4-21-3857/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-21-3857 (2330,21,003836) Kohtukoosseis Aarne Sarjas Väärteoasi I.J süüdistatuna LS § 224 lg-te 1 ja 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. oktoobri
3. a otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik I.J apellatsioon Teised apellatsioonimenetluse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna juhtivuurija Alan Vladimirov pooled (ik XXX), Narva RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. I.J-i süüdistatakse LS § 224 lg 1 järgi selles, et ta juhtis
7. septembril 2021 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, s.o kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,11mg/l kohta.
8. LS § 224 lg 2 järgi süüdistatakse teda selles, et ta juhtis
9. septembril 2021 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, s.o kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l kohta. Samuti, et ta juhtis
10. septembril 2021 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, s.o kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,61 +/0,05 mg, seega mitte vähem kui 0,56 mg/l kohta.
11. I.J peeti kinni
12. septembril
14. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur edastas väärteoasja nr 2330,21,003836 Viru Maakohtule karistuse määramiseks, koostades
15. septembril 2021 kohtualluvusse saatmise määruse.
16. Kohus kuulas
17. oktoobril 2021 üle I.J-i ja avaldas asjas kogutud dokumentaalsed tõendid.
18. Kohtuväline menetleja taotles I.J-ile 27 päeva pikkuse aresti mõistmist, millest arvata maha kaks päeva aresti. Lisakaristusena taotleti I.J-ilt üheksaks kuuks juhtimisõiguse võtmist ja konfiskeerida temalt väärtegude toimepanemise vahendina mootorsõiduki Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX .
19. Viru Maakohtu
20. oktoobri
21. a määrusega tunnistati I.J LS § 224 lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot, mis määrati tasumisele ositi nelja kuu jooksul. Samuti tunnistati I.J süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 22 päeva aresti, mille kandmise alguseks loeti
22. september
23. Temalt võeti kuueks kuuks juhtimisõigus. Samuti konfiskeeriti temale kuuluv sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX .
24. Kohtus ei olnud vaidlust I.J-i poolt toime pandud tegude tõendatuse ega süüküsimuse üle, s.o I.J-i ütluste ja kogutud dokumentaalsete tõenditega leidis tõendamist, et I.J on toime pannud LS § 224 järgi kvalifitseeritavad rikkumised. Küll aga ei nõustunud I.J temale kuuluva sõiduki konfiskeerimisega, kuna tal on auto eest veel viie aasta pikkune laen ja sõidukiga saaksid seni sõita teised pereliikmed.
25. Maakohus sellega ei nõustunud, leides, et I.J-ile kuuluv sõiduk tuleb konfiskeerida.
26. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.
27. I.J-i sõnul on tal auto eest tasuda veel laenu tähtajaga viis aastat. Ta saaks sõiduki ära müüa 4000 euro eest. I.J on Transpordiameti õiendi kohaselt kõnealuse auto omanik.
28. Riigikohus on selgitanud, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Süüteo toimepanemise vahendiks on Riigikohus lugenud ka sõiduautot, märkides, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, millest järeldub, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend (vt nr RKKKo nr 3-1-1-37-07, p 16). Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on aga põhjendatud juhul, kui on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus (RKKKo nr 3-1-1-78-13, p 8).
29. Maakohus ei olnud veendunud, et I.J-i on mõistetava karistusega võimalik mõjutada selliselt, et ta tulevikus sarnaseid rikkumisi enam toime ei paneks. Tema varasema karistatuse valguses ei ole välistatud seegi, et ta paneb sama mootorsõidukiga toime ka KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.J puudus igasugune mõjuv põhjus 2 juhtida 20 päeva jooksul kolmel korral mootorsõidukit joobeseisundis. Tema enda sõnul istus ta
30. septembril 2021 rooli selleks, et käia poes alkoholi järel,
31. septembril 2021 selleks, et sõita Tallinnasse tuttava juurde ja
32. septembril 2021 sõitma mineku tingis silmavalu, kedagi teist tal rooli võtta ei olnud ja takso jaoks ei olnud sularaha. Ükski neist põhjendustest ei ole maakohtu hinnangul tõsiselt võetavad. Ka silmavalu ei ole õigusta seda. Kiirabi on ööpäevaringselt valmis osutama meditsiiniabi olukorras, kus abivajaja vajab seda vältimatult või kiirelt.
33. Kui jätta I.J-ile kuuluv sõiduk konfiskeerimata, on küllaltki tõenäoline, et ta jätkab joobes juhtimist. Tuginedes praeguses väärteoasjas kogutud tõenditele ja arvestades tema varasemat karistatust Viru Maakohtu
34. jaanuari
35. a otsusega KarS § 424 järgi, ei ole välistatud tema poolt raskete tagajärgedega väärteo toime panemine ning välistada ei saa ka kuriteo toime panemist.
36. I.J-i varasemad karistused näitavad, et tema suhtes on juba rakendatud erinevaid meetmeid nii tingimisi vangistuse kui ka juhtimisõiguse äravõtmise näol. Paraku nimetatud karistused eesmärki ei saavutanud ja I.J jätkas väärtegude toimepanemist. Kõigi kolme septembrikuus aset leidnud väärteo toime panemiseks kasutas I.J sõiduvahendit Mercedes-Benz. Sõitude eesmärgiks ei olnud midagi sellist, mida ei oleks saanud muul ajal ja viisil saavutada. Esineb risk, et I.J asub taaskord seda sama sõidukit joobeseisundis juhtima, mistõttu on selle konfiskeerimine igati põhjendatud.
37. Maakohtu hinnangul, arvestades konfiskeeritava vara väärtust ning seda, et I.J on ka ühe sõiduki kasutaja, siis ei ole käesoleval juhul konfiskeerimise kohaldamine ka ebaproportsionaalne meede, kuna see ei riiva ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust. Ühiskonna õiglus-, ohu- ja turvatunne on kaalukamad, kui isiku omandiõiguse riivamine. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon
38. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I.J , kes vaidlustab üksnes maakohtu otsust osas, millega temale konfiskeeriti temale kuuluv sõiduk. Ta selgitab, et tal on auto eest veel tasuda 500 eurot tähtajaga viis aastat. Tema ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension. Tema probleemile tuleks läheneda humaanselt. Kohtuvälise menetleja esindaja vastus apellatsioonile
39. Kohtuväline menetleja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
40. I.J on üks kehtiv karistus KarS § 424 lg 1 järgi. Ta juhtis 21 päeva jooksul kolmel korral sõidukit alkoholi piirmäära ületavas määras. Seeläbi tekitas ta ohu nii endale kui ka kaasliiklejatele. Antud sõiduk kuulub I.J-ile . On alust arvata, et ta jätkab samalaadsete rikkumiste toime panemist. Seda kinnitab eelkõige I.J-i varasem liiklusalane käitumine. I.J-ile on sõiduki joobeseisundis juhtimine elustiil. Tal on suure tõenäosusega alkoholisõltuvus ja oma teo keelatusest ning võimalikest tagajärgedest ta aru ei saa. Arvestades väärtegude toimepanemise asjaolusid ja I.J-i eelnevat liikluskäitumist, on kohtuväline menetleja seisukohal, et sõiduki konfiskeerimine on proportsionaalne ja aitab vältida edaspidiselt antud sõiduki kasutamist sarnaste väärtegude toimepanemise vahendina. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukoht, et I.J-ile kuuluv sõiduk tuleb tema poolt edasiste liiklusalaste väärteorikkumiste vältimiseks konfiskeerida, õige.
42. Nimelt tuleb õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis. Mootorsõiduki, kui süüteo toimepanemise vahendi, konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (RKÜKo nr 3-1-1-31-07, p 23).
43. Asja materjalidest nähtub, et I.J on üks kehtiv karistus KarS § 424 lg 1 järgi, mille eest karistati teda viie kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Seega on teda sarnase teo eest ühel korral kriminaalkorras karistatud, kuid mingisugust tõsiselt võetavat mõju see tema käitumisele ei avaldanud. Praeguses asjas on tõendamist leidnud, et ta asus lühikese ajavahemiku vältel kolmel korral alkoholi piirmäära ületavas seisundis temale kuuluva sõidukiga liiklusesse. Õige on ka maakohtu seisukoht, et I.J puudusid igasugused mõjuvad põhjused sellises seisundis liiklusesse asumiseks. Veel enam, I.J seadis oma käitumisega ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara näiteks põhjusel, et tahtis poodi alkoholi järele minna. Samuti otsustas ta sellises seisus, s.o tema joove oli 0,74 mg/l kohta, minna enda elukohast Narvast Tallinnasse tuttava juurde, mil ta Tallinn-Narva maanteel kinni peeti, s.o I.J oleks võinud põhjustada maanteel raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse.
44. Nõustuda saab ka kohtuvälise menetlejaga, et I.J on suure tõenäosusega alkoholiga probleeme ja sellises seisus on tema jaoks tavapärane sõidukiga liiklusesse asuda. Ta ei saa vähimalgi määral aru, missuguseid tagajärgi võivad tema valikud kaasa tuua. Samuti ei ole ta isegi mitte üritanud enda alkoholiprobleemiga seoses abi otsida. I.J-i käitumist ei muutnud ka
45. a mõistetud kriminaalkaristus mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Praeguses asjas ei jäänud samuti väga palju puudu, et I.J oleks kriminaalkorras vastutusele võetud. I.J-i varasem elukäik, tema isik ja praeguse otsuse aluseks olevate rikkumiste asjaolud annavad tunnistust, et I.J võib temale kuuluva sõidukiga ka edaspidiselt liiklusalaseid õigusrikkumisi toime panna ning sellest tulenevalt on vajalik I.J-ile kuuluv sõiduauto kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeerida. Seda seisukohta ei muuda ka tõsiasi, et I.Jon auto eest veel võlgnevus. Taolistele tagajärgedele tulnuks mõelda juba enne kõnealuste rikkumiste toime panemist.
46. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
47. oktoobri
48. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik 4