alusel mõista E.N-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse E.N-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele, E.N-ile ja tema kaitsjale. Vangla Pärnu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 20.03.2018.a Harju Maakohtule kinnipeetava E.N kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.N tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 22.02.2017.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 10-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 19.12.2016.a ja lõpp on 19.10.2018.a. E.N kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral, esimene vangistus. Vangistuse ajal töötab, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, distsiplinaarkaristused puuduvad. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. E.N kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et Tallinna Vangla taotluses on E.N elamispinnaks märgitud elamispind aadressil Xxxx. Antud elamispind 3 kuulub Pärnu linnavalitsusele, kes on andnud tähtajatu kasutuslepingu antud elamispinna osas Xxxx. Xxxxosutab ajutist majutusteenust vanglast vabanetutele. Seega elaksid antud elamispinnal kriminaalkorras karistatud isikud. E.N-ile on hetkel Xxxx broneeritud üks koht 2-kohalises toas. E.N saab kasutada nende poolt osutatavat majutusteenust maksimaalselt kuus kuud. Kriminaalhooldusametnik elukoha kontrolli ei teosta, kuna on teadlik antud elamispinnast ja selle tingimustest (kriminaalhooldusametniku kriminaalhooldusalune elab käesoleval hetkel antud elamispinnal). Vabanedes puudub kinnipeetaval garanteeritud alaline töö. E.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha E.N vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.
Kaitsja avaldas, et on prokuröriga samal seisukohal. Kinnipeetav on esimest korda vanglas ja näitab paranemist, on koostööaldis. Elukaaslasega suhtlemine on E.N sõnul välistatud lähenemispiirangu tõttu ja E.N mõistab ka ise, et uus elukoht tuleb otsida senisest elukaaslasest eemal. Kõikide probleemide põhjuseks oli alkoholi liigtarvitamine ja sellega E.N tegeleb. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud E.N ja kaitsja arvamused, leiab, et E.N võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.N isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 4 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajadust ning on suuteline alluma kehtivatele reeglitele. Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud E.N mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüab senist kuritegelikku elustiili muuta ning alkoholist hoiduda, kinnitab ka sotsiaalprogrammi läbimine vanglas. Kohus usub, et tuge kuritegelike hoiakute muutmiseks saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. 4 Kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul võimaldab E.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on E.N olemas ka kindel elukoht ning E.N on nõustunud ka kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.