2-23-417 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 24. märts 2023. a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-417 Tsiviilasi Emicaid OÜ avaldus

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud Emicaid OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul on kohustusi ca 138 055,41 euro ulatuses. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankrot. 16.1.
2. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindajad leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 3.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 204 957,76 eurot, vara puudub. Seisuga 16.01.
2. a oli võlgniku maksuvõlg kokku 122 754,79 eurot. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress moodustab 48 910,07 eurot. Kohustused tarnijate ees moodustavad 19 836,75 eurot. Kohustused töötajate ees moodustavad 8 949,41 eurot. Võlgniku tegevus on lõppenud, üürileping on üürileandja poolt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt on püsiv maksejõuetus tõendatud, puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. 2

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik makseraskustes olnud vähemalt viimased viis aastat, mil võlgnikul on olnud pidevalt probleemid maksukohustuste täitmisega. Püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul hiljemalt
2. aasta novembriks, kui võlgniku pangakontod arestiti ja Maksu- ja Tolliamet jättis rahuldamata taotluse maksuvõlgade ajatamiseks. Selleks ajaks pidi võlgniku juhatus saama aru, et sellisel kujul majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Selle asemel on juhatus otsustanud arveldamist jätkata tema kontrolli all oleva osaniku Emicaid Oy Soome arvelduskonto kaudu ning tegevuse jätkamise tulemusena on võlgniku maksukohustused ajas üksnes kasvanud.
3. Ajutise halduri käsutuses oleva info kohaselt tuleb Emicaid OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisvead. Võlgniku maksejõuetuse tingis ennekõike ebaõnnestunud äriplaan, väär rahavoogude prognoos ja riskide hindamine.
4. Ajutise haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt
5. novembris, mil võlgniku omakapital oli miinuses, so -40 404 eurot. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgniku juhatus pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. Hiljemalt
6. a lõpus oleks juhatus pidanud esitama kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 10.01.
7. a, kohtu hinnangul seega hilinenult ÄS § 180 lg 51 rikkudes.
8. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgniku juhatuse liige ei ole aastatel 2018 kuni 2022 raamatupidamist korraldanud. Kohus on seisukohal, et juhatuse liige on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
9. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. 11.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 12.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist 3

§ 29lg 8 alusel taotluse ning kohus rahuldab selle.

Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-125-13 asunud seisukohale, et võlgnikul puudub õigus vaidlustada registrist kustutamise tähtaja pikendamist. Õigustatud isik peab arvestama, et taotlusega võivad kaasneda kulud kuni 396,25 eurot. 14.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 15. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 560 eurot (lisandub käibemaks 312 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Juhatuse liige on nõustunud osaliselt ajutise halduri tasu hüvitama. Eeltoodust tulenevalt ja

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ning juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 087,20 eurot (sh käibemaks) Indrek Lepsoo kasuks. 16. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 3 ja

§ 65

sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2023 725,00 eurot, millest 1/5 on 145,00 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 130,00 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 784,80 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 17. Äriregistri seaduse § 23 lg 8 ja TsÜS § 46 lg 1 alusel tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule P. J. S.ile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4