RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 77 lg 2 kohaselt arvestatakse eluaegse vangistusega karistatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel

§ 76lg-s 4 sätestatut.

Järelikult ei erine eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused neist, mis kehtivad tähtajalist vangistust kandva isiku puhul. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Seejuures peab eluaegset vangistust kandva isiku retsidiivsusrisk olema eriti väike (vt RKKK 05.11.2020, 1-15-400/52, p 9).

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on iseäranis oluline arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, et otsustada, missuguseid potentsiaalseid riske tema varasem käitumismuster endas kätkeb (vt eelviidatud lahend, p 11). 2

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

Kohus on õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kelle käitumine vangistuses ja elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt nt RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9.) Kohtute hinnangud, millele tuginedes jäeti E. Mägi enne tähtaega vabastamata, neile nõuetele aga ei vasta.

1. Kohtud tuvastasid, et E. Mägi on enam kui 28 aasta pikkuse vangistuse jooksul käitunud eeskujulikult, läbinud hulgaliselt erinevaid ühiskonnastavaid ja rehabiliteerivaid koolitusi ja tegevusi, õppinud selgeks riigikeele ning omandanud vaimuliku hariduse. Samuti pidasid kohtud heaks E. Mäe vabanemistingimusi, kuivõrd tal on piisavalt raha vabanemisfondis, kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased ja tugiisik. Lisaks viibib E. Mägi alates
2. aasta septembrist avavanglas, töötab järelevalveta väljaspool vanglat ning on korduvalt käinud lühiajalistel väljasõitudel. Vaatamata neile andmetele ei pidanud kohtud ennetähtaegset vabastamist võimalikuks.
3. Kohtute hinnangul puudub kindlus, et riskitegurid, mis esinesid kuritegude toimepanemise ajal, ei esineks ka vabastamisel. Ringkonnakohus rõhutas, et kuriteo asjaolud viitavad empaatiavõime puudumisele ning kohtule ei ole esitatud andmeid, mis kinnitaksid, et E. Mägi oleks vangistuse jooksul tegelenud enda empaatiavõime arendamisega. Ringkonnakohus leidis kuritegude asjaoludele tuginedes, et E. Mäel on suur sisemine kurjus, mis ei ole vangistuse jooksul kadunud. Kurjust sisustas kohus valdavalt empaatia puudumisega.
4. Tuleb nõustuda kaitsjaga, et ringkonnakohtu seisukoht E. Mäe empaatiavõime (täieliku) puudumise kohta ei leia asja materjalides tuge. Ringkonnakohus tõdes seejuures ise, et tal ei olnud piisavalt andmeid selle kohta, kuidas E. Mägi oma tegudesse suhtub ning kas ta on vangistuse jooksul oma psühholoogilistest probleemidest aru saanud. Ka materjalides ei esine viiteid süüdimõistetu psüühilise seisundiga seotud probleemidele, sh väidetavale empaatia täielikule puudumisele. Kolleegium osutab, et kui määruskaebemenetluses tekib vajadus vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks esitada süüdimõistetule lisaküsimusi, on kohtul õigus vaadata kriminaalasi läbi suulises menetluses (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 331 lg 12). Ka saab kohus koguda täitmiskohtuniku asjades oma äranägemisel tõendeid (RKPSJVK 12.03.2021, 5-20-11, p 21), kusjuures äärmisel juhul võib ta selgepiirilise vajaduse ilmnemisel määrata ka ekspertiisi (RKKK 05.11.2020, 1-15-400/52, p 13). Küll aga ei tohi kohus objektiivse teabe puudumisest jäävat lünka hakata täitma oletuste või kontseptsioonidega, mille kontrollimine on võimatu.
5. Kurjus ei ole meditsiiniline ega juriidiline kategooria, mille inimesele omistamist saaks objektiivselt kontrollida. Sisuliselt keeldus kohus E. Mäge tingimisi enne tähtaega vabastamast üksnes toimepandud kuritegude asjaolude tõttu, sidumata seda arusaadavalt süüdimõistetu praeguse olukorra ja tema prognoositava käitumisega. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada pelgalt aastakümneid tagasi toime pandud kuritegude raskusega.
6. Ei saa jätta tähelepanuta sedagi, et E. Mägi on kandnud viimased kaks ja pool aastat karistust avavanglas. Tema varasemas ennetähtaegset vabastamist puudutavas kohtuasjas pidas Riigikohus avavanglasse suunamist mõistlikuks vaheetapiks enne lõplikku ennetähtaegse vabastamise otsustamist, kuna see annaks võimaluse jälgida süüdimõistetu käitumist vähem kontrollitud keskkonnas (RKKK 05.11.2020, 1-15-400/52, p 12). Nüüdseks ongi kohtud tuvastanud, et E. Mägi on saanud avavanglas probleemideta hakkama. Ringkonnakohus oleks pidanud näitama ära asjaolud, mis veenavad, et E. Mäe hoiakud ja suhtumine pole pika vangistuse jooksul ja edukast avavangla kogemusest hoolimata ikkagi muutunud, ning osutama konkreetsetele kuriteo 3

§ 76lg 4) ebaõige kohaldamisena ja tingib ringkonnakohtu määruse tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määruse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
3. Vastavalt kaitsja põhjendatud taotlusele mõistab kolleegium KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt E. Mäe kasuks välja 300 eurot määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (Allkirjastatud digitaalselt) 4