Obsah (4)

§ 124§ 67§ 121§ 47

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 08. märts 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-245 Haldusasi X kaebus Kaitseressurssi

§ 124lg 3, §-d 203-204) ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD 1.

Kaebaja esitas 03.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni 17.11.2022 otsuse nr 13-4.8/2022/167 ja Kaitseministeeriumi 21.12.2022 vaideotsuse nr 10.5 1/22/4864 tühistamist ning Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni kohustamist kaebaja terviseseisundi uueks hindamiseks. Kaebuse kohaselt tehti Kaitseministeeriumi vaideotsus kaebajale teatavaks 03.01.

1. Kaebaja esitas 06.02.2023 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, selgitades, et sõlmis esindajaga õigusabilepingu 20.01.2023 õhtul, misjärel esindaja haigestus ning oli haige kuni 02.02.
2. Kaebaja märgib, et haigusest tingitud hajameelsuse tõttu arvestas esindaja kaebetähtaega valesti. Samas märgib kaebaja, et kuna kaebetähtaja viimane päev jäi aega, mil esindaja oli haige, ei oleks kaebuse tähtaegne esitamine võimalik olnud. Kaebaja osutab ka sellele, et vaideotsuse tegemisel rikuti Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökorra § 9 lõiget 2, mille kohaselt oleks vaideotsus tulnud edastada kaebajale 10 tööpäeva jooksul vaideotsuse tegemisest, ent see edastati alles 03.01.
4. Vastustaja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, kuna kaebaja poolt esile toodud põhjust ei saa käsitada mõjuva põhjusena. 1 KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja lõppu ning kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb rahuldamata jätta.
6. Kuivõrd enne kaebuse esitamist toimus asjas vaidemenetlus, oleks kaebus tulnud vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „

“) § 47 lõikele 2 esitada 30 päeva jooksul vaideotsuse isikule teatavaks tegemisest arvates. Vaidlust ei ole selles, et Kaitseministeeriumi vaideotsus tehti kaebajale teatavaks 03.01.2023.

§ 67

lõigetest 1 ja 3 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõikest 6 tulenevalt oli eelnimetatud 30-päevase tähtaja esimene päev oli seega 04.01.2023 ning tähtaja kolmekümnes ehk viimane päev 02.02.2023. Kaebaja esitas kaebuse 03.02.2023 ehk pärast kaebetähtaja möödumist. 5.

§-s 71 on sätestatud, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjusena eelviidatud sätte tähenduses on käsitatavad sellised kaebaja tegevusest ja tehtest sõltumatud asjaolud, mille tõttu ei olnud kaebajal objektiivselt võimalik kaebust esitada või asjaolud, mis põhjendatult võisid ajada kaebaja segadusse kaebetähtaja osas. Antud juhul ühtki sellist asjaolu ei esinenud. Isegi eeldusel, et kaebaja väide tema esindaja haigestumise kohta ajavahemikul 23.01.—02.02.2023, on õige – kuigi ühtki tõendit selle kohta kaebaja esitanud ei ole – ei ole tegemist kaebuse esitamist takistanud objektiivse asjaoluga. Õigusabiteenust osutav isik peab oma tegevuse korraldama selliselt, et kliendi huvid oleksid kaitstud ning mõistlikult arvestama esindusülesande vastu võtmisel muuhulgas näiteks esindajate haigestumise riskidega. Kaebetähtaja ennistamise taotluses kirjeldatud olukorras võiks tähtaja ennistamine kõne alla tulla juhul, kui oleks tõendatud, et kaebaja valitud esindaja haigestus nii raskelt, et oli kuni kaebetähtaja lõpuni sel määral suhtlemisvõimetu, et tal ei olnud objektiivselt võimalik kohtule mistahes dokumendi esitamine ega kaebaja teavitamine sellest, et kaebetähtaja järgimiseks tuleb kaebajal endal kaebus esitada või endale teine esindaja leida. Kaebusest võib mõista, et kaebajale õigusabi osutanud isik tegeleb õigusabi osutamisega majandustegevusena. Esindajale pidi olema teada, et kaebetähtaja järgimiseks oleks piisanud ka puudustega kaebuse esitamisest. Sisuliselt oleks piisanud ainuüksi sellest, kui kaebaja või tema esindaja oleks kaebetähtaja jooksul esitanud ühelauselise kaebuse, sõnastades nõude ning märkides, et haigestumisest tingitud põhjustel soovib ta kaebust täpsustada. Sel juhul oleks kohus kaebuse

§ 121lg 3 alusel käiguta jätnud ning andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Taotlusest ei nähtu ühtki asjaolu, mis seda takistanud oleks. Seega ei ole kaebaja ja tema esindaja teinud endast võimalikku, et kaebus saaks tähtaegselt esitatud. Kaebaja või tema esindaja inimlik eksimus kaebetähtaja arvutamisel ei ole asjaolu, millega saaks õigustada kaebetähtaja ennistamist, olgugi, et kaebetähtaeg on mööda lastud vaid ühe päeva võrra. Kaebetähtaja ennistamise seisukohast ei ole mistahes tähtsust sellel, kas vaideotsuse teatavaks tegemisel järgiti arstliku komisjoni töökorras ette nähtud tähtaega.

§ 47

lg 2 kohaselt sõltub kaebetähtaja kulg sellest, millal vaideotsus kaebajale teatavaks tehti, mitte sellest, millal selle oleks pidanud teatavaks tegema. Arstliku komisjoni töökorras ette nähtud vaideotsuse teatavakstegemise tähtaja rikkumine ei saanud seejuures kuidagi mõjutada kaebaja võimalust esitada kaebus 30 päeva jooksul selle otsuse ätte saamisest. 6. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebetähtaeg ennistamata jätta ning kaebuse menetluse

§ 124lg 2 alusel lõpetada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ 2