades on tuvastanud, ei olnud X oma tegevuses lojaalne ega käitunud äriühingu parimates huvides. Arvestades, et osaühingud Pärnu REV Ehitus ja kostjaks I olev Pärnu REV Haldus on samas kontsernis samade juhtisikutega, on ka see asjaolu aluseks X kui usaldusväärse juhatuse liikme hindamisel.
  3. Kohus jääb samuti varasemalt (mh hagi tagamise avalduste lahendamise määrused) öeldu juurde, et juhatuse liikme kaudu tagasikutsumise menetluses tuleb esikohale seada äriühingu 9
(13)Tsiviilasi nr 2-19-13966 (antud juhul kostjaks oleva osaühingu Pärnu REV Haldus OÜ) huvid. Kohus nõustub hagejaga, et osanike vahelise koostöö puudumine võib suure tõenäosusega seada tulevikus (arvestades poolte vahelisi suhteid ning kohtumenetlusi) ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise. Kostja I põhikirja punktis 7.7 sätestatud kõrgema häälteenamuse nõude tõttu ei ole kostja I osanikel võimalik mistahes kostja I osanike otsuseid, sh juhatuse liikmeid puudutavaid otsuseid, vastu võtta. Samuti ei ole põhikirja punktis 8.4 sätestatud ühise esindusõiguse tõttu võimalik kostjal I ühtegi tehingut teha. Kostja I juhatuse tegutsemisvõime puudumise tõttu (mida kohus 14.05.2020 määrusega küll üritas vältida, kuid see on ajutine meede) ei ole kostjal I kohtu sekkumiseta olnud võimalik sõlmida ega lõpetada ühtki lepingut, mis seab ohtu kostja I majandustegevuse jätkumise. X võib küll eelduslikult aktsionäri/osanikuna Pärnu REV kontsernis olla huvitatud dividenditulust ja seeläbi ka kaaskostja heast käekäigust, kuid senine käitumine paistab kohtule pigem olema ajendatud oma isiklikest huvidest ja sõltuvuses kohtute tehtud lahenditest, mitte huvist Pärnu REV Halduse OÜ kohase juhtimise vastu. 15. Eelpooltoodut kogumis arvesse võttes leiab kohus, et esineb mõjuv põhjus X tagasikutsumiseks kostja I juhatusest. Menetluskulud 16.

§ 162lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamisel jätta kostja kanda.

Kui otsus tehakse kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest

§ 165lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kuluda jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Viimasest lausest lähtuvalt ja asja sisu arvestades (kostja I menetluses sisuliselt ei osalenud) tuleb kohtu hinnangul menetluskulud jätta kostja II kanda. 17.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. 18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 5400 eurot, millest riigilõiv 400 eurot, lepinguliste esindajate kulud maakohtu menetluses 3500 eurot (26 tundi ja 18 minutit, 133.08 eurot/tund) ning kassatsiooniastme lepingulise esindaja kulu 10

(13)Tsiviilasi nr 2-19-13966 summas 1500 eurot (10 tundi ja 30 minutit, 142.86 eurot/tund). Hageja menetluskulude nimekirjast võib mõista, et neid palutakse välja mõista ilma käibemaksuta. Oluline on märkida, et hageja on esindajatega kokku leppinud nn koondtasus (vastavalt 3500 ja 1500 eurot) ning juhul, kui kohus peaks mitte pidama põhjendatuks tehtud ajakulu, siis tuleks alternatiivselt lähtuda hagejat esindanud Advokaadibüroo TRINITI tavapärasest tunnitasust 175 eurot tunni kohta.
  1. Kostja II vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole, mis ei tähenda, et kohus ei peaks nende põhjendatust ja vajalikkust kontrollima.
  2. Kohus leiab, et hageja menetluskulud riigilõivu osas on põhjendatud osaliselt. Põhjendatuks saab pidada hagilt tasutud riigilõivu 300 eurot kui vältimatut kulutust hagi menetlemiseks, hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivudest (mida hageja on tasunud 50 eurose maksega kolmel korral) on põhjendatud vaid viimased 50 eurot (tasutud 30.04.2020), sest varasemad taotlused jäeti kohtu poolt rahuldamata. Kokku seega 350 EUR.
  3. Hageja menetluskulud lepingulise esindaja osas on samuti põhjendatud osaliselt. Hageja esitatud lepinguliste esindajate kulude koosseisu tabeli (II kd tl 176-177) esimesed kuus positsiooni käsitlevad info koondamist ja hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamist kokku 13 tundi ja 10 minutit. Arvestades asjaoluga, et hagiavaldus on 6-leheküljeline ca 3,5leheküljelise sisulise osaga ning osa sellest on hagi tagamise avaldus, mida kohus ei pidanud põhjendatuks, on hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu 4 tundi. Põhjendatuks ei saa pidada ja teistkordse hagi tagamise avalduse koostamise ajakulu kokku 3 tundi ja 50 minutit, kuivõrd kohtu 16.09.2019 määrusega jäeti ka see taotlus rahuldamata. Muu lepinguliste esindajate ajakulu osas leiab kohus, et see on põhjendatud ja vastavuses kohtumenetluses esitatuga. Seega vähendab kohus hageja poolt esimeses kohtuastmes märgitud ajakulu 26 tundi ja 18 minutit 13 tunni võrra ehk 13 tunnile ja 18 minutile. Samas on hageja oma taotluses esitanud alternatiivsed alused lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramiseks ja väiksemat tunnihinda saab kohaldada ainult siis, kui lähtutakse taotluses toodud ajaarvestusest. Seega on põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale 175 eurot (mis on kohtupraktikas advokaadist esindaja puhul mõistlikuks peetud tunnihind) x 13,3 tundi = 2327.50 EUR. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu seega 2327.50 + 350 = 2677.50 EUR. Kassatsiooniastme menetluskulud ei ole põhjendatud, kuivõrd seal saavutas edu kostja II vastaspoolena – Riigikohtu 15.04.2020 määruse alusel anti asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
  4. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.

§ 445

lg 1 alusel saab määrata kostja poolt menetluskulude tasumise hageja taotletud advokaadibüroo kontole, vastuväiteid menetluskulude tasumise sellisele määramisele ei ole kostjad esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2022 kohtuotsuse resolutiivosa 11

(13)Tsiviilasi nr 2-19-13966 RESOLUTSIOON
  1. Rahuldada X taotlus
  2. oktoobri
  3. a kohtuistungi protokolli parandamiseks osaliselt ning asendada protokolli sissejuhatuses X kohta kasutatud tähistus „kostja I“ tähistusega „kostja II“. Jätta protokolli parandamise taotlus muus osas rahuldamata.
  4. Jätta X
  5. novembril 2022 esitatud dokumendid, välja arvatud taotlus protokolli parandamiseks ja protokolli tehtud täpsustused (.docx ja .pdf formaadis), asja materjalide juurde võtmata.
  6. Tühistada Pärnu Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud täielikult X kanda, ja teha selles osas uus otsus, millega jaotada maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt: - jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid kuni
  9. oktoobrini 2019, solidaarselt X ja Pärnu REV Haldus OÜ kanda; - jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid pärast
  10. oktoobrit 2019, X kanda; - jätta X ja Pärnu REV Haldus OÜ menetluskulud nende endi kanda.
  11. Tühistada Pärnu Maakohtu
  12. jaanuari
  13. a otsus osas, millega maakohus mõistis aktsiaseltsile Pärnu REV hüvitatavad menetluskulud (2677,50 eurot) välja Xlt, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista aktsiaseltsi Pärnu REV kasuks välja Xlt menetluskulude hüvitis 1590 eurot ning solidaarselt Xlt ja Pärnu REV Haldus OÜ-lt menetluskulude hüvitis 1087,50 eurot.
  14. Jätta Pärnu Maakohtu
  15. jaanuari
  16. a otsuse resolutsioon muus osas muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
  17. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  18. Tühistada Pärnu Maakohtu
  19. mai
  20. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud alates praeguse otsuse jõustumisest.
  21. Jätta aktsiaseltsi Pärnu REV ja X ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda ning Pärnu REV Haldus OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
  22. Määrata aktsiaseltsi Pärnu REV ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1750 eurot ja mõista see Xlt aktsiaseltsi Pärnu REV kasuks hüvitisena välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest arvates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.
  23. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus: 10.
  24. Rahuldada aktsiaseltsi Pärnu REV hagi. 10.
  25. Kutsuda X (isikukood xxxxxxxxxxx) tagasi Pärnu REV Haldus OÜ (registrikood 12822486) juhatusest. 10.
  26. Tühistada Pärnu Maakohtu
  27. mai
  28. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud alates praeguse otsuse jõustumisest. 10.
  29. Jaotada maakohtus kantud menetluskulud järgmiselt: - jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid kuni
  30. oktoobrini 2019, solidaarselt X ja Pärnu REV Haldus OÜ kanda; - jätta aktsiaseltsi Pärnu REV menetluskulud osas, milles need tekkisid pärast
  31. oktoobrit 2019, X kanda; - jätta X ja Pärnu REV Haldus OÜ menetluskulud nende endi kanda. 10.
  32. Määrata aktsiaseltsi Pärnu REV maakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2677,50 eurot. 12
(13)Tsiviilasi nr 2-19-13966 10.
  1. Jätta aktsiaseltsi Pärnu REV ja X ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda ning Pärnu REV Haldus OÜ ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. 10.
  2. Määrata aktsiaseltsi Pärnu REV ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1750 eurot. 10.
  3. Mõista aktsiaseltsi Pärnu REV kasuks välja Xlt menetluskulude hüvitis 3340 eurot (1590 + 1750) ja solidaarselt Xlt ja Pärnu REV Haldus OÜ-lt menetluskulude hüvitis 1087,50 eurot. 10.
  4. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda praeguse otsuse jõustumisest arvates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. 10.
  5. Aktsiaseltsile Pärnu REV hüvitatavad menetluskulud tuleb tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229 (SEB Pank), märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.