lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes
Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1403 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 100 eurot, õigusabi kuludest 1188 eurot (sh km) ja volikirja tõlkimise/apostillimise kulud ja postikulu 115 eurot. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 100 eurot vastavalt
Riigilõivu tasumist kontrollides tuvastas kohus, et riigilõiv on jäänud osaliselt tasumata. Kuigi sisulises mõttes sarnaneb hageja nõue hagilise abieluasjaga, ei saa seda siiski liigitada abieluasja kategooriasse ning kohaldada ei saa analoogiat. Tegemist on siiski lepingu lõpetamise nõudega, mille rahalist väärtust ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Seega on tegemist mittevaralise nõudega
RLS Lisa 1 kohaselt tulnuks sellise hagi esitamisel tasuda riigilõivu 420 eurot. Käesolevalt on jäänud riigilõiv 320 euro ulatuses hagejal maksmata. Kuna kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda, peab kostja vähemmakstud riigilõivu tasuma riigi tuludesse. 3
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 1 p-st 1 ja 3 lähtuvalt on kohustatud isikuks menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt riigi kasuks välja mõista vähematasutud riigilõiv 320 eurot, sest kostja on isikuks, kelle kanda jäävad käesoleva otsuse alusel menetluskulud. Hageja on ukrainlane. Hagejal tekkisid kulud volikirja tõlkimisel, apostillimisel ja postiga saatmisel kokku 115 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist kohtuväliste kuludega
p 2 mõttes, need on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostja poolt hüvitamisele. Hageja on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt
p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.
lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hagejal on õigusabile on kulunud 9h, tasumääraga 110€/h (lisandub km), s.o 132€/h. Riigikohus on nt 2013.a leidnud, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasumäär on 120 eurot nii käibemaksuga kui ilma (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Eeldatavalt on tasu viimase 10 aasta jooksul tõusnud. Riigikohus on leidnud, et keerukamatel juhtudel on põhjendatud tasumäär isegi 175 eurot ja 190 eurot nii käibemaksuga kui ilma (2-17-13190 p 18, 2-18-17536 p 18). Samas leiab kohus, et käesolev tsiviilasi ei olnud sisulises mõttes keerukas ega mahukas. Kohtu hinnangul on tasumäär umbes 130-150 €/h tavapärane advokaatide ja/või vandeadvokaatide õigusteenuse eest maksmisel. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud tasumäär, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja asja sisulist keerukust, on käesolevalt 100€/h, millele lisandub käibemaks. Arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja tema poolt esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, leiab kohus, et õigusabile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetav õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kuigi hageja nõude puhul on tegemist harva esineva nõudega ja see on seadusandja poolt vähe reguleeritud, pole see kohtu hinnangul siiski õiguslikult niivõrd keeruline. Tegemist on lepingu lõpetamise nõudega, mille lõpetamiseks näeb konkreetne seadus ette vastava aluse. Lepingu lõpetamiseks polnud seega vajalik lepingu rikkumise asjaolu tuvastamine ja tõendamine. Hagi oli samuti väga lühike (kokku 2 lk), millest sisulist poolt oli veel vähem. Eraldi toob kohus välja, et istung ei kestnud 0,30h, vaid 10 minutit. Kuivõrd hageja oli välismaalane ega asu Eestis ning esindajal oli vaja nii temaga 4 kui kostjaga suhelda, lisaks ettevalmistavad toimingud hagi koostamiseks ja hagi enda koostamine, siis leiab kohus, et põhjendatud ajakulu kokku on 5h. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud kokku 600 eurot (5h x 120€/h, sh km). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 815 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 600 eurot lepingulise esindaja kulud ja 115 eurot kohtuvälised kulud. Kostjalt tuleb riigi tuludesse mõista vähemtasutud riigilõiv 320 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.