Obsah (6)

§ 118§ 68§ 74§ 75§ 78§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2023, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-22-454 Kohtukoosseis Sten Lind, Janika K

§ 118lg 1 p-de 1 ja 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.

augustil 2022 üldmenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör vanemprokurör Kelly Kruusimägi Aleksei Dudin Süüdistatav ik: 38908130265, kodakondsuseta, emakeel: vene keel; elukoht: XXX, XXX, töökoht: XXX; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Mart Missik RESOLUTSIOON

1. Apellatsioon rahuldada.
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. augusti 2022 otsus Aleksei Dudinile mõistetud vangistuse osaliselt täitmisele pööramise, kohe ärakantava vangistuse osa määramise ja ülejäänud osas karistuse tingimisi kohaldamata jätmise ning

§ 68kohaldamise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus. Lugeda

§ 68

alusel Aleksei Dudinile mõistetud viieaastasest vangistusest eelvangistuse arvel kantuks 1 kuu 20 päeva. Jätta Aleksei Dudinile mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aastat 10 kuud 10 päeva

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Aleksei Dudin ei pane 4 aasta 1 11 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 1 alusel on Aleksei Dudin kohustatud 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78p 1 alusel on katseaja alguseks 23.

märts.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu
3. augusti 2022 otsus muutmata.
4. Mõista riigilt Aleksei Dudini kasuks tema apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks välja 945 eurot. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus tunnistas
6. augusti 2022 otsusega Aleksei Dudini süüdi

§ 118

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määras kohus, et Aleksei Dudini vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Kohe tuleb A. Dudinil ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänud 4 aastat 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Dudin ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohus luges

§ 68lg 1 alusel koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka A.

Dudini eelvangistuses viibitud 1 kuu 20 päeva ning määras, et A. Dudinil karistusest kohe ära kanda veel 4 kuud 10 päeva vangistust. 2 Maakohus tunnistas A. Dudini süüdi selles, et tema lõi 07.08.2021 kella 20.45 ajal XXX territooriumil kirvega kirvega X pea ja ülakeha suunas. X tõstis löögi blokeerimiseks ja enesekaitseks üles oma vasaku käe, mistõttu kirvelöök tabas teda vasaku käe piirkonda. A. Dudin põhjustas kirvelöögiga tahtlikult X-le vasaku küünarvarre raiehaava keskmise kolmandiku kõrgusel eesmis-sisemisel (volaar-ulnaarsel) pinnal koos küünarluuarteri, küünarluunärvi ning küünarmise randmepainutaja lihase-kõõluse vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Ühtlasi võtab küünarluunärvi vigastuse paranemine aega kauem kui 4 kuud. Mõistetud karistust põhjendas kohus järgnevalt.

§ 118

lg 1 p-dele 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seadusandja näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 4–12 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 8 aastat. Kohus leidis, et kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (löök kirvega pea ja ülakeha suunas) ning ulatuslik tervisekahjustus annaksid piisava aluse mõista karistuse vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Samas arvestas kohus, et lööke oli üks ning konflikt, mis kahetsusväärselt lõppes kirvelöögiga, ei saanud alguse A. Dudinist, vaid süüdistatava ja kannatanu abikaasade omavahelisest tülist, mida A. Dudin läks koos kannatanuga lahendama. Arvestades kergendavate asjaoludena süüdistatava poolt avaldatud kahetsust ja kahju vabatahtlikku osalist hüvitamist, leidis kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus sanktsiooni keskmise määra ja alammäära vahelises suuruses. Kohus ei pidanud vältimatult vajalikuks, et A. Dudin vangistuse täies ulatuses kohe ära kannaks. A. Dudinit on varasemalt küll kriminaalkorras karistatud, kuid süüdimõistev otsus pärineb 2015. aastast. Pärast selle kohtuotsuse kuulutamist on A. Dudin käitunud üldjoontes õiguskuulekalt. Teadaolevalt ei ole A. Dudin pärast menetluse esemeks olevat vahejuhtumit enam olukordi vägivallaga lahendama asunud. Kohus asus seisukohale, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Kohus leidis, et koheselt peaks A. Dudin ära kandma 6 kuud vangistust. Ülejäänud vangistust 4 aastat ja 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui A. Dudin ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

5-aastane ehk maksimaalne katseaja tähtaeg on vajalik hindamaks, kuivõrd suudab A. Dudin hoiduda õigusvastasest tegevusest Maakohus leidis, et mõistetud karistus vastab A. Dudini süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et A. Dudin mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Mõistetud karistus annab ühiskonnale selge signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus. Kohus märkis, et kuna

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ning A.

Dudin viibis eelvangistuses 17.08.-07.10.2021, s.o 1 kuu 20 päeva, on kohe ära kantavaks vangistuseks 4 kuud ja 10 päeva. 3 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Dudini kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Dudinile mõistetud karistuse kohe ära kantava osa pikkust puudutavas osas. Kaitsja taotleb, et A. Dudini kohe ärakantavaks karistuseks määrataks

§ 74lg 1 alusel 1 kuu 20 päeva.

Selle osa palub kaitsja lugeda

§ 68lg 1 alusel kantuks.

Ülejäänud vangistuse 4 aastat 10 kuud 10 päeva palub kaitsja jätta tingimisi täitmisele pööramata maakohtu otsusega nimetatud tingimustel. A. Dudin peeti kahtlustatavana kinni 17.10.2021, misjärel kohaldati talle tõkendina vahistamist. Vahistamine asendati elektroonilise valvega ning Aleksei Dudin pääses kinnipidamisasutusest 1 kuu ja 20 päeva hiljem. Seejärel viibis A. Dudin viis kuud elektroonilise valve all. Harju Maakohtu 02.02.2022 määrusega tühistati süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine ning ka seda asendanud elektrooniline valve. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendiks jäi elukohast lahkumise keeld. Kaitsja leiab, et olukorras, kus isik on olnud kohtueelses menetluses juba ligi kaks kuud vahi all, pole kuue kuu määramine kohe ärakantava karistuse pikkuseks põhjendatud. A. Dudini täiendav ühiskonnast isoleerimine enam kui neljaks kuuks ei kanna enam nn šokiefekti. Seetõttu ei ole tema täiendav vangistusse saatmine eesmärgipärane. Pealegi on maakohtu lahendi argumendid selles küsimuses väga napid. Maakohus on karistuse osalist täitmisele pööramist põhjendanud üldsõnaliselt vajadusega, et A. Dudin mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks tehtu eest ka vastutust. Maakohtu lahendis puudub põhjendus, miks kohtueelses menetluses vahi all viibimine koos viieaastase kontrollnõuetega katseajaga soovitud eesmärke piisavalt ei täida. Seejuures on täielikult jäänud arvesse võtmata ka see, et Aleksei Dudin viibis ca 5 kuud elektroonilise valve all. Väga sarnases olukorras on kohtupraktikas leitud, et vahi all olnud, kuid vabastatud süüdistata karistuse kohaldamine selliselt, et see pööratakse osaliselt täitmisele, ei ole kooskõlas

§ 74

lõigete 1 ja 2 mõttega, sest nn šokiefekt saavutati juba isiku vahi alla võtmisega (Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2021 otsuse nr 1-20-7671 p 25 jj). Ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on osutatud, et karistuse ühe osa täitmisele pööramine ei kujuta endast sedavõrd mitte karistuse reaalset kandmist, vaid pigem süüdistatava hoiatamist vangistusega kaasnevate piirangute tõsidusest. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-99-06 samuti leidnud, et karistuse osaline täitmisele pööramine saab olla eelkõige põhjendatud neil juhtudel, mil katseaeg omab oluliselt tõhusamat mõju just seepärast, et isik on vahetult kogenud seda, mida kujutab endast vangistus. Seda on aga raske loota nende isikute puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvaid tagajärgi (vt 3-1-1-99-06 p 21). Riigikohtu sellistestki argumentidest võib apellandi arvates üheselt järeldada, et šokivangistuse eesmärgid seonduvad eelkõige eripreventsiooniga. Seega tuleb hinnata, kas A. Dudini isiku suhtes on tõepoolest argumente, mis nõuavad tema uuesti saatmist vangistusse. Maakohtu lahendis puudub põhjendus, miks on täiendava šokivangistuse kohaldamata jätmise korral liialt suur tõenäosus, et A. Dudin paneb toime uue kuriteo. Maakohtu lahendis puuduvad põhjendused, miks juba 1 kuu ja 20 päeva vahi all viibimine isiku õiguskuulekust koos kontrollnõuetega piisavalt ei taga. Kaitsja märgib, et enda käitumise parandamata jätmise ja uue kuriteo sooritamise korral satub A. Dudin aastateks vangistusse. 4 Lisaks on A. Dudin hüvitanud praeguseks kuriteoga põhjustatud kahju, mis on karistustkergendav asjaolu. Veel märgib kaitsja, et A. Dudinil ei ole karistusregistri väljavõttest nähtuvalt kehtivaid karistusi.

1. Ringkonnakohus tegi 23.02.2023 määruse apellatsiooni kirjalikus menetluses läbi vaatamise kohta ja andis kohtumenetluse pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Täiendava kirjaliku seisukoha esitas kaitsja, kes märgib, et maakohtu otsuse kuulutamisest möödunud juba üle kuue kuu ning A. Dudin on kogu selle aja elanud täiesti seadusekuulekat elu ning tal puuduvad igasugused õigusrikkumised. Sellest tulenevalt palub kaitsja ringkonnakohtul kaaluda võimalust muuta A. Dudini karistust selliselt, et talle määrataks sama pikk, kuid kontrollnõueteta katseaeg. Ühtlasi taotleb kaitsja A. Dudinile apellatsioonimenetluse õigusabikulu hüvitamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Apellatsioon tuleb rahuldada.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järjepideva praktika kohaselt on karistuse kandmisest osalise vabastamise eesmärk nn šokivangistus ehk lühiajaline (mõnekuuline) vangistus andmaks süüdimõistetule aimu, mida reaalne vangistus endast kujutab, ja mõjutamaks teda sel moel uutest kuritegudest hoiduma. Sellele seisukohale tuginedes on kohtupraktikas asutud seisukohale, et karistuse osaline uuesti täitmisele pööramine pole põhjendatud, kui isik on juba šokivangistuse tavalise pikkusega võrreldavas ulatuses viibinud vahi all. Kuna vahistamine kujutab endast isikult vabaduse võtmist nagu vangistuski ja isiku eelvangistuses viibitud aeg loetakse

§ 68

lg 1 kohaselt karistusaja hulka, on vahistamisega suhtes isiku suhtes šokivangistust sisuliselt juba kohaldatud. Kui isik on juba kogenud, mida vabaduse võtmine endast kujutab, ei täidaks teistkordne vabaduse võtmine enam šokivangistuse eesmärke (vt Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri 2011 otsus kriminaalasjas nr 1-10-14803 ja Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri 2021 otsus kriminaalasjas nr 1-20-7671). Seega oleks karistuse uuesti osaline täitmisele pööramine – vähemalt reeglina – vastuolus vastava instituudi mõttega. Varasem kohtupraktika sarnastes asjades ei ole küll kohtule siduv, kuid valitseva tõlgendusega vastuollu minek eeldaks argumenteerimist, miks on hoolimata sellest, et isik on olnud vahi all, täiendavalt vaja kohaldada talle šokivangitust, st miks ei olnud kohtu hinnangul isiku vahistamine šokivangistuse efekti saavutamiseks piisav. Maakohus ei ole seda küsimust otsuses üldse käsitlenud. Nagu apellatsioonis märgitud, on maakohtu põhjendused, miks on šokivangistuse kohaldamine vajalik, napid ja üldsõnalised. Eelkõige on kohus viidanud toimepandud teo iseloomule. Ringkonnakohus nõustub sellega, et toimepandud teo iseloom – teise inimese 5 kirvega ründamise potentsiaalne ohtlikkus – on selline, et uute samalaadsete kuritegude ärahoidmiseks on põhjust anda isikule tunda, mida selliste tegude eest ettenähtud karistus endast kujutab. Seda, miks pole selleks piisav juba A. Dudini vahi all viibitud aeg, maakohtu otsusest aga ei selgu. Ka ringkonnakohus ei näe selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks eespool kirjeldatud eesmärgil vaja A. Dudinilt veel kord lühikeseks ajaks vabadus võtta. Nagu kaitsja apellatsioonis rõhutatud, on A. Dudini käitumine olnud pärast menetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist olnud õiguskuulekas ning ta on kannatanule hüvitanud tekitatud kahju (mis puutub kaitsja väitesse, et seda tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna, siis kahju – toona osalist – hüvitamist on maakohus juba kergendava asjaoluna arvestanud).
3. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et maakohus on kohaldanud nö kahekordset šokivangistust, mis ei ole kooskõlas šokivangistuse mõtte ja eesmärgiga. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus šokivangistuse kohaldamise osas tühistada. Kuna ringkonnakohus teeb karistuse tingimisi täitmisele pööramise küsimuse osas uue otsuse, tähendab see, et ringkonnakohus peab uuesti määrama katseaja pikkuse ning sellest tulenevalt hakkab ka katseaeg vastavalt

§ 78p-le 1 uuesti jooksma ringkonnakohtu otsuse tegemisest.

Kaitsja on täiendavalt esitatud kirjalikus seisukohas viidanud sellele, et maakohtu otsusest on möödunud juba suhteliselt pikk aeg, mille jooksul on A. Dudin käitunud õiguskuulekalt. Ringkonnakohus nendib, et vastavalt Riigikohtu tõlgendusele ei tohi katseaeg olla lühem kui karistus, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohus kohaldada maakohtu määratust kuigivõrd lühemat katseaega. Ringkonnakohtul on võimalik määrata katseaja pikkuseks 4 aastat 11 kuud. Mis puutub kaitsja apellatsioonimenetluses täiendavalt taotlusse määrata A. Dudinile ilma kontrollnõueteta katseaeg, st kohaldada

§ 74

asemel

§ 73

, siis see taotlus väljub esitatud apellatsiooni piirest: kohtu otsustusele kohaldada karistusest tingimisi vabastamist koos süüdlase allutamisega käitumiskontrollile apellatsioonis vaidlustatud ei ole. 7. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni, tühistab KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel maakohtu otsuse kuuekuulise šokivangistuse kohaldamist puudutavas osas ja teeb KrMS § 340 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel selles osas uue otsuse, millega jätab A. Dudinile šokivangistuse kohaldamata, loeb A. Dudinile mõistetud karistusest kantuks 1 kuu 20 päeva ning jätab ülejäänud osa A. Dudini karistusest

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta 11 kuu pikkust katseaega kohaldades. 8. Kaitsja on esitanud dokumendid selle kohta, et A. Dudinil on tekkinud apellatsioonimenetluses kokku 945 euro suurused õigusabikulud. Arve kohaselt on õigusabi maht olnud 5,25 tundi ja tunnitasu määraks on 150 eurot, millele lisandus käibemaks. Ringkonnakohus peab õigusabi ajalist mahtu asjakohaseks. Ka tunnitasu suurus vastab õigusabituru tavalisele hinnatasemele. Seega tuleb pidada kaitsjatasu suurust mõistlikuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses. Kuna Ringkonnakohus rahuldab apellatsiooni, tuleb õigusabikulu vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 jätta riigi kanda ehk mõista riigilt A. Dudini kasuks välja. Allkirjastatud digitaalselt 6