1-15-5407/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2017, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 27.02.2017 Kohtuasja number 1-15-5407 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kaitsja Sergei Politšev Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.M, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 22.01.2015 ja lõpp 07.01.2019 RESOLUTSIOON: Jätta S.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista S.M-ilt menetluskuluna riigituludesse 171,12 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Sergei Politševi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99915700064882 ning selgitusse märkida „S.M, 1 -155407, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 171,12 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Sergei Politševi poolt süüdimõistetu S.M kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, S.M-ile, kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 10.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 15.09.2015 otsusega tunnistati S.M süüdi KarS § 183 lg 2 p 1, KarS 1 § 199 lg 2 p 9, KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 423 järgi ning KarS § 64 lg 1, KarS § 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.01.2015. S.M on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas kannab karistust neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguste, omastamise, mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt ja narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning s õltuvusprobleemi rahuldamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on ligikaudu 15 aastat süstemaatiliselt varastanud. Soodusteguriks on impulsiivsus ja kuritegelik mõtteviis. Vangistuse jooksul kinnipeetav töötas, läbi s sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, terviserühma vahistatutele ja taasühiskonnastava tegevuse OÜ Corrigo tugirühmas. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametnik teostas eelnevalt nimetatud aadressil elukohakontrolli ning ametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele. Muuhulgas on kinnipeetava elukaaslane ja ema andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on olemas varasem töökogemus. Vajadusel aitasid isikut ema ning elukaaslane. Tema toimetulekut on mõjutanud narkosõltuvus. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid summas 8214 eurot ning isik soovib enda sõnul võlgadest vabaneda . Vabanemisjärgselt on isikul võimalik tööle asuda xxxx xxxx, mida xxxx juhatuse liige on kinnitanud ka telefonivestluses. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et isiku lähedasteks on ema, õde ja elukaaslane. Kinnipeetava elukaaslasel on olnud probleeme narkootikumidega, kuid väidetavalt elukaaslane enam narkootikume ei tarbi. Lisaks nähtub, et isiku elukaaslane on ühel korral kandnud vanglakaristust. Kinnipeetav omab suhteid kriminaalse mõtteviisiga isikutega, kelle kaudu realiseerib varastatud esemeid. Narkootikumide tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus (remissioonis). Isik on olnud 3 aastat metadoon -asendusravil, kuid käesoleval 1 hetkel metadoon-asendusravi ei vaja. Karistusregistris on 16 karistust NPALS § 15 alusel (viimane 2011) ja 27 karistust KarS § 218 alusel (süstemaatiliselt kuni 2009), mis vangla hinnangul viitab tüüpilisele narkosõltlase käitumisele. Kinnipeetava toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus on puudulik ning tegevustes arvestab isik endale soovitava tulemusega, välistades ebaõnnestumise võimaluse. Kinnipeetav ei suuda või ei taha varasematest vigadest õppida ning selle asemel lahendab isik oma probleeme varastades ja samu mustreid korrates. Isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad narkosõ ltuvus ja narkootikumide pidev tarvitamine, mootorsõiduki joobes juhtimine ja süstemaatilised vargused. Lisaks nähtub, et varastamine näib isikule harjumuspärase tegevusena, millel ei pruugi alati ollagi ratsionaalset seletust. Kinnipeetav ei õigusta oma kuritegusid, kuid üritab neid pisendada ja ta asetab meeleldi vastutuskeskme endas väljapoole. Käesolevad kuriteod on isik toime pannud kriminaalhoolduse (üldkasuliku töö) ajal. Kusjuures isik täitis ÜKT ülesandeid kohusetundlikult ning töötas ametlikult. Ühiskonnareegleid rikub isik teadlikult ja täidab valikuliselt. 2 Isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava oht seisneb mootorsõiduki narkojoobes juhtimises, narkootikumide vahendamises ja vägivallaga vastupanu osutamises, kui isikut takistatakse vargust lõpule viimast. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 58 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab võimalikuks S.M enne tingimisi tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 07.01.2019 ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Lisaks on vangla hinnangul otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve kestvuseks soovitab vangla 4 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta S.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Isikut on varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral ja reaalset vangistust kannab isik neljandat korda. Vangla materjalide kohaselt on isikut karistatud 37 korral (koos väärtegudega) varguste toimepanemise eest. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Varguste toimepanemine on muutunud isiku elustiiliks ja peamiseks sissetulekuallikaks. Varasemad karistused ei ole S.M-ile piisavat positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kuriteod, mille eest isik vangistust kannab on toime pandud kriminaalhoolduse ajal (üldkasuliku töö) ajal. Süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Tähelepanuta ei saa jätta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isiku käitumist võib vabaduses mõjutada tema korduv karistatus nii kriminaal kui ka väärteokorras ja pikaajaline narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et isikul on olnud tõsine probleem narkootikumide tarvitamisega ning tema hinnangul on vabaduses uue kuriteo toimepanemise risk suur. Ka S.M-i elukaaslane tarvitab narkootikume, mis võib uue kuriteo toimepanemise riski veelgi suurendada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks kuni karistusaja lõpuni (kuni 07.01.2019) selle läbida nõuetekohaselt. On olemas suur tõenäosus, et ennetähtaegsel vabanemisel isik jätkab varavastaste süütegude toimepanemist. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta S.M-i vabastamist. vangistusest tingimisi ennetähtaegset Kaitsja seisukoht Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Asja materjalidest nähtub, et S.M-i käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on töötanud vangla majandustöödel koristajana, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Corrigo“ ning käesoleval ajal viibib ta Tallinna Vangla avalikus osakonnas. Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses on isikul olemas toetav sotsiaalvõrgustik (ema, 3 elukaaslane ja poeg) , kellega suhted on head ja püsivad ningkinnipeetav on vanglas viibides nendega pidevalt suhelnud. Tema lähedased ootavad teda koju ning on vabanemise korral valmis teda igati toetama. Isikul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kus ta soovib koos perega elada. S.M on olemas varasem töökogemus ning tal on siseviimistleja elukutse. Peale vabanemist on isikul olemas ka reaalne võimalus tööd saada. Eeltoodust tulenevalt on isikul pärast vabanemist kergem ühiskonnas resotsialiseeruda. Materjalidest nähtub, et isikul oli diagnoositud narkosõltuvus (remissioonis). Kaitsja märgib, et isik on ilmselgelt pannud kuriteod toime narkosõltuvusprobleemi rahuldamiseks ning sel põhjusel on isikut ka mitmekordselt kohtulikult karistatud. Käesolevaks ajaks on isik olnud 3 aastat metadoon-asendusravil ning isik hetkel metadoon-asendusravi ei vaja. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetav on oma positiivse käitumisega tõendanud, et ta on asunud paranemise teele. Ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kaitsja hinnangul oleks mõistlik anda isikule võimalus tõestada seda, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib vabaduses kriminaalhoolduse järelevalve all. Kuriteo toimepanemise risk 2 aasta jooksul on 58 %. Kaitsja hinnangul on neid riske võimalik vähendada kriminaalhoolduse käigus. Ühtlasi rõhutab, et on tuvastamata, et S.M oleks kõrgohtlik ühiskonna jaoks. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid isiku ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on peamiselt teise astme kuritegude toimepanemisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et käesolevaks ajaks on S.M-i suhtes karistuse eesmärk täidetud ning kaitsja palub süüdimõistetu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Maakohtu istung 27.02.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tema elukaaslane ei tarvita juba 10 aastat narkootikume. Peale kohtuistungit tegi isik kõik selleks, et läbida enamus programme – ta jättis suitsetamise maha ning sai metadoon- asendusravi. Ta tegi kõik selleks, et tal oleks vanglas hea käitumine ning et kohus annaks talle võimaluse ennetähtaegselt vabaneda. Erinevalt käesolevast karistusest olid temale varasemalt mõistetud karistused lühiajalised (s.o pool aastat ja aasta), kuid käesoleval hetkel jookseb tal juba kolmas aasta vangistuses. Tal on ehitaja elukutse ning tal on olemas ka garantiikiri selle kohta, et teda võetakse ehitusfirmasse tööle. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on elukoha olemasolu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on vabanemisjärgne kindel elukoht olemas. Ühtlasi on kinnipeetaval olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Tööle asumine võib kohtu hinnangul aidata vähendada tegevusetust ja koos sellega ka narkootikumide tarvitamist. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kellega suhted on head ja püsivad, sest toetava lähivõrgustiku olemasolu võib aidata kaasa kinnipeetava taasühiskonnastumisele. Kohus leiab, et kin nipeetava käitumine on olnud vangistuse jooksul hea. Isik läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, läbis taasühiskonnastava tegevuse OÜ Corrigo tugirühmas 4 ning töötas. Muuhulgas puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on vangistatu vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistatu õiguspärane käitumine on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud narkosõltuvus (remissioonis). Kohus märgib, et isik, et kes ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, võib vabanemise korral taas üritada toime panna kuritegusid oma sõltuvusprobleemide rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt saab narkosõltuvust pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. S.M on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas kannab isik karistust juba neljandat korda. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub lisaks, et isik on ligikaudu 15 aastat süstemaatiliselt varastanud. Asjaolu, et S.M on korduvalt karistatud, viitab isiku kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Ühtlasi peegeldab isiku korduvkaristatus, et ta ei ole oma varasematest karistustest kas tahtnud või suutnud teha vajalikke järeldusi edaspidiseks eluks ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise ohtu suurendab muuhulgas asjaolu, et isik omab suhteid kriminaalse mõtteviisiga isikutega. Lisaks ei saa jätta märkimata, et ka isiku elukaaslast on kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul võib kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu ning nendega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Lisaks nähtub , et isik on rikkunud ühiskonnareegleid teadlikult, mis kohtu hinnangul viitab isiku hoolimatule elustiilile ning sellele, et isikul puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Vangla hinnangul on isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 58 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32 %, milliste näol ei ole tegemist madalate riskidega. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S.M pani uued kuriteod toime kriminaalhoolduse (üldkasuliku töö) ajal. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et S.M-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu S.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5