Obsah (10)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 317§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-22-133785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-133785 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 31.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Jxxxxxx Axxx677,77 euro saamiseks. 07.09.2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 23.11.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.12.2022 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista Telia Eesti AS ja kostja vahel 17.08.2017 sõlmitud liitumislepingust nr 27692276, 11.10.2017 sõlmitud seadme kasutuslepingust nr 633940, 16.07.2019 sõlmitud seadme kasutuslepingust nr 938788 ja 16.07.2019 sõlmitud seadme kasutuslepingust nr 938790 tulenev põhinõue 435,51 eurot ja viivised 236,76 eurot ning sissenõudmiskulud 30 eurot. Lisaks viivised 0,066% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Teliaga liitumislepingu ja 3 seadme kasutuslepingut. Kostja pidi tasuma telekommunikatsiooniteenuse eest. Lepingus oli maksete hilinemise osas lepitud kokku viivise määras 0,066% päevas. Kostja ei tasunud talle esitatud arveid, mistõttu ütles Telia lepingu üles 30.08.
2. Lepingu lõppemisel pidi kostja tagastama Teliale seadmed 30 päeva jooksul, vastasel juhul loetakse, et Telia on kaotanud huvi seadme tagasisaamise vastu ning kostja kohustus tasuma kahjuhüvitist. Seadme kasutuslepingu nr 633940 tingimuste kohaselt on seadmelepingu rikkumise kahjuhüvitis
3. aastal 24,75 €, seadme kasutuslepingu nr 938788 tingimuste kohaselt on seadmelepingu rikkumise kahjuhüvitis
4. aastal 169 € ning seadme kasutuslepingu nr 938790 tingimuste kohaselt on seadmelepingu rikkumise kahjuhüvitis
5. aastal 89 €. Telia loovutas nõuded hagejale 27.05.
6. Telia esitas 7 arvet kokku summas 435,51 eurot. Hageja on edastanud kostjale (elukoha aadressile) kolm meeldetuletuskirja: 10.06.2022, 15.08.2022 ja 13.07.
7. Viivise nõue on kokku summas 236,76 eurot (0,066% päevas iga arve summalt arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, periood 21.04.202009.12.2022). 19.12.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult 21.01.2023 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. 2 2-22-133785 Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja

§ 367

alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis ning sissenõudmiskulude hüvitis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 435,51 eurot, 09.12.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 236,76 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja võimalikule tema e-posti aadressile, sest tema täpset elukohta ei ole teada. Rahvastikuregistrijärgne elukoht kuulub kostja isale ning puudub teave, et kostja temaga koos elaks. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused

§ 317mõttes.

Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Lähtudes

§ 162

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 245 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 245 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab 3 2-22-133785 menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 420 eurot (sh käibemaks 70 eurot). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud (s.o tunnitasumäär 100 eurot ja ajakulu 3,5h), kuid kostjalt ei saa välja mõista käibemaksuga summat, sest hageja on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE102313213). Hageja selgitas, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisneb tema piiratud käibemaksukohustuslaseks olemine ja kas ta reaalselt seda ka on. Maksu- ja Tolliamet veebilehel (Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri otsing) sellist viidet hageja osas ei nähtu. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 595 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv ja 350 eurot lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4