2.Jätta menetluskulud M K kanda. 3.Välja mõista M K menetluskulud 987,49 IF P&C Insurance AS-i kasuks. 4.Välja mõista M K viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses IF P&C Insurance AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1269,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 194,88 eurot ja viivise, mis hagi esitamise ajaks ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.Hagi kohaselt hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kotja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna M K esitas nõudele vastuväite. 07.05.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.12.2018 kell 12.30 toimus xxxxx ja xxxxxx vahel umbes 8 km ennem xxxxxxx liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk CITROEN BERLINGO, registrimärgiga xxx xxx. Kahjustatud sõidukile oli sõlmitud vabatahtlik sõidukikindlustuse leping. Kahju tekitati kostjale kuuluvate koera/koerte ehk kodulooma poolt, kes liikusid vabalt ringi ja jooksid ette sõidukile. Hageja on lisaks pöördunud teabenõudega Politsei- ja Piirivalveametisse, mille väljastatud vastuse kohaselt kokkupõrkes osalenud koera omanik ilmus ise sündmuskohale ja tuvastas oma koera. Koera omanik oli M K. Hagejale on esitatud peale sõiduki CITROEN BERLINGO, registrimärgiga xxxxxx remonttööde teostamist remondiarve nr 9/19 (0801.2019. a) summas 1 269,48 eurot. Hageja on 11.01.2019 hüvitanud/kandud kahju summas 1269,48 eurot. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 11.01.2019 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 1 269,48 eurot, tasumise tähtaeg 10 päeva. Kostja on teatise kätte saanud ja asunud hilisemalt hageja nõudele vastuväiteid esitama. Hageja on seisukohal, et nõue on põhjendatud ja tõendatud, ning jääb oma nõude juurde. 3.Kostja leiab, et hageja ei ole suutnud talle esitatud nõuet seostada ühegi konkreetse õigusnormiga, mis annaks aluse lepinguga mitte seotud nõude esitamiseks. Hagiavalduses on hageja oma nõude alust muutnud ja viitab
Hagi alus ei ole asjakohane, sest ei ole nõuetekohaselt fikseeritud, kus, millal ja millistel asjaoludel sõiduk kahjustused sai ning olemasolevaid andmeid võrreldes ei ole võimalik, et kindlustushüvitise maksmise objektiks olnud autole tekitatud kahjustused sai põhjustada kostja koer. Hageja peab ekslikult tõenditeks minu esialgseid emotsioone ja politsei esialgseid eeldusi sündmuse toimumise päeval. 15.12.2018 toimus sündmus, kus kostjale kuuluvad koerad, kes olid ehmunud ilutulestiku rakettidega paugutamisest, kodust ära jooksid. Kostja leidis koerad üsna varsti peale ära jooksmist umbes 2 kilomeetri kaugusel xxxxxxxx xxxx Circle K tankla lähistelt. Koerte juures olid politseiametnikud, kes olid veterinaariga ühendust võtnud, et loomad tuvastada. Üks koertest oli kergelt vigastatud. Kuna oli kahtlus, et koer on saanud kokkupõrkes autoga vigastada, siis kohe peale koera leidmist pöördus kostja temaga loomakliinikusse, kus tuvastati parema käpa pindmised haavad, mis puhastati. Õmblusi ei olnud vaja teha, luumurde ei olnud, koerale anti 2 rahusteid. Kohal olnud politsei informeeris kostjat koerte leidmise ajal, et pisut varem oli laekunud teade sõiduki ja looma kokkupõrkest ja küsis, kas võib edastada kostja kui lähikonnas leitud järelevalveta koerte omaniku kontakti kahju saanud sõidukist teatanud isikule asjaolude täpsustamiseks. Seda ei saa mingil moel lugeda tuvastamiseks, et koerad ja teade liikluskahju kohta on omavahel seotud. Kostja võttis omaks, et tema koerad olid kodust ära jooksnud ja lühikest aega järelevalveta. Kostjale teada olevate andmete põhjal oligi ainus fakt, mille politsei sel päeval väidetava kindlustusjuhtumiga seoses vahetult fikseeris, kostja koerte leidmine maantee läheduses. Hiljem kindlustuselt saadud napp teave väidetava kokkupõrke asjaolude ja sõiduki kahjustuste kohta viitas igati sellele, et antud kahjunõudega seotud sõidukile tekitatud vigastused ei saanud olla tekitatud kostja koera poolt. Ei klappinud sõidukiomaniku poolt kindlustusele edastatud sündmuskoht ning kostja koera esikäpa kerged marrastused ei saanud tekitada mulle edastatud fotodel näha olevaid kahjustusi sõiduautole. Politseilt saadud andmed ei tõenda põhjuslikku seost minu koera ja sõiduki kahjustuste vahel. Kuna hageja viitas oma nõuet tõendava asjaoluna politseilt saadud andmetele, kuid ei edastanud politsei kirja, tegi kostja omapoolse teabenõude politseisse. Politseilt saadud vastus ei anna mingil moel alust väiteks, et liikluskahju on tekitatud minu koera poolt. Ka politsei kirjast hagejale ei nähtu kostja koera ja liikluskahju vahelise seose tõendatus. Hageja on viidanud faktilise asjaoluna kahju tagasinõude esitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kirjale, kuid tagasinõue esitati kostjale juba 11.01.2019, PPA vastuskirjast nähtub, et hageja päring politseile tehti alles 28.01.
lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 sätestab, et asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.
Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et 15.12.2018 põhjustas kostja koer liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati tunnistaja E.P mootorsõidukile vigastusi. Seega vastutab kostja
alusel, kuna
lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel. Koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib pääseda lahti piiratud territooriumilt, ilmuda ootamatult maanteele, tekitada liiklusohtliku olukorra, põhjustada vigastusi liiklusvahendile. 6 Tunnistajale E.P kuuluv mootorsõiduk on saanud vigastusi kostja koera kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel. Käesolevas juhtumis on tegemist ühe suurema ohu allika valitseja poolt teise suurema ohu allika valitseja kahjustamisega. Tegemist on mõlemapoolse riskivastutusega. Kohus leiab, et kostja võib loomapidajana vastutada
alusel vaatamata sellele, et hageja oli talle kahju tekitamise ajal mootorsõiduki valdajana ise suurema ohu allika valitseja
Suurema ohu allika valitseja süüst sõltumatu vastutus ehk riskivastutus (
§-d 1056-1060) kohaldub ka siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi kahju tekitamises teisele suurema ohu allika valitsejale. Arvestades käesolevas asjas igast avariis osalenud suurema ohu allikast objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, võib ühest küljest asuda seisukohale, et sõiduki liikumiskiirust arvestades on sõidukist tulenev ohu suurus suurem, teisest küljest tuleb asuda aga seisukohale, et kahju tekkimise tõenäosuse osas omavad kontrollimatul trajektooril ja kiirusel liikuvad koerad (tunnistaja tuvastas 2 koera) võrreldes nõuetekohaselt juhitud ja selleks ettenähtud rajal liikuva sõidukiga tunduvalt suuremat riski. Antud juhul tuleb sõidukist potentsiaalselt lähtuva ohu suurust arvestada üksnes juhul, kui sõidukist lähtuv ohutegur konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerus. Arvestades eelnimetatud riskide ulatust erinevate suurema ohu allikate vahel on kohus seisukohal, et konkreetselt käesolevas asjas on tõendamata, et tunnistaja E.P juhitud sõiduki ohutegur mõjutas liiklusõnnetuse toimumist. Asjas tõendamist leidnud oludes oli tunnistaja E.P jaoks koerale otsasõit vältimatu sündmus. 12.Fotodest nähtub, et sõiduautol Citroen Berlingo, reg nr xxx xxx, on vasakpoolsed esilatern, udulatern ja esitule pesur kahjustatud. Ammeco Auto OÜ arvest nr 9/19 08.01.2019 nähtub, et sõidukile Citroen Berlingo, reg nr xxx xxx, teostatud remonttööde ja kasutatud varuosade ning materjalide kogumaksumus on 1269,48 eurot. Maksekorraldusest 11.01.2019 nähtub, et hageja on tasunud Ammeco Auto OÜ-le 1269,48 eurot. Kostja ei ole tõendanud taastusremondi teistsugust maksumust. 13.xxxxxx xxxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 1 kohaselt looma on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Kohus leiab, et kostja on rikkunud xxxxxx xxxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja, kuna ei taganud, et tema saksa lambakoerad ei pääseks järelevalveta hulkuma. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, kuna kostja lemmikloomad on vabalt ringi liikunud avalikus kohas, ette joostes sõidukile, millega on põhjustatud sõidukile varaline kahju. 14.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06 sedastanud, et deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest, on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk
lg 2 mõtte kohaselt piiritletud
i 7.peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (
§d 129-132). Seega tuleb tekitatud kahju ulatus kindlaks määrata
järgi, mis reguleerib kahju hüvitamist seoses asja hävimise, kaotsimineku või kahjustumisega.
lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus.
lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku 7 väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. 15.
lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nimetatud sätte järgi omandab vabatahtliku sõidukikindlustuse kindlustusandja kannatanu õigusliku positsiooni. Hageja on hüvitanud kostja kohustuse rikkumise tõttu sõidukile tekkinud kahjustuse taastamise kulud summas 1269,48 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 16.Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viiviseid alates 11.01.2019 nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast, so 22.01.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.12.2020 seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas, so 0,0219% iga viivitatud päeva eest: Tasumata summa 1269,48 Arvestus alates 22.01.2019 Arvestus kuni 23.12.2020 Viivitatud päevade arv 701 Viivis 194,88 eurot Kohus leiab, et hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 194,88 eurot. 17.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhisummalt 1 269,48 eurot alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni
MS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 19.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 8 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 20.Hageja palub välja mõista riigilõivu 225 eurot hagiavalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 762,49 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 6,93 t ulatuses, tunnitasuga 110 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 21.Kostja vaidleb menetluskulude väljamõistmise vastu, kuna tema koer ei olnud liiklusõnnetuse põhjustaja. 22.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja taotlus, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on põhjendatud. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 225 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 762,49 eurot ja viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.