Kohustada R. G. täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1, §344 lg 1, §349 järgi
MS ) § 238 lg. 2 alusel vähendati põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. Tallinna Linnakohtu 14.12.2005.a. otsusega mõistetud karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 2 päeva vangistust. R.G. on süüdi tunnistatud
MS §238 lg 2 kohaselt vähendati põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust – 8 kuud vangistust Tallinna Linnakohtu 14.12.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (19.12.2006.a. seisuga oli ärakandmata osa 11 kuud ja 15 päeva) ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 20.12.2006.a. ja seega karistusaeg lõpeb 04.08.2008.a.
oktoobriks 2007.a. 12.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. R. G. on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistatud 8-l korral. Tartu Vangla toetab R. G. tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab R. G. tingimisi enne tähtaega vabastamist, isik on teinud kõik endast oleneva, et enne tähtaega vabaneda ja seaduskuulekalt oma elu jätkata. Tal on olemas kindel elukoht oma vanemate juures, vabanedes on tal võimalus asuda tööle xxx. Majanduslikult toetavad teda tema vanemad. Kriminaalhoodaja ettekandest nähtub, e R.G. suhtes tuleks säilitada kontroll kinnipeetava tegevuse üle ning panna talle katseajaks
Prokurör ei toeta R. G. ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et R. G. on varem kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistatud 8-l korral. Prokuröri arvates ei sobi R.G. kriminaalhooldusele, kuna tema suhtes on kriminaalhooldust kohaldatud ka varem, kuid katseajal pani R.G. toime uue kuriteo ning talle moodustati kohtuotsusega liikaristus. Lisaks viitab prokurör, et R.G. on vanglas toime pannud distsipliinirikkumisi ning selline asjaolu annab alust kahelda R.G. katseajal kontrollnõuete korrektset täitmist. R.G. seletab, et ta saaks koheselt tööle asuda xxx, kus töötas ka enne vangistust. Ta seletab, et läheb elama vanemate juurde xxx. Distsplinaarrikkumiste kohta avaldab, et alates 10.augustist 2007.a. ei ole ta enam ühtegi rikkumist toime pannud. Varasemaid vanglas toime pandud distsipliinirikkumisi ei õigusta. R.G. on valmis allutama end vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhoolduse järelevalve alla ja täitma talle pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. R. G. on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole, kandmata osa on alla aasta. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on isikul esinenud 7-l korral distsipliinirikkumisi. Tartu Vangla esindaja leiab, et need rikkumised on toimunud kohanemisraskuste tõttu. Kuritegude toimepanemise riske vähendaks kindlasti R.G. kohene tööle asumine, samuti kriminaalhooldusele allutamine. Kohtunik leiab, et R. G. vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud, vabastamist toetab nii vangistusasutus kui ka kriminaalhooldaja. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. G. on parandanud enda käitumist ja tahab jätkata seaduskuulekat elu. R. G. vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik on kohustatud aitama eelkõige just sellistel isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus, kriminaalhooldusametnike juhatusel ja abil on isikul parem võimalus taotleda abi vastavatelt ametiasutustelt. Järelvalveta vabanemisel on kohtu hinnangul suurem oht uue kuriteo sooritamiseks just tingituna tema sotsiaalsest seisundist. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb R. G. lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb R. G.
Samuti ei tohi ta suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Lisaks kohustada R. G. osalema sotsiaalabiprogrammides, et parandada tema sotsiaalseid oskusi. Kuna R. G. kandmata karistust on alla aasta, tuleb
MS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 2106 krooni 30 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 2106 krooni 30 senti. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Hele Ilisson Kohtunik 22.02.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.