Obsah (8)

§ 17§ 18§ 43§ 45§ 8§ 27§ 47§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1554

§ 17

lg 1 p 3 peaks usaldusisiku hinnangule lisama võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid. Võlgnik ei ole tuludeklaratsioone Maksuametile esitanud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik, isegi kui hakkaks tegelema aktiivsemalt ettevõtlusega, leiaks töökoha ja sissetuleku, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks kolmandate isikute laenude käendamine arvestamata oma tegelikku võimekust neid nõudeid vajaduse tekkimisel teenindada. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik usaldusisiku hinnangul juba vähemalt 2007-2008 aastal, kui käendas kolmandate isikute (endaga seotud ettevõtete) kohustusi pankade ees. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. 5 2-22-1554 Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse, usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt

§ 18lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada.

Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 7 täitemenetlust, neist aktiivseid menetlusi 3. Rohkem kohtuasju, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, usaldusisikule teadaolevalt algatatud ei ole. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1 ja 2; § 23 lg 1, 3, 4 ja 6; § 31 lg 1 ning

§ 18lg 2 p2 ja §54 lg 2 teeb usaldusisik ettepaneku kuulutada välja O.

V. pankrot ja määrata pankrotihalduriks Jüri Truuts. II Kohtumääruse põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada. 6 2-22-1554
2. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt töötab võlgnik OÜ-s L, tema töötasu suuruseks on 490 eurot kuus. Maksejõuetusavalduse punktis 5.
3. on võlgnik märkinud igakuise sissetuleku suuruseks 1690 eurot kuus, kuid nimetatust ei selgu, sissetuleku allikas. Võlgnikule kuulub S OÜ osa nimiväärtusega 383 eurot, mille suurus kogu osaühingu osakapitalist on 14,98%, võlgnik on hinnanud osa turuväärtuseks 0 eurot. Võlgniku pangakonto jääk oli 30.01.2023 on 44.93 eurot. Transpordiameti Liiklusregistri teatel ei kuulu võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette ega ole kunagi kuulunud, võlgniku abikaasale ajavahemikul 27.06.2014-12.09.2016 (periood, mil kehtis varaühisuse varasuhe) sõidukeid registreeritud ei ole. Riikliku Ehitisregistri andmetel ei kuulu võlgnikule ehitisi kui vallasasju. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Võlgnik omab pensionikontot, mille saldo seisuga 16.02.2023 oli 9680,192 xxxx osakut. Kohustuslik pension ei kuulu pankrotivara hulka, võlgnik ei ole esitanud väljamakse avaldusi. Võlgnik on liitunud täiendava kogumispensioniga, saldo seisuga 16.02.2023 on 91,450 xxxx osakut. Osakute väärtus seisuga 16.02.2023 on 164.41 eurot. Võlgnik omab väärtpaberikontot, millel on Xxxx 0,514 tk hinnaga 133.052800 eurot, mille väärtus seisuga 16.02.2023 on kokku 68.39 eurot. Võlgnik elab kolmandale isikule kuuluval pinnal, kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa täitemenetluse seadustiku kohaselt sissenõuet pöörata. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi 498 677.26 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt välja selgitatud andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 475 511.92 eurot. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 7 täitemenetlust, neist aktiivseid menetlusi on kolm. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid, võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara, mistõttu on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik, isegi kui hakkaks tegelema aktiivsemalt ettevõtlusega, leiaks töökoha ja sissetuleku, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei võimalda võlgniku sissetulek täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. 7 2-22-1554
5. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45lg 2 sätestab, et kui esineb Pankr

S § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada ja

§ 45lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku makseraskused tingitud üle jõu käivatest võlgadest seoses äriühingute kohustuste käendamisega. Võlgnik käendas enne 2007 – 2008.a. 8 2-22-1554 finantskriisi mitmete temaga seotud äriühingute äritegevusest tulenevaid laenukohustusi pankade ees. Finantskriisi tingimustes osutusid osad äriühingud võimetuks osasid oma kohustusi täitma, laenuandjad realiseerisid laenukohustuste täitmise tagatiseks olnud muu vara kuid sellest ei piisanud ning sissenõudjad asusid realiseerima käendusi. Võlgniku varaline olukord ei võimaldanud tal käenduskohustusi täielikult tasuda ja sellega seoses tekkisidki tal püsiva iseloomuga makseraskused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks kolmandate isikute laenude käendamine arvestamata oma tegelikku võimekust neid nõudeid vajaduse tekkimisel teenindada. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgniku muutus usaldusisiku hinnangul maksejõuetuks juba vähemalt
2. –
3. aastal, kui käendas kolmandate isikute (endaga seotud ettevõtete) kohustusi pankade ees. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Samuti on ajutine pankrotihaldur/usaldusisik oma hinnangus välja toonud, et arvestades asjaolu, et võlgnik on lõpetanud Xxxxis xxxx eriala ja asjaolu, et võlgnik on ärimaastikul tegutsenud aastaid (Äriregistri andmetel kehtetuid seoseid äriühingutega 21), on võlgniku sissetulek usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ebaproportsionaalne võlgniku omandatud hariduse ja oskustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
4. Kohus selgitab O. V.le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. O. V.l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
5. Jüri Truuts on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks O. V. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 9