Obsah (6)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174

2-22-18643 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18643 Tsiviilasi

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik 12.12.2022 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtule hagi, mille Pärnu Maakohus võttis 20.12.2022.a määrusega menetlusse. 05.01.2023.a määrusega edastas Pärnu Maakohus asja kohtualluvusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale lahendamiseks. Hagi kohaselt Jõgeva notar Kaja Tenisson koostas ja tõestas 03.11.2020 kinnistu jagamise ja võlaõigusliku kinnistu müügilepingu (notariaalakt nr 2474), millega hageja müüs ja kostja ostis kinnisasja (registriosa number 1352935, aadressil xxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond) müügihinnaga 40 000 eurot. Muu hulgas seati koormatud kinnisasjale kostja kasuks hüpoteek summas 40 000 eurot. Kostja rikkus müügilepingu p-st 5.
2. tulenevat tasumiskohustust, mistõttu 30.04.2021 koostas ja tõestas Jõgeva notar Kaja Tenisson hageja taotlusel täiendava tähtaja andmise ning lepingust taganemise ja ülesütlemise avalduse (notariaalakt nr 872), mis toimetati kostjale kätte 04.05.
3. Kostjal oli kohustus täita taganemise avalduse p-s 2.
4. nimetatud tasumiskohustus hiljemalt 19.05.
5. Kostja ei täitnud tasumiskohustust, mistõttu teavitas hageja kostjat 21.05.2021 e-posti teel saadetud teatega, et taganemise avalduse p-le 2.
6. tuginedes on müügilepingust taganemine ja nimetatud müügilepingu ülesütlemine jõustunud. Kostja sai teate samal päeval (s.o 21.05.2021) e-posti teel kätte. Kostja ei andnud hagejale üle kinnisasja valdust. Hageja pöördus nõudega kohtu poole. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja rahuldas 19.04.2022 tsiviilasjas nr 2-21-14603 (edaspidi kohtuotsus) hageja hagiavalduse kostja vastu, tunnustades hageja omandiõigust koormatud kinnisasjale. Kohus lõpetas kostja kaudse valduse koormatud kinnisasjale ja tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatusse kostja kasuks omandi üleandmise tagamiseks sisse kantud eelmärke kustutamiseks, asendades kohtuotsusega kostja nõusoleku. Muu hulgas on kohus kohtuotsuse p-s 23 leidnud, et „kuivõrd hageja on kehtivalt võlaõiguslikust müügilepingust taganenud, on lõppenud ka hüpoteegiga tagatavad nõuded. Kostja ei ole vajalikku tahteavaldust teinud ega esitanud põhjendusi hüpoteegi kustutamisest keeldumiseks. /.../ Kõike eelnevat arvestades kohus rahuldab hageja nõude ja tuvastab kostja kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatust tema kasuks omandi üleandmise tagamiseks sisse kantud eelmärke ning hüpoteegi kustutamiseks. Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusolekut.“. Hageja saatis kostjale 08.12.2022 e-kirja, milles palus esitada hüpoteegi kustutamiseks notariaalselt kinnitatud avaldus või esitada digitaalselt allkirjastatud nõusolek kinnistusportaali kaudu. Kostja ei vastanud hageja pöördumisele. Hageja omandiõiguse teostamine on jätkuvalt takistatud koormatud kinnisasjale kostja kasuks seatud hüpoteegi tõttu. Hageja hinnangul on 19.04.2022 kohtuotsusega tuvastatud, et kostja rikkus müügilepingust tulenevat tasumiskohustust, hageja taganes kehtivalt võlaõiguslikust müügilepingust ning kostjal ei ole tekkinud hageja vastu koormatud kinnisasja osas hüpoteegist tulenevat nõuet, mistõttu on hüpoteegi kanne sisutühi. Kostja on kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, kuid kostja ei ole seda vabatahtlikult teinud. Hageja palus kohustada kostjat tegema tahteavaldus hüpoteegi lõpetamiseks ja andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Hageja palus kostja tahteavaldused asendada kohtuotsusega. 2 2-22-18643 Tartu Maakohus edastas hagimaterjalid 06.02.2023.a kirjaga kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 10.02.2023. Kostja ei ole aga kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on AÕS § 642, AÕS § 66 lg 1, AÕS § 349 lg 1, AÕS § 330, KRS § 341 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kohustab kohus kostjat andma tahteavalduse hüpoteegi lõpetamiseks ning nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Kostja tahteavaldused asendatakse käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on nõudelt tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu kokku 420 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 420 eurot, mis on riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3