Obsah (7)

§ 113§ 1060§ 1056§ 1057§ 127§ 132§ 492

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2021, Rapla Tsiviilasja number 2-20-141596 Tsiviilasi

§ 113lg-s 1 teises laused sätestatud määras IF P&C Insurance AS-i kasuks.

2.Jätta menetluskulud M K kanda. 3.Välja mõista M K menetluskulud 987,49 IF P&C Insurance AS-i kasuks. 4.Välja mõista M K viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses IF P&C Insurance AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1269,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 194,88 eurot ja viivise, mis hagi esitamise ajaks ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.Hagi kohaselt hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kotja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna M K esitas nõudele vastuväite. 07.05.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.12.2018 kell 12.30 toimus xxxxx ja xxxxxx vahel umbes 8 km ennem xxxxxxx liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk CITROEN BERLINGO, registrimärgiga xxx xxx. Kahjustatud sõidukile oli sõlmitud vabatahtlik sõidukikindlustuse leping. Kahju tekitati kostjale kuuluvate koera/koerte ehk kodulooma poolt, kes liikusid vabalt ringi ja jooksid ette sõidukile. Hageja on lisaks pöördunud teabenõudega Politsei- ja Piirivalveametisse, mille väljastatud vastuse kohaselt kokkupõrkes osalenud koera omanik ilmus ise sündmuskohale ja tuvastas oma koera. Koera omanik oli M K. Hagejale on esitatud peale sõiduki CITROEN BERLINGO, registrimärgiga xxxxxx remonttööde teostamist remondiarve nr 9/19 (0801.2019. a) summas 1 269,48 eurot. Hageja on 11.01.2019 hüvitanud/kandud kahju summas 1269,48 eurot. Pärast kahju välja maksmist esitas hageja 11.01.2019 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 1 269,48 eurot, tasumise tähtaeg 10 päeva. Kostja on teatise kätte saanud ja asunud hilisemalt hageja nõudele vastuväiteid esitama. Hageja on seisukohal, et nõue on põhjendatud ja tõendatud, ning jääb oma nõude juurde. 3.Kostja leiab, et hageja ei ole suutnud talle esitatud nõuet seostada ühegi konkreetse õigusnormiga, mis annaks aluse lepinguga mitte seotud nõude esitamiseks. Hagiavalduses on hageja oma nõude alust muutnud ja viitab

§ 1060sätestatud loomapidaja vastutusele looma poolt tekitatud kahju eest.

Hagi alus ei ole asjakohane, sest ei ole nõuetekohaselt fikseeritud, kus, millal ja millistel asjaoludel sõiduk kahjustused sai ning olemasolevaid andmeid võrreldes ei ole võimalik, et kindlustushüvitise maksmise objektiks olnud autole tekitatud kahjustused sai põhjustada kostja koer. Hageja peab ekslikult tõenditeks minu esialgseid emotsioone ja politsei esialgseid eeldusi sündmuse toimumise päeval. 15.12.2018 toimus sündmus, kus kostjale kuuluvad koerad, kes olid ehmunud ilutulestiku rakettidega paugutamisest, kodust ära jooksid. Kostja leidis koerad üsna varsti peale ära jooksmist umbes 2 kilomeetri kaugusel xxxxxxxx xxxx Circle K tankla lähistelt. Koerte juures olid politseiametnikud, kes olid veterinaariga ühendust võtnud, et loomad tuvastada. Üks koertest oli kergelt vigastatud. Kuna oli kahtlus, et koer on saanud kokkupõrkes autoga vigastada, siis kohe peale koera leidmist pöördus kostja temaga loomakliinikusse, kus tuvastati parema käpa pindmised haavad, mis puhastati. Õmblusi ei olnud vaja teha, luumurde ei olnud, koerale anti 2 rahusteid. Kohal olnud politsei informeeris kostjat koerte leidmise ajal, et pisut varem oli laekunud teade sõiduki ja looma kokkupõrkest ja küsis, kas võib edastada kostja kui lähikonnas leitud järelevalveta koerte omaniku kontakti kahju saanud sõidukist teatanud isikule asjaolude täpsustamiseks. Seda ei saa mingil moel lugeda tuvastamiseks, et koerad ja teade liikluskahju kohta on omavahel seotud. Kostja võttis omaks, et tema koerad olid kodust ära jooksnud ja lühikest aega järelevalveta. Kostjale teada olevate andmete põhjal oligi ainus fakt, mille politsei sel päeval väidetava kindlustusjuhtumiga seoses vahetult fikseeris, kostja koerte leidmine maantee läheduses. Hiljem kindlustuselt saadud napp teave väidetava kokkupõrke asjaolude ja sõiduki kahjustuste kohta viitas igati sellele, et antud kahjunõudega seotud sõidukile tekitatud vigastused ei saanud olla tekitatud kostja koera poolt. Ei klappinud sõidukiomaniku poolt kindlustusele edastatud sündmuskoht ning kostja koera esikäpa kerged marrastused ei saanud tekitada mulle edastatud fotodel näha olevaid kahjustusi sõiduautole. Politseilt saadud andmed ei tõenda põhjuslikku seost minu koera ja sõiduki kahjustuste vahel. Kuna hageja viitas oma nõuet tõendava asjaoluna politseilt saadud andmetele, kuid ei edastanud politsei kirja, tegi kostja omapoolse teabenõude politseisse. Politseilt saadud vastus ei anna mingil moel alust väiteks, et liikluskahju on tekitatud minu koera poolt. Ka politsei kirjast hagejale ei nähtu kostja koera ja liikluskahju vahelise seose tõendatus. Hageja on viidanud faktilise asjaoluna kahju tagasinõude esitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kirjale, kuid tagasinõue esitati kostjale juba 11.01.2019, PPA vastuskirjast nähtub, et hageja päring politseile tehti alles 28.01.

1. Vaid hüvitise saamiseks soodustatud isiku suulised ütlused ei saa olla aluseks kindlustushüvitise väljamaksmiseks ning veel vähem paljasõnaliste väidete alusel tagasinõude esitamiseks. Kindlustushüvituse objektiks olnud sõiduki fotodel olevaid kahjustusi ei saanud tekitada kostja koer. Koos 11.01.2019 kostjale saadetud kahjunõudega edastas hageja kahjukäsitleja fotod sõidukist, kust on näha sõiduki tõsised kahjustused. Autofirma poolt kindlustusele esitatud arve kohaselt oli väidetavalt maanteel liikunud sõiduki kokkupõrkest koeraga saanud kahjustada sõiduki esituli, udutuli ja esistange. Kõrvutades sõidukist tehtud fotosid, remondifirma arvel loetletud vigasid ning loomaarsti juures fikseeritud andmeid ja loomaarsti poolt läbivaatuse käigus antud infot, mis näitavad, et koera ainsaks vigastuseks oli esikäpa marrastus (koer on siiani elu ja tervise juures), ei ole võimalik uskuda, et maanteel liikunud sõidukile selliseid kahjustusi tekitanud loom jäi ise vigastamata. Kostja leiab, et erinevatest allikatest saadud info on vastuoluline ja asjaolud üksteist välistavad: sõiduk ei peatunud peale väidetavat kokkupõrget loomaga ega fikseerinud sündmuskohta; sõidukijuht helistas politseile alles tükk aega peale õnnetuse toimumist ja ei jäänud politseid ootama; sõidukijuhi selgitused on segased ja vastuolulised; kindlustusfirma ei selgitanud enne kahjude hüvitamist välja toimunu asjaolusid, ei nõudnud sõidukijuhilt kindlustingimustes ja liiklusseaduses (§ 169 lg 5) sätestatud tõendeid toimunu fikseerimise kohta. Hageja ei andnud kostjale võimalust esitada oma vastuväiteid enne hüvitise väljamaksmist. Hageja edastas kostjale alles 11.01.2019 sõidukist remonditöökojas tehtud fotod, mis olid tehtud kolm päeva peale väidetavat õnnetust - 18.12.
2. Nagu nähtub remondifirma arvest, oli liikluskahju selleks ajaks juba välja makstud (08.01.2019 esitatud arvel on kirjas remondiks kulunud töötunnid jms) ning hageja kahjukäsitleja möönis alles 14.01.2019 saadetud kirjas, et sündmuskohalt neil mingeid fotosid ega muid dokumente ei ole. Seega ei olnud kostjal võimalust enne liikluskahju välja maksmist ega teabenõude edastamist saada ülevaadet toimunu asjaoludest ning esitada omapoolseid vastuväiteid. 4.Tunnistaja E P ütlustest nähtub, et ta tuli xxxxx jõululaadalt ja sõitis Tallinna poole. Umbes kell 12.30 8 km enne xxxxxx teeristi metsa vahel toimus õnnetus. Tunnistaja nägi eemalt vasakul tee ääres kahte ilusat ja suurt saksa lambakoera. Kaks koera istusid vasakul pool tee ääres. Tunnistaja võttis autol hoo maha ja siis üks koer tormas igavese hooga teele. Tunnistaja ei tea, kas ta üritas autot rünnata või tahtis üle tee minna. Tunnistaja vajutas pidurid põhja, aga vastu vasakut esimest nurka sai koer ikkagi pihta. Auto kiirus oli kokkupõrke ajal 20-30 km/h. 3 Kui tunnistaja ei oleks seda teinud, siis oleks koertest laibad olnud. Kui koerale oleks sõitnud 90 km/h kiirusega otsa, siis ei oleks koer enam omal jalal edasi läinud. Auto ei saanud palju viga. Kahjustada said esilatern, udulatern ja esiklaasi pesur. Plastmassdetailid olid ainult katki. Tiib ja kõik muu olid terved. Tükke ei lennanud. Koer keeras ringi ja läks tagasi üle tee, teine koer jäi vasakule tee äärde ja teele tulnud koer läks ka sinnapoole. Tunnistaja ei märganud, kuhu poole koerad läksid. Ilmselt läksid metsa poole tagasi. Peale kokkupõrget tunnistaja ei näinud, et koeral oleks olnud mingeid vigastusi. Koer läks omal jalal ära. Ta ei teinud häält ega niuksunud. Tunnistaja pidas auto kinni ja tegi auto kahjustusest pildi, sõitis natuke edasi, kuna liiklus oli päris tihe sellel teel, et paremat parkimiskohta valida. Tunnistaja helistas kindlustusse ja numbrile 112 ja talle öeldi, et kui auto on liikumisvõimeline, siis võib edasi sõita ja kindlustus tegeleb asjadega. Kindlustus ei käskinud sündmuskohta fikseerida ega asukohta määrata. Tunnistaja tegi foto enne, kui autot liigutas kohalt. Edasi sõitis tunnistaja xxxxxxxxx tütre juurde ja tema pani xxxxxx Facebook gruppi üles teate, et koerad on tee ääres. Natukese aja pärast helistati, et jah, need on nende koerad ja nad lähevad vaatama. Tunnistaja täpselt neid koeri ei jõudnud vaadata, sest ta oli roolis ja jälgis teed. Need olid täiesti sarnased koerad, pruunikat värvi. Koera karvad olid auto küljes. Koeraomanik sai teatavaks Facebooki kuulutuse peale. Tunnistaja on telefoni teel koerte omanikuga suhelnud 2 a tagasi. Tunnistaja küsis õnnetuse toimumise päeval kostjalt, et kas koerad said viga ja ta ütles, et ta ei saa praegu rääkida, et nad aitavad koeri autosse. Hiljem tundis tunnistaja ikkagi muret, et kuidas koertel on ja kostja ütles, et koeral oli nina verine ja nad peavad minema loomaarsti juurde. Üheselt oli teada, et need olid kostja koerad. xxxxxx on väike koht ja kõik teadsid, et kostjal on kaks koera. Polnud mingit kahtlustki. Autol suhtes oli vormistatud vabatahtlik kindlustus ja edasi tegeles asjaga kindlustus. Kindlustus saatis tunnistaja autoremonditöökotta. Töökojas vormistati sündmus. Koeraomanik kandis 200 eurot tunnistajale omavastutuse raha üle. Omanik võttis omaks, et need on tema koerad ja küsis, et miks tunnistaja koertest pilti ei teinud. Kui ei oleks tema koerad olnud, siis ta poleks tunnistajale omavastutuse raha kandnud. 5.Tunnistaja A Š ütlustest nähtub, et 2018.a detsembris toimus liiklusavarii koera tõttu. Tunnistaja käis kohapeal. See oli xxxxxxx-xxxxx-xxxx maanteel, kuskil xxxxx xxxxx. Patrull käis kõigepealt kohal ja kuna seal oli vigastatud koer, siis tunnistaja läks sinna selleks, et äkki saab koera kaasa võtta ja kliinikusse viia ja välja selgitada, kelle koer see on. Koeraomanik tuli ise kohale ja tunnistas koera omaks. Saksa lambakoer oli vigastatult kraavis. Koeri oli kaks, aga vigastatud oli üks. Need olid musta seljaga saksa lambakoerad. Need olid näituseliini koerad. Kannatanu ja koeraomanik suhtlesid telefoni teel edasi. Nad olid nõus politseita juhtumi ära lahendama, kuna saavad omavahel kokkuleppele. Väärteomenetlust ei alustatud. Tunnistaja aitas autokongis koera koju viia. Koeral oli tagumisel käpal midagi viga. Koer oli kraavis pikali. Koer oli vigastatud. Koer oli pikali ja ta püsti tõusta ei tahtnud. 6.Tunnistaja L R ütlustest nähtub, et 2018 detsembris oli väljakutse xxxxxxx-xxxxx-xxxx maanteele, kuna isik sõitis (mingil kilomeetril, mida enam ei mäleta) koerale otsa. xxxxxxxxxxxxx maanteel xxxxxx pool oli 2 koera. Üks koer tundus olevat vigastatud ja teine koer kaitses teda. Tunnistaja ei näinud sündmuskohal kahjustatud autot. Autojuht oli juba läinud. Auto tükke ei mäleta. Pidurdusjälge ka ei mäleta, muidu oleksid pildistanud või mõõtnud. Kui väljakutse tuleb, siis antakse enam-vähem see koht, millest teatatakse. Politsei vormistab elektroonilise patrulllehe. Tunnistaja teada leiti koerad suhteliselt samast kohas, millest teada anti. Antud hetkel olid koerad samas kohas, kust tehti väljakutse. Varsti tuli kohale koerte omanik. Vahepeal tuli kohale ka teine patrull välijuhiga. Tema suhtles koerte omanikuga ja autojuhiga. Poolte nõusolekul andis ta telefoninumbri, et nad saaksid omavahel suhelda. Koerad aidati toimetada omaniku koju. Koeraomanik sündmuskohal oli sama inimene, kes on täna kohtus kostja. Koeral oli üks käpp haige, aga tunnistaja ei mäleta, milline. Koer lonkas, aga tunnistaja 4 ei mäleta, kas oli verine. Koeral oli käpp vigastatud. Tunnistaja kohale jõudes oli koer paigal ühe koha peal ja teine koer oli tema juures. Koer hakkas liikuma natuke. Kiiresti ei saanud liikuda vigastuse tõttu. Teine koer väga hoidis ja kaitses teda. P fikseeris liiklusõnnetuse sellega, et helistas numbrile
3. Välijuht suhtles temaga. Väärteomenetlust ei alustatud, kuna nad pidid omavahel kokkuleppele saama. Kohapeal aidati üks koer politseibussi ja toimetati koju. Siis nad pidid minema loomaarsti juurde. See sündmuskoht oli xxxxxxxx xxxxx poole. Seal olid elumajad ja mets lähedal. Kui xxxxx poolt tulla, siis koerad olid vasakul pool rohu sees tee ääres. xxxxx söögikohast sündmuskoht väga kaugel ei olnud. See võis olla xxxxxx elurajoonist xxxxx poole või kuskil seal vahel. See oli xxxxx ja xxxxxx vahel. Tunnistaja ei tea, kas koerad võisid peale õnnetust liikuda xxxxxx poole. Kui politsei kohale jõudis, siis nad olid paigal, aga nad võisid liikuda, tunnistaja ei välista seda. Omanik tuli kohale ja ütles, et need on tema koerad. Kaks koera olid saksa lambakoerad. Väiksed ei olnud, keskmised, pruunikad. Ühtegi teist hundikoera tunnistaja tee ääres liikumas ei näinud. 7.Tunnistaja H V ütlustest nähtub, et politsei kutsuti 15.12.18 sündmuskohale. See oli xxxxxx xxxxxx xxxxx lähedal xxxxxxx-xxxxx-xxxx maanteel. xxxxxx elamurajoon on seal lähedal. Kui tunnistaja jõudis kolleegiga sündmuskohale, siis nägi xxxxxxx vaadates vasakul tee ääres kahte koera. Üks koer oli vigastatud, teine koer kõndis enda jalgadel ja nad olid metsa all. Need olid saksa lambakoerad, pruunika ja musta värvusega. Politseile tuli juhtimiskeskusest väljakutse, et juhtum loomaga, kus koer on sõiduteele ette jooksnud ja toimus liiklusõnnetus ja on oht, et koerad lähevad teele tagasi. Juhti sündmuskohal enam ei olnud. Teine patrull, kes jõudis sündmuskohale hiljem, suhtles sõidukijuhiga. Koerte omanik tuli natuke hiljem sündmuskohale. Ta ütles, et ta tuli sündmuskohale, kuna nägi kuskilt grupist, et tema koerad on tee ääres. Tunnistaja ei oska nägupidi omanikku ära tunda, et kas on sama isik. Nii palju aega on möödas, et ta ei mäleta. Nime oskab öelda. Omaniku nimi oli M K. Väärteomenetlust ei alustatud, kuna teine patrull helistas sõidukijuhile, kellele väidetavalt koerad ette jooksid ja patrull suhtles ka koeraomanikuga. Nad pidid ise telefoni teel kokkuleppele saama. Välijuht jagas telefoninumbreid kohapeal. Vigastatud koera tõstis välijuht politseibussi kongi ja toimetas koera elukoha aadressile. Teine koer läks koeraomaniku enda autosse. Tunnistaja ei tea, kas samal päeva toimus teine väljakutse samal teelõigul. Koerad olid 2-3 km edasi sündmuskohast, mis politseile teatati. Sündmuskoha aadress oli 30.km ja koerad olid 33.km-l xxxxxxx-xxxxxxxxx maanteel. Nad olid läinud xxxxxx poole. Sündmuskoht oli see koht, kus kokkupõrge toimus. Tunnistaja ei oska öelda, kas kokkupõrge toimus või mitte. Autot sündmuskohal ei olnud. Politseil oli väljakutse juhtum loomaga. Koerte asukohas õnnetusele viitavaid jälgi ei täheldanud. Enne kuskil teel ka õnnetuse jälgi ei täheldanud. Politsei ei käinud ka eraldi vaatamas. Seal, kus koerad olid, vaadati ümberringi, et kas lähedal on olnud kokkupõrge. Kokkupõrkele viitavaid jälgi koerte läheduses ei olnud. Ühel koeral ei olnud nähtavaid vigastusi. Teine koer lonkas ühte käppa. Tunnistaja ei tea, millist. Sõidukit kohapeal ei olnud, siis kindlalt väita ei saa, et koerad põhjustasid liiklusõnnetuse. Teisi koeri ei olnud kuskil teel. Need kaks koera olid ja nad vastasid juhtimiskeskusest antud kirjeldusele. Politseil oli info, et kaks koera pruunika ja musta värvusega. Tunnistaja leitud koerad vastasid kirjeldusele 8.Kindlustuspoliisist nr 3X2011011784954 09.03.2018 nähtub, et E P sõlmis hagejaga sõiduauto Citroen Berlingo, reg nr xxxxxx, suhtes vabatahtliku sõidukindlustuse lepingu 09.03.2018, mille kohaselt kindlustusperiood oli 01.04.2018-31.03.
4. 9.Kahjuteatest 17.12.2018 hagejale nähtub, et 15.12.2018 kell 12.30 jooksis E P sõidukile Citroen Berlingo, reg nr xxx xxx, xxxxxx xxxxxx xxxxx ja xxxxxx vahel u 8 km enne xxxxxxx, ette koer. 5 10.Kohus loeb tunnistaja E P ütlustega tõendatuks, et 15.12.2018 toimus xxxxxx xxxxxx xxxxx-xxxxxxx maanteel u 8 km enne xxxxxxx liiklusõnnetus, milles tunnistaja E P juhitud sõiduauto Citroen Berlingo, reg nr xxx xxx, sõitis otsa teele jooksnud saksa lambakoerale, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Kohus loeb tunnistaja E P ütlused usaldusväärseks tõendiks, kuna tema ütlused haakuvad kõigi teiste kogutud tõenditega. Tunnistaja H.V ütlustest nähtub, et 15.12.18 edastati politseile väljakutse xxxxxxx-xxxxx-xxxx maanteele. Koerad asusid kohas, mis asus politseile teatatud sündmuskohast 2-3 km xxxxxx poole. Üks koer lonkas. Teel olnud koerad vastasid juhtimiskeskusest antud kirjeldusele. Tegemist oli kahe pruuni ja musta värvusega saksa lambakoeraga. Tunnistaja L R tõendas, et kaks koera leiti politseile teada antud sündmuskoha lähedusest. Üks koertest oli vigastatud. Koerad olid pruunikad saksa lambakoerad. Koerte omanik tuli ka kohale ja tunnistas, et need koerad on tema omad. Koerte omanik on kostja. Tunnistaja A.Š tõendas, et 2018.a detsembris kuskil xxxxx xxxxx toimus liiklusavarii koera tõttu. Koeri oli kaks. Need oid musta seljaga saksa lambakoerad. Üks koer oli vigastatud ja kraavis pikali. PPA teatisest 15.02.2019 nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud juht ja koeraomanik said kahjude korvamise osas kokkuleppele ja seetõttu ei alustatud juhtumi osas ka väärteomenetlust ega tehtud muid täiendavaid tegevusi. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja otsitud ning täielikult kogutud tõenditega kummutatud. Kostja võtab omaks, et tema kaks saksa lambakoera 15.12.2018 jooksid kodust ära ja kätte sai ta koerad xxxxx-xxxxxxxx maanteel. Üks koertest oli vigastatud. Västriku Loomakliiniku OÜ haigusloost nähtub, et 15.12.2018 tuvastati M K kuuluval saksa lambakoeral parema randme piirkonna haav, mis tekkis auto alla jäämisel. Koer liikus, aga lonkas. Kohus tuvastas, et kostja koer põhjustas liiklusõnnetuse 15.12.2018 tunnistaja E P väidetud kohas. Koeri eemalt nähes tunnistaja E.P pidurdas ning kokkupõrke hetkel oli kiirus 30 km/h. Tunnistaja väidet pidurdamise kohta kinnitavad ka sõidukil ja koeral tuvastatud vigastuste ulatus. Kui kiirus oleks olnud suurem, oleksid sõiduki ja koera vigastused olnud ulatuslikumad. Seega päästis E.P koera elu. Koer vigastas enda käppa, kuid suutis joosta tagasi teise koera juurde ja siis ka edasi xxxxxx poole liikuda. Kohus tuvastas kogutud tõenditega, et kostja koerte kirjeldus vastas politseile juhtimiskeskusest antud kirjeldusele. Sündmuskoha läheduses ei tuvastatud teisi koeri, kes võinuksid 15.12.18 xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxx maanteel sattuda liiklusõnnetusesse. Kogutud tõendite kohaselt oli vigastatud koer võimeline avariipaigast edasi liikuma ning seega ei ole koerte asukoht politsei leidmise hetkel üllatuslik ega välista ühe koera osalemist liiklusõnnetuses paar kilomeetrit eemal. 11.

§ 1056

lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 1056

lg 2 sätestab, et asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas.

§ 1060sätestab, et loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest.

Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist, et 15.12.2018 põhjustas kostja koer liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati tunnistaja E.P mootorsõidukile vigastusi. Seega vastutab kostja

§ 1060

alusel, kuna

§ 1056

lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel. Koera saab pidada suurema ohu allikaks selle tõttu, et ta võib pääseda lahti piiratud territooriumilt, ilmuda ootamatult maanteele, tekitada liiklusohtliku olukorra, põhjustada vigastusi liiklusvahendile. 6 Tunnistajale E.P kuuluv mootorsõiduk on saanud vigastusi kostja koera kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel. Käesolevas juhtumis on tegemist ühe suurema ohu allika valitseja poolt teise suurema ohu allika valitseja kahjustamisega. Tegemist on mõlemapoolse riskivastutusega. Kohus leiab, et kostja võib loomapidajana vastutada

§ 1060

alusel vaatamata sellele, et hageja oli talle kahju tekitamise ajal mootorsõiduki valdajana ise suurema ohu allika valitseja

§ 1057mõttes.

Suurema ohu allika valitseja süüst sõltumatu vastutus ehk riskivastutus (

§-d 1056-1060) kohaldub ka siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi kahju tekitamises teisele suurema ohu allika valitsejale. Arvestades käesolevas asjas igast avariis osalenud suurema ohu allikast objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, võib ühest küljest asuda seisukohale, et sõiduki liikumiskiirust arvestades on sõidukist tulenev ohu suurus suurem, teisest küljest tuleb asuda aga seisukohale, et kahju tekkimise tõenäosuse osas omavad kontrollimatul trajektooril ja kiirusel liikuvad koerad (tunnistaja tuvastas 2 koera) võrreldes nõuetekohaselt juhitud ja selleks ettenähtud rajal liikuva sõidukiga tunduvalt suuremat riski. Antud juhul tuleb sõidukist potentsiaalselt lähtuva ohu suurust arvestada üksnes juhul, kui sõidukist lähtuv ohutegur konkreetse liiklusõnnetuse ajal realiseerus. Arvestades eelnimetatud riskide ulatust erinevate suurema ohu allikate vahel on kohus seisukohal, et konkreetselt käesolevas asjas on tõendamata, et tunnistaja E.P juhitud sõiduki ohutegur mõjutas liiklusõnnetuse toimumist. Asjas tõendamist leidnud oludes oli tunnistaja E.P jaoks koerale otsasõit vältimatu sündmus. 12.Fotodest nähtub, et sõiduautol Citroen Berlingo, reg nr xxx xxx, on vasakpoolsed esilatern, udulatern ja esitule pesur kahjustatud. Ammeco Auto OÜ arvest nr 9/19 08.01.2019 nähtub, et sõidukile Citroen Berlingo, reg nr xxx xxx, teostatud remonttööde ja kasutatud varuosade ning materjalide kogumaksumus on 1269,48 eurot. Maksekorraldusest 11.01.2019 nähtub, et hageja on tasunud Ammeco Auto OÜ-le 1269,48 eurot. Kostja ei ole tõendanud taastusremondi teistsugust maksumust. 13.xxxxxx xxxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 1 kohaselt looma on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil selle territooriumi omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Kohus leiab, et kostja on rikkunud xxxxxx xxxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja, kuna ei taganud, et tema saksa lambakoerad ei pääseks järelevalveta hulkuma. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, kuna kostja lemmikloomad on vabalt ringi liikunud avalikus kohas, ette joostes sõidukile, millega on põhjustatud sõidukile varaline kahju. 14.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06 sedastanud, et deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest, on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk

§ 127

lg 2 mõtte kohaselt piiritletud

i 7.peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (

§d 129-132). Seega tuleb tekitatud kahju ulatus kindlaks määrata

§ 132

järgi, mis reguleerib kahju hüvitamist seoses asja hävimise, kaotsimineku või kahjustumisega.

§ 132

lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

§ 132

lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus.

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku 7 väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. 15.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Nimetatud sätte järgi omandab vabatahtliku sõidukikindlustuse kindlustusandja kannatanu õigusliku positsiooni. Hageja on hüvitanud kostja kohustuse rikkumise tõttu sõidukile tekkinud kahjustuse taastamise kulud summas 1269,48 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 16.Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viiviseid alates 11.01.2019 nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast, so 22.01.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.12.2020 seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas, so 0,0219% iga viivitatud päeva eest: Tasumata summa 1269,48 Arvestus alates 22.01.2019 Arvestus kuni 23.12.2020 Viivitatud päevade arv 701 Viivis 194,88 eurot Kohus leiab, et hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 194,88 eurot. 17.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhisummalt 1 269,48 eurot alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb rahuldada Ts

MS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 19.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 8 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 20.Hageja palub välja mõista riigilõivu 225 eurot hagiavalduselt ning lepingulise esinduse kulud summas 762,49 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 6,93 t ulatuses, tunnitasuga 110 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 21.Kostja vaidleb menetluskulude väljamõistmise vastu, kuna tema koer ei olnud liiklusõnnetuse põhjustaja. 22.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja taotlus, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, on põhjendatud. Seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 225 eurot, hageja lepingulise esinduse kulud summas 762,49 eurot ja viivis menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 9