Obsah (9)

§ 263§ 121§ 64§ 68§ 47§ 75§ 120§ 74§ 262

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-1785 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika

§ 263lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 15.

novembri 2022 otsus Apellatsioonide esitajad Kadri Vald ja tema kaitsja advokaat Merike Allikmäe ning Lõina Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Kadri Vald Isikukood 48401262738, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, osaline töövõimetus, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkend vahistamine ajavahemikul

1. september kuni
2. september 2022 Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatava kaitsja advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-22-1785 osaliselt, see on Kadri Valdi süüditunnistamises ja karistamises

§ 121

lg 1 järgi (Trollitralli Mängupesa mängutoa episood) ning talle

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

1 2. Kadri Vald süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi (Trollitralli Mängumaja mängutoa episood) ja karistada teda 6 kuulise vangistusega. 3.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista Kadri Valdile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 kuud vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata Kadri Valdi eelvangistuses viibitud aeg 5.

september kuni

1. september 2022 s.o 23 päeva, karistusaja hulka ning mõista Kadri Valdile kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 7 päeva vangistust.
2. Muus osas, seal hulgas

§ 47

alusel karistuse tingimuslikult täitmisele mitte pööramise ning

§ 75

lg 1 alusel määrataud kontrollnõuete ja

§ 75lg 2 p 2,8 alusel määratud kohuste osas, jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata.

1. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kadri Valdi ja kaitsja Merike Allikmäe apellatsioonid jätta rahuldamata.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Küünemäe ja Partnerid kasuks 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot, advokaat Merike Allikmäe poolt Kadri Valdile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta õigusabikulu 129,60 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Kadri Valdi süüdistatakse selles, et tema
4. juunil 2021 kella 11:00 ajal Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Pärna tn 1 Trollitralli Mängupesa mängutoas s.o. avalikus kohas, pani toime avaliku korra raske rikkumise kasutades vägivalda, mis seisnes selles, et olles alkoholijoobe seisundis karjus R.M. ile ja T.M. le, et nad on „värdjad ja värdjate perekond“, ähvardas oma lapse K.M. (s 2013) röövida, sülitas korduvalt eelnimetatud isikute suunas, peksis jalaga lastetoas asuvaid esemeid. Seejärel võttis suust näritud nätsu ja lõi käega R.M. ile vasakule poole vastu pead ajal, mil kannatanu helistas telefoniga häirekeskusesse. Löögi tagajärjel tundis kannatanu R.M. valu. Politsei saabudes jätkas K. Vald kannatanu R.M. i ja ruumis viibinud T.M. suhtes agressiivset tegutsemist - karjumist ja sülitamist ning ähvardas kannatanut R.M. i sõnadega „kas tahad nuga saada“. Ähvardust last röövida ja nuga anda (kannatanu tajus seda tapmisega ähvardusena) võttis kannatanu reaalsetena, sest K. Valdi käitumine on ka varasemalt alkoholijoobe seisundis ettearvamatult agressiivne ja seetõttu pidas kannatanu nende ähvarduse täideviimist reaalsetena. Kogu eelnevat tegevusest olid häiritud ka samas ruumis viibinud tunnistaja T.L. ja tema kolm alaealist last (1,5 aastane; 5 ja 6 aastased), kes hirmunult jooksid peitu ning samuti 2 K.M. ja M.M. , kes hirmunult ja nuttes põgenesid mängutoast õue auto juurde. Ka hilisemalt oli laste turvatunne juhtunust tugevasti häiritud. Oma käitumisega K. Vald rikkus Korrakaitseseaduse § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige; teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Õigusvastane tegevus, mis kahjustab kannatanu tervist ja häirib kõrvalisi isikuid on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Seega pani K. Vald toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus 15. novembri 2022 kohtuotsusega tunnistas maakohus K. Valdi süüdi

§ 120lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 kuud vangistust.

K. Vald tunnistati süüdi ka

§ 121

lg 1 järgi ja teda karistati 4 kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus mõistetud üksikkaristustest kergema kaetuks raskeima karistusega ja mõistis K. Valdile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus K.

Valdi eelvangistuses viibitud aja

1. september kuni
2. september 2022 s.o 23 päeva, karistusaja hulka ning mõistis K. Valdile kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 7 päeva vangistust.

§ 74alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K.

Vald ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati K.

Valdi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustas kohus K. Valdi käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. Lahendades K. Valdi süüküsimust leidis maakohus järgmist. Maakohus, toetudes kannatanu R.M. i, tunnistajate R.M. ja T.L. i ning süüdistatava K. Valdi ütlustele, luges tuvastatuks, et

1. juunil 2021 viibisid süüdistatav, kannatanu, tunnistajad ja viis alaealist last Põltsamaal asuvas MTÜ Trollitrall mängutoas. Esimesena jõudis mängutuppa tunnistaja T.L. oma lastega. Seejärel jõudis mängutuppa K. Vald, kes oli sinna jõudes rahulik ja viisakas. Mingil hetkel jõudsid mängutuppa R.M. , T.M. ning lapsed K.M. ja M.M. . Kohus luges tuvastatuks sellegi, et K Vald soovis oma lapse K.M. ga õue minna, millest tekkis konflikt ja selle põhjustajaks oli K. Vald, kes ei olnud nõus täitma kokkusaamise tingimusi. Konflikti käigus käitus K. Vald ebaviisakalt, solvas kannatanut ja tema perekonda ja ähvardas nad ära tappa. Muu hulgas sülitas ta kannatanu ja tema elukaaslase T.M. suunas ning lõi jalaga mängutoa asju. Pärast neid ähvardusi otsustas kannatanu kutsuda politsei. Selleks helistas kannatanu Häirekeskusesse. K. Valdi ülalkirjeldatud käitumist nägid pealt tunnistaja T.L. ja tema lapsed, kes kõik olid sellest väga häiritud. R.M. ja T.M. kinnitavad, et K. Vald lõi kõne ajal Häirekeskusesse R.M. i telefoni pihta, telefon asus kannatanu kõrva juures ja kuna löök kandus telefonist vastu kõrva tundis kannatanu valu. Tunnistaja T.L. seda lööki ei näinud. K. Vald eitab löömist. 3 Kohus luges kogutud tõendite pinnalt tuvastatuks, et K. Vald lõi R.M. i, sest pidas kannatanu ja tema elukaaslase ütlusi usaldusväärseteks ning süüdistatava oma süüd eitavaid ütlusi mitte. Kohus leidis, et käesolevas asjas ei rajane süüdistus vaid kannatanu ütlustele ning seepärast saab kannatanu ütlusi kõrvutada teiste tõenditega ja seeläbi kannatanu ütluste usaldusväärsust kontrollida. Kohtu arvates on kannatanu ütlused kokkulangevad asjas uuritud teiste tõenditega. Olulisimaks tõendiks, millega saab R.M. i väidet, et K. Vald teda lõi, kontrollida, on kannatanu
2. juunil 2021 tehtud kõne Häirekeskusele, millest on tehtud salvestis. Salvestisel oli kuulda taustal naisterahva valjuhäälset karjumist ja R.M. i hääles tunda kerget ärevust. Järgmisel hetkel on kõnesalvestisel kuulda kannatanu hääletoonis muutust ja ehmatust, millele järgneb ka R.M. i poolne väljend „ta tuli mulle kallale“. Kohus asus seisukohale, et kui inimene väidab, et talle tuldi kallale, saab keskmine inimene sellest aru vaid ühte moodi – üks inimene puudutas teist inimest füüsiliselt ja ilmselt selliselt, et see häiris seda inimest, keda puudutati. Ehk et see peaks olema üldteada, et kui väidetakse, et keegi tuli kellelegi kallale, tähendab see füüsilist vägivalda. Kohus luges veenvaks ja tõenditega koosolevaks seda, et kui R.M. väitis häirekeskuse töötajale, et talle tuldi kallale, mõtles ta selle all rünnakut tema kehalisele puutumatusele ehk siis vägivalda, sh löömist. Seda, et süüdistatav kannatanut süüdistuses märgitud viisil lõi, väidab ka kannatanu elukaaslane T.M. . Kaitsja mõttekäiguga, et T.M. ei ole usaldusväärne tunnistaja, sest tegemist on R.M. i elukaaslasega, kohus ei nõustunud. Tõendeid hinnatakse kogumis ja praeguses asjas sobivad tunnistaja T.M. ütlused ülejäänud tõendikogumiga kokku. Tunnistaja T.L. nägi küll rüselust, kuid konkreetset lööki ta enda sõnul ei näinud, kuna rahustas ja lohutas parasjagu oma lapsi. Kohus ei kahelnud T.L. i ütlustes, kuna tegemist on n.ö kõrvalise isikuga, kellel puudub igasugune huvi käesolevas kriminaalasjas ning ta ei ole kannatanu ega ka kahtlustatavaga lähedalt seotud. Kokkuvõtvalt luges maakohus kannatanu ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et K. Vald lõi mängutoas R.M. i vastu kõrva. Järgnevalt luges kohus tuvastatuks selle, et pärast kõnet Häirekeskusesse lahkus R.M. mängutoast ja läks rahustama oma lapsi, kes põgenesid konflikti käigus õue. K. Vald ja T.M. jäid mängutuppa. Politsei saabudes suundusid K. Vald ning T.M. mängutoast välja koridori, kus nendega liitus R.M. koos saabunud politseinikega. Koridoris jätkus kannatanu ja tunnistaja sõnul sõimamine, sülitamine ja ähvardamine, kõlasid sõnad: „kas tahad nuga saada“. Selliste sõnade ütlemist K. Vald ei eita, küll aga ei mõelnud ta enda sõnul seda tõsiselt. Kohus, hinnates tuvastatud asjaolude kokkulangevust K. Valdile esitatud süüdistuse tekstiga, tõdes, et süüdistus ei kajasta asjaolusid kohtu poolt tuvastatuga sama moodi. Süüdistusega kokkulangevalt on tuvastatud aeg ja koht üldisemalt, ehk siis mängutoa aadress. Ka on süüdistusega kokkulangevalt tuvastatud, et K. Vald karjus R.M. i ja T.M. le, et nad on „värdjad ja värdjate perekond“, ähvardas oma lapse K.M. röövida, sülitas korduvalt eelnimetatud isikute suunas, peksis jalaga lastetoas asuvaid esemeid. Seejärel võttis suust näritud nätsu ja lõi käega R.M. ile vasakule poole vastu pead ajal, mil kannatanu helistas telefoniga Häirekeskusesse. Löögi tagajärjel tundis kannatanu R.M. valu. Politsei saabudes 4 jätkas K. Vald kannatanu R.M. i ja ruumis viibinud T.M. suhtes agressiivset tegutsemist karjumist ja sülitamist ning ähvardas R.M. i sõnadega „kas tahad nuga saada“. Küll aga ei ole süüdistuses kajastatud see, et K. Vald ähvardas mängutoas olles kannatanut ja tema perekonda ära tappa ja et seda kuulis pealt tunnistaja T.L. . Ka ei ole õige süüdistus osas, et T.L. oli tunnistajaks kogu sündmuste ahelale. T.L. i enda sõnul nägi ta pealt vaid seda, mis toimus mängutoas sees (karjumine, ähvardamine ära tappa, sülitamine, mängutoa asjade löömine). See, mis toimus hiljem politsei saabudes koridoris, seda tema pealt ei näinud. Samas on süüdistus üles ehitatud selliselt, et T.L. ja tema lapsed olid tunnistajaks kõigele, mis K. Valdile ette heidetakse. Ehk siis ei erista süüdistus seda, et erinevad teod pani K. Vald toime erinevates ruumides. Ka luges kohus tuvastatuks, et R.M. i löömist T.L. pealt ei näinud, kuigi süüdistus seda sõnaselgelt kajastab. K. Valdile heidetakse ette avaliku korra rasket rikkumist. Kriminaalasjas vaidlesid pooled selle üle, kas MTÜ Trollitrall Mängupesa mängutuba saab käsitleda kui avalikku kohta, kas ja keda tuleb käsitleda antud kriminaalasjas kõrvaliste isikutena ning kas rikutud on avalikus kohas käitumise üldnõudeid. T.L. i sõnul on mängutoa näol on tegemist kohaga, kuhu on igaühel võimalik soovi korral endale sobival ajal mängima minna. Tunnistaja sõnul on mängutuba osadel päevadel avatud kõikidele soovijatele ning seda on lisaks võimalik eelneva kokkuleppe alusel ka broneerida. Kohtuistungil kinnitas T.L. , et
3. juunil 2021 oli mängutuba avatud kõikidele soovijatele. Seega kõik, kes oleksid sellel päeval mängutuppa tulnud, oleksid saanud seal mängida. Nimetatust tulenevalt leidis kohus, et antud juhul tuleb mängutuba käsitleda kui avalikku kohta. Ka K. Vald pidi möönma, et ta viibib avalikus kohas, kuna ta oli teadlik kokkuleppest, mille kohaselt võis ta K.M. ga kohtuda üksnes avalikus kohas. Avalikus kohas käitumise üldnõuded sätestab KorS §
4. Kohus leidis, et K. Valdi käitumine mängumaal ei olnud kooskõlas KorS § 55 sätestatuga. Tunnistajate ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et süüdistatav röökis mängutoas, sõimas ja ähvardas kannatanut ja tema perekonda ebatsensuursete sõnadega, sülitas nende suunas, lõi jalaga mängutoas olevaid esemeid. Seda kõike on kohtuistungil tunnistanud K. Vald ka ise. KorS §-s 55 nimetatud käitumise häirivuse hindamisel tuleb KorS § 57 kohaselt lähtuda keskmisest objektiivsest isikust. On ilmselge, et selline tegevus oli ebameeldiv nii kannatanule kui ka tema perekonnale, kes olid antud olukorras asjaga seotud isikud. Kuid mängutoas viibis lisaks neile ja süüdistatavale veel teisigi inimesi, nimelt olid seal mängutoa omanik ja tema kolm alaealist last. Mängutoa omaniku ütlustest nähtub, et K. Valdi käitumise peale ehmusid tema lapsed sedavõrd, et läksid mängutoa liugtoru taha peitu ja kartsid, et ka neile võidakse viga teha. Laste reaktsioon K. Valdi tegevusele näitab selgelt, et süüdistatava käitumine häiris neid. T.L. i sõnul mõjus aset leidnud sündmus eriti just tema vanimale lapsele, kes oli juhtunust häiritud veel mitu nädalat pärast toimunut. T.L. tunnistas kohtuistungil, et ka temal oli väga ebameeldiv vaadata, kuidas K. Vald temale kuuluval mängumaal maha sülitab ja asju jalaga lööb, sest tema on hiljem see, kellel tuleb sülg maast ära koristada. Iga keskmiselt mõistlik inimene saab aru, et K. Valdi poolne käitumine ei olnud tavapärane ja ühiskonnas igapäevaselt aktsepteeritud. Kohus leidis, et mängutoas olnud kõrvalised isikud olid K. Valdi sealsest käitumisest häiritud ja K. Vald eiras KorS § 55-s sätestatud käitumise üldnõudeid. 5 Riigikohus on lahendis 1-18-7276/80 leidnud, et kvalifitseerimaks kuriteo toimepanemise

§ 263

järgi, tuleb tuvastada asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati. Asjasse mitte puutuva isikuna tuleb käsitleda juhuslikke kõrvalisi isikuid. Käesoleva sündmuse puhul peab süüdistus juhuslikeks kõrvalisteks isikuteks T.L. it, kellele sündmuse keskseks kohaks olnud mängutuba kuulub ja kes oli seal justkui tööl. Samuti ka tema lapsi, kes viibisid kõigile avatud mängutoas eesmärgiga seal mängida. Neil puudus igasugune seos mängutoas aset leidnud kohtumisega ja kohtumisel osalenud isikutega. R.M. suhtles T.L. iga üksnes sellel eesmärgil, et kokku leppida mängutoas viibimise aeg ja maksta selle eest tasu. Kohus nõustus taolise süüdistuse seisukohaga ja leidis, et käesolevas kriminaalasjas tuleb T.L. it ja tema lapsi käsitleda juhuslike kõrvaliste isikutena. Kohus asus seisukohale, et kuigi T.L. it ja tema lapsi tuleb käsitleda kui kõrvalisi isikuid, ei saa lugeda tuvastatuks vägivallaga nende häirimist või ohustamist. Kohus rõhutas esmalt, et antud juhul tuleb kõne alla vaid hinnang K. Valdi löögile häirekeskuse kõne ajal. T.L. kuulis mängutoas olles K. Valdi tapmisähvardusi kannatanu ja tema pere suunas ja need väga häirisid teda ennast ja tema lapsi, kuid kuna selles osas ei ole K. Valdile süüdistust esitatud, ei saa selles osas K. Valdi käitumisele õiguslikku hinnangut anda. Ka ei saa T.L. it ega tema lapsi pidada kõrvalisteks isikuteks sündmuste osas, mis toimusid mängutoa koridoris. T.L. kinnitas, et tema neid sündmusi pealt ei näinud. Lapsi üle kuulatud ei ole. Ka ei ole tehtud etteheidet K. Valdile, et politseiametnikud oleksid kõrvalised isikud. Jääb üle vaid vägivald ehk siis löömine mängutoas, kuid nii nagu T.L. ise tunnistas, seda ta pealt ei näinud. Seega ei saanud ta olla ka sellest, mida ta ei näinud, häiritud. Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus, et ei ole täidetud

§ 263lg 1 kvalifitseerimiseks vajalikud nõuded ning ei saa öelda, et K.

Vald on oma tegevusega täitnud

§ 263lg 1 objektiivse koosseisu.

Edasiselt analüüsis maakohus, kas K. Vald on pannud toime vägivallakuriteod. Kohus luges tuvastatuks, et K. Vald lõi käega R.M. ile vasakule poole vastu pead ajal, mil kannatanu helistas telefoniga Häirekeskusesse. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et sel hetkel, kui K. Vald teda käega vastu kõrva lõi, oli see tema jaoks n.ö korralik pauk. Kannatanul olid sel hetkel kõrvas ka kõrvarõngad ja kui K. Vald vastu kõrva juures olevat telefoni lõi oli kõrval ikka valus ja see punetas ja tulitas veel mõnda aega. Kohus leidis, et ka objektiivse kõrvaltvaataja seiskohast lähtudes on reaalne ja usutav, et löök vastu kõrva põhjustab inimesele valutunnet. Kohus luges kannatanu väite valu tundmise kohta usaldusväärseks. Eluliselt on usutav, et kui lüüakse inimest mingi tahke kõva esemega, tunneb inimene suurema tõenäosusega valu, kui siis, kui löödud oleks näiteks lahtise käega. Ehk siis antud juhul on igati usutav see, et kui K. Vald lõi kõrva ääres asuvat telefoni, kandus löök läbi kõva kattega telefoni ja ilma mingisuguse pehmenduseta (näiteks käsi) üle kannatanu kõrvale ning põhjustas valu. Seega K. Vald tegevus täitis

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu.

6 Kohus tuvastas lisaks löömisele ka ähvardamised – mängutoas ähvardas K. Vald kannatanu ja tema pere ära tappa ja hiljem politsei juuresolekul anda nuga, ehk siis ka ära tappa. Kuivõrd K. Valdile ei ole süüdistust esitatud selles, et ta mängutoas ähvardas kannatanut ära tappa ja kohus ei saa süüdistuse piiridest väljuda, ei saa K. Valdi sellele käitumisele õiguslikku hinnangut anda. Küll aga luges kohus ähvardusteks

§ 120lg 1 mõttes mängutoa koridoris lausutud lause, et „kas tahad nuga saada“.

R.M. ile teadaolevalt on süüdistatav varemgi agressiivsust üles näidanud ning ta on kallale läinud ka enda endisele mehele, K.M. isale. K. Vald on kannatanu sõnul teda ja tema perekonda varasemaltki ähvardanud. R.M. tõdes kohtuistungil, et põhjus mis suurendab tema hirmu süüdistatava ees on asjaolu, et K. Vald on üritanud nende tuttavate kaudu pääseda kannatanu koju, kui neid ennast kodus ei ole. R.M. ile teadaolevalt suhtleb K. Vald suures osas kriminaalse taustaga isikutega, mis suurendab kannatanu hirmutunnet veelgi. Kohus leidis, et oma sisult saab öeldud fraasi „kas tahad nuga saada“ käsitleda kui tapmisega ähvardamist. Iga keskmiselt mõistlik kõrvalseisja saab aru, et lüües kedagi noaga, võib selle tulemusel tekitada teisele isikule kehavigastusi, mille tagajärjel võib halvimal juhul saabuda ka inimese surm. Kohus ei pea väljaöeldut pelgalt praalimiseks. Arvestades konflikti tekkepõhjuseid ja jätkuvat eskalatsiooni, ei ole praalimine välise pildi pinnalt objektiivselt tuvastatav. Kohtulikul arutamisel uuriti prokuröri palvel tõendina ka mängutoa koridoris toimunu kohta vormistatud vormikaamera salvestise vaatlusprotokolli ja ka salvestist ennast. Kohus jättis selle tõendi tõendikogumist kõrvale, kuna selle tõendi kogumisel ja uurimisel on rikutud KrMS § 87 lg 2 nõudeid (vt ka RKKK 3-1-1-86-06, p 6). K. Vald tunnistas kohtuistungil, et ta küll ähvardas kannatanut ja ka tema perekonda, kuid need ähvardused ei olnud suunatud kuidagi laste vastu. Samuti ei mõelnud süüdistatav neid ähvardusi enda sõnul tõsiselt ja ta ei plaaninud neid täide viia. Arvestades K. Valdi agressiivset suhtumist kannatanusse, tema varasemat käitumist ja asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut, on kohtu hinnangul usutav, et kõige selle tagajärjel oli kannatanul põhjust K. Valdi ähvardusi karta. Olenemata sellest, et süüdistatav väitis, et ta ei kavatsenud öeldud ähvardusi täide viia, siis pidi K. Vald täiskasvanud süüvõimelise inimesena vähemalt võimalikuks pidama, et ähvardades kannatanule nuga anda võib kannatanu tema ähvardust tõsiselt võtta ja samuti võivad need temas hirmu tekitada. Kohus luges tuvastatuks, et oma käitumisega täitis K. Vald

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Kohus leidis, et subjektiivsest küljest pani K. Vald

§ 120lg 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime otsese tahtlusega.

Apellatsioonid Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja K. Valdi süüditunnistamist

§ 263

lg 1 järgi ja tema karistamist 2 aastase vangistusega.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 5.

september kuni 27. september 2022 s.o 23 päeva vangistust lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus 1 aasta 11 kuud ja 7 7 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui K. Vald 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 2,8 alusel kohustada K.

Valdi mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja äranägemisel ja valikul määratud sotsiaalprogrammis. Ka taotleb prokuratuur, et ringkonnakohus loeks käesolevas kriminaalasjas kohtukõlbulikuks kirjalikuks tõendiks riikliku süüdistaja poolt esitatud ja kohtu poolt vastu võetud politseiametniku E.M. vormikaamera salvestise vaatlusprotokolli

1. juunist 2021 ja selle lisana videosalvestise DVD plaadil. Samuti taotleb prokuratuur, et ringkonnakohus võtaks seisukoha Tartu Maakohtu poolt
2. septembril 2022 kohtuistungil K. Valdi viivitamatult vahi alt vabastamise menetluse vastavuses KrMS sätetele. Maakohus ei nõustunud K. Valdile süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kuna kohtu hinnangul ei ole täidetud

§ 263lg 1 kvalifitseerimiseks vajalikud nõuded.

Kohus on jaatanud asjaolu, et süüdistuses märgitud mängutuba on avalik koht. Ka leidis kohus, et K. Valdi käitumine mängutoas ei olnud kooskõlas Korrakaitseseaduse § 55 sätestatuga. Samuti leidis kohus, et mängutoas olnud kõrvalised isikud, s.o T.L. ja tema lapsed olid K. Valdi sealsest käitumisest häiritud ja K. Vald eiras KorS § 55-s sätestatud käitumise üldnõudeid. Vaatamata eeltoodule ei lugenud kohus tuvastatuks seda, et T.L. it või tema lapsi vägivallaga häiriti või ohustati. Vaidlustades maakohtu otsustust K. Valdi tegevuse ümberkvalifitseerimist leiab prokuratuur, et kohus on kunstlikult lahutanud kogu K. Valdi poolt 8. juunil 2021 toimepandud teo kaheks eraldi seisvaks sündmuseks. Süüdistuses on käsitletud K. Valdi tegevust ühtse jätkuva tegevusena. Prokuratuuri arvates ei saa lahutada K. Valdi tegevust mängutoas toimunuks ja seejärel koridoris toimunuks tegevuseks. Samale järeldusele on jõudnud ka kohus p-s 20, kus nendib, et „koridoris jätkus kannatanu ja tunnistaja sõnul sõimamine, sülitamine ja ähvardamine“. Kohtuotsuses toodud motiivid K. Valdi tegevuses avaliku korra raske rikkumise objektiivsete asjaolude (avalik koht ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine) esinemise kohta on õiged. Samas ei saa jagada kohtu seisukohta kolmandate, juhuslike isikute toimunust arvamuse osas ja sellele antava juriidilise hinnanguga. Kohtuotsuses on juba viidatud, et avaliku korra rikkumine

§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud tõenditest aga tegi kohus ebaõige, avaliku korra rikkumise koosseisu objektiivsetest tunnustest ja vastavast kohtupraktikast erineva järelduse. Sündmuses osalenud või seda pealt näinud konflikti mittepuutunud kolmandate isikute tegevusele ei saa omistada kogu kvalifitseeritud koosseisu tunnuste nägemist või kuulmist. Vastasel korral ei oleks nad kolmandad isikud, kes erinevalt kannatanust tajuksid kõiki koosseisu objektiivsed tunnuseid. Kohtuotsuse p-s 22 on kohus heitnud süüdistusele ette, et ei ole õige süüdistuse osa, milles väidetakse, et T.L. oli tunnistajaks kogu sündmuste ahelale. See väide on õige vaid selles osas, et nimetatud tunnistaja tõepoolest ei näinud kogu süüdistuses märgitud ja süüdistatavale 8 etteheidetud tegevust, kuid temalt kui antud kriminaalasjas kolmanda isiku käest ei saagi seda eeldada. Riigikohtu 17. mai 2007 lahendis nr 3-1-1-15-07 on asutud seisukohale, et olukorras, kui konflikti lahendamisega füüsilisel teel tõmbab süüdistatav konflikti kaasa ka täielikult konfliktiväliste isikute ringi, kelle rahu ja turvatunnet on rikutud, ulatub sellisel juhul

§-s 121 kirjeldatud teise inimese kehaline väärkohtlemine avaliku korra raske rikkumiseni

§ 263p 1 mõttes, neeldudes selles.

Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et T.L. i ütlustele ja mängutoas viibivate laste juriidilise hinnangu kriteeriumiks pidi olema ainukese asjaolu tuvastamine – kas nad olid süüdlase käitumisest häiritud ja kui intensiivselt. Kohus arvestas ja pidas usaldusväärseks tunnistaja T.L. i ütlusi selle kohta, et sel hetkel, kui K. Vald mängutoas karjuma, räuskama, sülitama ja jalaga asju lööma hakkas, ehmatas isegi tunnistaja ise selle peale. Tema lapsed jooksid mängutoa teise otsa ja hakkasid tunnistajat enda juurde hõikama, kuna olid juhtunust väga ehmatanud. Ei saa nõustuda kohtuotsuses p-s 29 toodud järeldusega, et vaatamata sellele, et T.L. ja tema lapsed olid kõrvalised isikud, ei saa lugeda tuvastatuks, et T.L. it või tema lapsi vägivallaga häiriti või ohustati. Tuvastatud on ju see, et nii tunnistajat kuid tema lapsi väga tõsiselt häiris ja hirmutas kogu tegevus (alustades röökimisest, asjade vastu löömisest rüseluseni) kogumis ja seega nende rahu ja turvatunne sel hetkel konkreetses kohas, mängutoas, oli tõsiselt rikutud. Apellandi arvates kuulub maakohtu otsus samuti tühistamisele osas, millega arvas maakohus tõendite hulgast välja politsei vormikaamera salvestuse ja selle vaatlusprotokolli. Kohtuotsuse motiveerivas osas asus kohus seisukohale, et selle tõendi kogumisel ja uurimisel on rikutud KrMS § 87 lg 2 nõudeid. Mille tõttu on tegemist viidatud rikkumisega ja millises osas on vormikaamera vaatlusprotokollis rikutud kriminaalmenetluse norme, ei ole kohtuotsuses motiveeritud. Maakohtu otsuses viidatud menetlussäte käsitleb ainuüksi sündmuskoha vaatlusprotokolli, mitte teisi vaatlusprotokolle, kuna vaatlusprotokolli vormistamist üldiselt käsitlev § 87 lg 1 antud asjaolu ei sisalda. Maakohtu otsuses on selle küsimuse lahendamisel viidatud Riigikohtu

1. oktoobri 2006 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-86-06, punktile 6, mis on antud kaasuse puhul ainetu, kuna selles lahendati väärteomenetluses alaealise tunnistajana käsitatud isikult kohtuvälises menetluses võetud seletuse seaduslikkust. Videosalvestus on KrMS § 63 lg 1 alusel eraldi tõendi liik ja seega on salvestis kohtus tõendina kasutatav. Prokuratuur on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja raames ei ole tuvastatud, et vormikaamera salvestuse ja sellest tehtud asitõendi vaatlusprotokolli koostamisel oleks rikutud kriminaalmenetlusnorme. Seega tegemist on kohtumenetluses KrMS § 296 sätetega kooskõlas esitatud, kohtus uuritud ja lubatava tõendiga, millega oli võimalik arvestada ka tõendite kogumis. Prokuratuur leiab, et K. Valdi tõkendi, vahistamise, tühistamisel on kohus rikkunud kriminaalmenetluse reegleid. Saab nõustuda kohtu seisukohaga, et kohtuliku uurimise lõppfaasis langes ära süüdistatava vahistamisalus – kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise oht. Samas ei saa nõustuda, et tõkendi tühistamine toimus antud kriminaalasjas menetluslikult õigesti. Tõkendi kohaldamise küsimust kohtulikul uurimisel reguleerib KrMS §
3. septembri 2022 kohus initsieeris süüdistatavale kohaldatud tõkendi jätkuvat põhjendatust pärast kohtulikke vaidlusi ja süüdistatava viimast sõna, seega kohtulik uurimine oli selleks ajaks kohtu poolt lõpetatud, mis on sõnaselgelt öeldud kohtuistungi protokolli leheküljel
4. 9 Kohus viitas nimetatud küsimuse lahendamisel KrMS §-le 130 - kui alused langevad ära, tuleb inimene viivitamatult vabastada. Samas nimetatu on sätestatud KrMS § 131 lõikes 5, mis käsitleb vahistamise ja vahistamisest vabastamise korda eeluurimiskohtuniku poolt. Eelnevat arvestades leiab prokuratuur, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, vabastades süüdistatava K. Valdi vahi alt väljaspool kohtulikku uurimist. Kohtu küsimused süüdistatavale tõkendisse puutuvalt said esitatud alles siis, kui süüdistatav oli saanud esitada viimase sõna KrMS § 303 korras. KrMS § 304 reguleerib, et pärast viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa. Käesolevalt kohus aga langetas ühe sisulise otsuse - vahi alt vabastamise kohe saalist lahkumata. Kirjaliku määruse koostas kohus peale istungit
5. septembril
6. Prokuratuuri arvates oleks kohus pidanud seda küsimust lahendama enne kohtuliku uurimise lõpetamist (KrMS § 298).
7. novembril 2022 esitas apellatsiooni K. Valdi kaitsja M. Allikmäe. Apellatsioonis taotleb kaitsja Tartu Maakohtu
8. novembri 2022 otsuse tühistamist ja K. Valdi õigeksmõistmist talle

§ 121lg 1 ja § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistustes.

Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. K. Valdi õigeksmõistmist

§ 121lg 1 järgi esitatud süüdistuses taotleb kaitsja põhjusel, et K.

Valdi tegevus ei põhjustanud kannatanule valu. Kohtuotsusest ei ole ka üheselt arusaadav, kas kohus tuvastas K. Valdi poolt kannatanu löömise vastu kõrva või löömise vastu telefoni. Tehioludest nähtub ja kohtuotsuses on kirjas, et K. Vald ei tekitanud kannatanule mingeid vigastusi. Kohus tõdes, et ei ole esitatud küll tõendeid raviasutuses antud olukorra fikseerimise kohta, kuid leidis, et valu ei oleks saanud kuidagi arsti juures ka fikseerida. Kaitsja, vastupidi kohtu järeldusele, leiab, et kannatanu ei ole oma ütlustes valu olemasolu usutavalt põhjendanud. Haiglasse mittepöördumine ei saa olla vabandus isikule, kes soovib sündmuse fikseerimist ja kättemaksu. Ka 8. juunil 2021 tehtud telefonikõnes ei väljenda kannatanu enda löömist ega kirjelda valu. Kohus luges ähvardusteks

§ 120

lg 1 mõttes mängutoa koridoris lausutud laused, et „kas tahad nuga saada“ ning tunnistas K. Valdi ähvardamises süüdi. Apellant leiab, et kohus on paisutatult hinnanud mängutoa koridoris lausutud lauset. Ähvardamises

§ 120

lg 1 järgi süüdi mõistmine ja karistamine on toimunud olukorras, kus süüdistatav ise ega ka kannatanu ei ole kordagi kinnitanud, et selline tegu aset leidis. Väidetaval ähvardamisel ei olnud pealtnägijaid ja kuriteo koosseis seondub osapoolte isikliku suhtlemisega, mistõttu kannatanu ja süüdistatava ütlused peaksid olema kõige kaalukamad tõendid asetleidnud sündmuste tuvastamisel. Tunnistaja T.M. on kaitsja küsimusele, et kas K. Vald on kellegi aadressil öelnud ähvardusi, vastanud, et pole meeles. Ta ei teadnud kordagi, kus ründe objektiks oleks olnud R.M. või terve pere. Kuigi K. Vald on öelnud tapmise sõna kasutuse kohta, et ta pidas tapmise all silmas R.M. t ja T.M. t, siis küsimusele „kuidas“, vastas ta, et ei mõelnud tõsiselt et tapaks, „oli sõnakõlks et soovisin, olin närvivapustuse äärepeal.“ Kaitsja arvates ei saa antud juhul rääkida, et K. Vald oma sõnadega oleks tahtnud luua muljet, et seda kõike saab ta teoks teha või et oleks soovinud kahjulikku tagajärge. 10 28. novembril 2022 saabus ringkonnakohtusse K. Valdi apellatsioon, milles ta vaidlustab enda süüdimõistmist täiel määral ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamist. Apellandi arvates hindas prokurör kogu olukorda valesti ja liialdatult. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et ta pole tahtnud avalikku korda rikkuda. K. Vald tunnistab oma süüd karjumises ja sülitamises, muus osas süüd ei tunnista. Ähvardused ei olnud tõsiselt öeldud, need olid öeldud vihahoos. Löömine ei ole tõendatud - meditsiinilist tõendit löömise kohta esitatud ei ole. Kohus ei saa uskuda kannatanu sõnu paljalt ütluse põhjal. See on tühipaljas veendumus mitte tõestatud fakt. T.M. on ebausaldusväärne tunnistaja, sest on R.M. i elukaaslane. R.M. valetas häirekõnes, et ta läks talle kallale. Puudus igasugune füüsiline kontakt. Mängutoas asju pole loopinud- lõi kõigest palli jalaga eemale. K. Vald leiab, et pole ära teeninud kriminaalkaristust mittemillegi eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ning esitatud apellatsioonidega, leiab, et maakohtu otsus K. Valdi süüditunnistamises ja karistamises

§ 121

lg 1 järgi ning tema suhtes

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse moodustamises ja lõpliku kandmisele kuuluva karistuse osas, tuleb tühistada. K. Valdi süüditunnistamine

§ 121

lg 1 järgi Esitatud apellatsioonis taotleb prokuratuur maakohtu otsuse tühistamist K. Valdi süüditunnistamises ja karistamises

§ 121

lg 1 ja § 120 lg 1 järgi ning tema süüditunnistamist

§ 263lg 1 p 1 järgi ja sellest tulenevalt uue karistuse mõistmist.

Esmalt vaidlustab prokuratuur maakohtu otsustust lugeda K. Valdi käitumine

1. juunil 2021 kaheks eraldiseisvaks teoks, s.o mängutoas ja mängutoa koridori trepimademel toimunuks. Prokuratuuri arvates on kohus kunstlikult lahutanud K. Valdi poolt
2. juunil 2021 toimepandud teo kaheks eraldiseisvaks sündmuseks. K. Valdi tegevust tuleb vaadelda ühtse jätkuva tegevusena, nagu on seda käsitletud süüdistuses. Ringkonnakohus prokuratuuri taotlusega, vaadelda K. Valdi tegevust
3. juunil 2021 ühtse jätkuva tegevusena (jätkuva kuriteona), ei nõustu. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab, et K. Valdi käitumises on tuvastatav kaks eraldiseisvat õigusrikkumist, mis ei ole omavahel seotud. Esimese teona on ringkonnakohtu arvates käsitletav K. Valdi käitumine Trollitralli Mängupesa mängutoas ning teise teona tema käitumine Trollitralli Mängupesa koridori trepimademel. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo (vt nt RKKKo otsus asjas nr 1-17-11432) . 11 Ringkonnakohus leiab, et K. Valdi käitumine
4. juunil 2021 Trollitralli Mängupesa mängutoas ja koridori trepimademel ülaltoodud jätkuva süüteo kriteeriumitele ei vasta. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga selles, et K. Valdi rünnakute objektiks oli eelkõige R.M. ja tema perekond. Nõustuda saab sellegagi, et K. Valdi poolt kuriteo toimepanemise viis mängutoas ja mängutoa koridoris on üldjoontes sarnane. Mõlemal juhul K. Vald karjus R.M. i peale, sülitas tema suunas ja pani R.M. i suhtes toime vägivallakuriteo (mängutoas lõi, trepimademel ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega). Ka on K. Valdi käitumine mängutoas ja koridori trepimademel ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et K. Valdi
5. juunil 2021 käitumise käsitlemise jätkuva süüteona välistab K. Valdi käitumises ühtse tahtluse puudumine tegude toimepanemisel. Asjas on tõendamist leidnud, et pärast Häirekeskusesse helistamist, mille käigus K. Vald lõi R.M. i, lahkus viimane mängutoast. T.L. koos oma lastega olid pärast toimunut taandunud mängutoa kaugemasse nurka. Koos K. Valdiga jäi T.M. , kes soovis, et K. Vald viibiks mängutoas kuni politsei saabumiseni. Tunnistajate ütluste kohaselt tuli politseid sündmuskohale oodata pikka aega. T.M. ja K. Valdi arvates kulus politsei tulekuni kuni 40 minutit, T.L. i arvates 15-20 minutit. Politsei vormikaamera salvestiselt nähtuvalt algas salvestis
6. juunil 2021 kell 11:20:
7. Kuigi T.L. i ja T.M. ütluste kohaselt käitus K. Vald politseid oodates kaootiliselt, kord rahunedes, siis jälle ärritudes, ei lahkunud K. Vald ruumist ega püüdnud R.M. ile järgneda ja seda vaatamata sellele, et politsei saabumiseni oli tal selleks aega ja võimalust. Ringkonnakohtu arvates saab K. Valdi taolisest käitumisest (viibimine mängutoas, soovimatus R.M. ile järgneda konflikti jätkamiseks, helistamine kellelegi, et talle järgi tuldaks) teha järelduse, et K. Vald pidas selleks hetkeks konflikti R.M. iga lõppenuks ning tal puudus ka soov selle jätkamiseks. Tõendatud on seegi, et pärast politsei saabumist suundusid T.M. ja K. Vald mängutoa koridori trepimademele politseiga vestlema. Koos politseinikega tuli trepile ka R.M. . Politseinike juuresolekul soovis K. Vald R.M. ile üle anda mänguasjad, mis ta oli toonud tütrele K.M. le üleandmiseks. R.M. keeldus esemeid vastu võtmast. R.M. i keeldumine ärritas K. Valdi ning konflikt puhkes uuesti ja selle käigus ähvardas K. Vald R.M. ile „nuga anda“. Arvestades K. Valdi ja R.M. i vahel tekkinud konfliktide erinevaid põhjuseid (õue minemine, kingituste üleandmine) ja K. Valdi käitumist kahe konflikti vahele jäänud siiski tuntava ajavahemiku jooksul (ei püüdnud lahkunud R.M. ile järgneda), puuduvad ringkonnakohtu arvates kriminaalasjas objektiivsed tõendid, mis lubaksid väita, et K. Valdi tahtlus enne konflikti lõppemist mängutoas oleks hõlmanud tema tahtlust panna toime õigusrikkumine R.M. i suhtes ka mängutoa koridori trepimademel. Ringkonnakohtu arvates tekkis K. Valdil tahtlus R.M. i uuesti ründamiseks, s.o ähvardamiseks, alles mängutoa trepimademel. Teisisõnu, K. Valdi tahtlus kuriteo toimepanemiseks mängutoas ei ole kuidagi ühendatav K. Valdi tahtlusega kuriteo toimepanemiseks trepimademel. 12 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd K. Valdi
8. juuni 2021 käitumises ei ole tuvastatav ühine tahtlus talle süüksarvatud tegude suhtes, siis puudub alus K. Valdi käitumise käsitlemiseks jätkuva kuriteona. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsustusega kvalifitseerida K. Valdi käitumine
9. juunil 2021 Trollitralli Mängupesa mängutoas

§ 121lg 1 järgi.

Arutades K. Valdile

§ 263lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistust, luges maakohus esmalt tõendatuks, et K.

Vald lõi

1. juunil 2021 Põltsamaa linnas Trollitralli Mängupesa mängutoas, hetkel kui R.M. helistas Häirekeskusesse, vastu tema vasaku kõrva juures olnud telefoni ning vastu telefoni tehtud löök kandus üle kannatanu kõrvale. Kohus luges tuvastatuks ka selle, et saadud löögi tagajärjel tundis R.M. valu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase otsustusega. Vastuseks K. Valdi ja kaitsja apellatsioonides esitatud väidetele, mille kohaselt ei ole R.M. i löömine K. Valdi poolt ning R.M. i poolt valu tundmine tõendamist leidnud, märgib ringkonnakohus järgmist. Kaitsja leiab, et kohtuotsusest ei ole võimalik üheselt mõista, kas K. Vald lõi kannatanut vastu kõrva või vastu telefoni. Kuigi ringkonnakohtu jaoks selgusetuks, millist tähtsust omab nimetatud asjaolu K. Valdi süüküsimuse üle otsustamisel, leiab ringkonnakohus, et kaitsja väide on põhjendamatu. Kohtuotsuse punktis 34 on maakohus üheselt sedastanud, et K. Vald lõi käega vastu R.M. i kõrva juures olevat telefoni. Löök kandus läbi kõva kattega telefoni ja ilma igasuguse pehmenduseta üle kannatanu kõrvale. Seega on kohus üheselt määratlenud, et K. Valdi löök tabas esmalt telefoni ja saadud löögi tulemusena tabas telefon R.M. i kõrva. Nimetatud lõiku maakohtu otsusest on tsiteerinud apellatsioonis kaitsjagi ning seda mõistetamatum on ringkonnakohtu jaoks kaitsja eeltoodud etteheide. K. Vald ja kaitsja leiavad apellatsioonides sarnaselt, et R.M. i ütlusi, nagu oleks ta löögi tagajärjel tundnud valu, ei saa lugeda usaldusväärseteks. Esitatud väidet põhistakse sellega, et R.M. ei pöördunud olukorra fikseerimiseks haiglasse. Kaitsja lisab eeltoodud väitele ka asjaolu, et R.M. ei väljendanud valu tundmist ka Häirekeskusesse tehtud kõnes. Maakohus on nimetatud kaitseväidetele kohtuotsuses juba vastanud ja ringkonnakohus nõustub sellekohaste põhjendustega. Ka ringkonnakohtu arvates on igati mõistetav, et mitte iga valuaistingu tekkimisel ei pöörduta kergekäeliselt arsti poole, sest aja möödumisel on põhjendatud loota valu vaibumisele. Pealegi, arsti juurde mittepöördumine iseenesest ei muuda kuidagi ebausaldusväärseteks R.M. i ütlusi, et ta tundis valu. Ringkonnakohtu jaoks ei ole tõsiseltvõetav ka kaitsja väide, nagu muudaks R.M. i poolt Häirekeskuse mitteteavitamine valu tundmisest tema ütlused selle kohta ebausaldusväärseteks. Häirekeskusele helistades annab isik üldjuhul teada konfliktsest sündmusest ning enda soovist saada abi. R.M. i poolt Häirekeskusele tehtud kõnesalvestusest nimetatu ka nähtub. On igati mõistetav, et operatiivset sekkumist vajava kõne ajal, mida Häirekeskusse tehtud kõne ju üldjuhul on, ei hakka isik kurtma löögi tagajärjel valu tundmist. 13 Asjakohatu on ka kaitsja etteheide mille kohaselt on kohus, hinnates valu tundmist R.M. i poolt, teinud seda läbi objektiivse kõrvalseisja. Kaitsja arvates, vastupidiselt kohtu hinnangule (ka kõrvalseisja tunneks valu), tuleb seda tõlgendada kui kõrvaldamata kahtlust KrMS § 7 lg 3 mõttes. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale tulebki kohtul olukorras kus kannatanu on kinnitanud valu tundmist hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Juhul kui objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu (vt RKKKo otsus asjas 3-1-1-29-15). Seega on maakohus asjakohaselt analüüsinud R.M. i poolt valu tundmise võimalust läbi objektiivse kõrvalseisja ning ringkonnakohtu arvates igati põhjendatult tulnud järeldusele, et R.M. i poolt valu tundmine on K. Valdile tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Ringkonnakohtu arvates on K. Valdi ja kaitsja väited R.M. i kättemaksust K. Valdi suhtes paljasõnalised ning kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis mingilgi määral taolisele väitele aluse annaksid. Tegemist on vaid süüdistatava ja kaitsja subjektiivse tõlgendusega toimunu kohta. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K. Vald lõi
2. juunil 2021 Trolltralli Mängupesa mängutoas R.M. i, mille tagajärjel tundis viimane valu. Maakohus, tuvastanud, et K. Vald pani R.M. i suhtes toime kehalise väärkohtlemise, analüüsis edasiselt, kas süüdistatava käitumises esineb

§ 263lg 1 p 1 ettenähtud kuriteokoosseis.

Kohus asus seisukohale, et Trollitralli Mängupesa mängutuba, kus K. Vald kasutas R.M. i suhtes vägivalda, on KorS § 54 tulenevalt avalik koht. Kohus tuvastas sellegi, et K. Valdi käitumine 8. juunil 2021 mängutoas, s.o röökimine, kannatanu sõimamine ja tema perekonna ähvardamine ebatsensuursete sõnadega, sülitamine nende suunas, jalaga mängutoas olevate esemete löömine, ei olnud kooskõlas KorS § 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuetega Ka luges kohus tõendatuks, et K. Valdi ülalkirjeldatud käitumist nägid pealt juhuslikud kõrvalised isikud, s.o mängutoa omanik T.L. ja tema lapsed ning selline süüdistatava käitumine häiris neid tuntavalt. Tuvastanud eeltoodud asjaolud, milliste tuvastatuks lugemisega ringkonnakohus igati nõustub, leidis maakohus, et K. Valdi käitumine ei täitnud siiski

§ 263lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo objektiivset teokoosseisu.

Maakohtu arvates ei saa lugeda tõendatuks, et kõrvalisi isikuid (T.L. it ja tema lapsi) oleks häirinud või ohustanud K. Valdi poolt R.M. i suhtes kasutatud vägivald, sest T.L. ja tema lapsed ei näinud K. Valdi poolt R.M. i löömist. Ringkonnakohus maakohtu taolise arutluskäiguga ei nõustu.

§-de 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord.

§ 263

lg 1 p 1 objektiivse koosseisu moodustab

§ 262

nimetatud tegu, ehk siis avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on seotud vägivallaga. 14 Seega tuleb kohtul

§ 263

järgi esitatud süüdistustes esmalt kontrollida, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab

§-s 262 sisalduvale süüteokoosseisule ja seejärel lahendada küsimus

§-s 263 loetletud kvalifitseerivate tunnuste esinemisest süüdlase käitumises. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on igati korrektselt tuvastanud, et K. Vald rikkus 8. juunil 2021 Trollitralli Mängumaja mängutoas, s.o avalikus kohas, käitumise üldnõudeid ja oma taolise käitumisega häiris ka kõrvalisi isikuid. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et K. Valdi käitumise kvalifitseerimise

§ 263

lg 1 p 1 järgi välistab asjaolu, et kõrvalised isikud ei näinud füüsilise vägivalla kasutamist K. Valdi poolt. Ringkonnakohtu arvates seadis maakohus taoliselt väites K. Valdi käitumise kvalifitseerimise avaliku korra raske rikkumisena sisuliselt sõltuvusse sellest, kas kõrvalised isikud nägid või ei näinud konkreetset vägivallakti, mis on teo

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseerimise aluseks (see, mida T.L.

(tema lapsed) ei näinud, ei saanud teda ka häirida, tl 121 p ). Ringkonnakohtu leiab, et taoliselt otsustades ei ole maakohus hinnanud K. Valdi käitumist 8. juunil 2021 Trollitralli Mängupesa mängutoas kui tervikut, vaid põhjendamatult eraldanud sellest

§ 263

lg 1 p 1 ettenähtud kvalifitseeriva tunnuse, s.o vägivalla kasutamise ning asunud kõrvaliste isikute häirimist vägivallateoga eraldiseisvalt hindama (nägi, ei näinud). Ringkonnakohtu arvates tuleb K. Valdi käitumisele hinnangut andes vaadelda tema käitumist 8. juunil 2021 mängutoas kui tervikut ning nimelt tervikust lähtudes otsustada kas K. Valdi käitumine täitis

§ 263lg 1 p 1 ettenähtud teo objektiivse koosseisu.

Tuvastamist on leidnud, et T.L. (ka tema lapsed) nägi ja kuulis, kuidas K. Vald röökis ähvardusi R.M. i ja tema perekonna aadressil, sülitas nende suunas, lõi jalaga mängutoas olevaid esemeid ning taoline K. Valdi käitumine häiris tuntavalt T.L. it ja tema lapsi kui kõrvalisi isikuid. Ringkonnakohtu arvates ei muuda seega asjaolu, et T.L. ei näinud K. Valdi poolt R.M. i löömist, olematuks K. Valdi poolt käitumise üldnõuete rikkumist ning T.L. i ja tema laste tuntavat, intensiivset häirimist. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi see, kas kõrvaline isik näeb konkreetset vägivallategu mille paneb süüdistatav käitumise üldnõuete rikkumise käigus toime või mitte, ei ole iseenesest süüdistatava käitumise kvalifitseerimisel

§ 263lg 1 p 1 järgi oluline.

Tegemist on tõendamise küsimusega, mis omab tähtsust süüdistatava käitumisele õigusliku hinnangu andmisel. Vastupidine seisukoht viiks ringkonnakohtu arvates

§ 263lg 1 p 1 kohaldamise põhjendamatule kitsendamisele.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd K. Vald oma käitumisega rikkus mängutoas 8. juunil 2021 KorS § 55 toodud käitumise üldnõudeid, mille käigus kasutas K. Vald ka vägivalda ning kuivõrd K. Valdi taoline käitumine tervikuna häiris kõrvalisi isikuid, siis tuleb K. Vald süüdi tunnistada

§ 263lg 1 p 1 järgi.

K. Valdi süüditunnistamine

§ 120

lg 1 järgi Ringkonnakohtu leiab, et maakohus on käsitletavas kuriteoepisoodis tõendeid kogumis hinnates tulnud igati põhjendatult järeldusele, et K. Vald tahtlikult ähvardas R.M. i tapmisega 15 ning R.M. il oli alus karta ähvarduse täideviimist, s.o oma tegevusega täitis K. Vald

§ 120lg-s 1 ettenähtud kuriteokoosseisu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu taolise otsustusega ega pea vajalikuks käesolevas otsuses maakohtu põhjendusi korrata. Taotledes K. Valdi õigeksmõistmist

§ 120

lg 1 järgi leiab kaitsja, et asjas puuduvad tõendid, mis süüdistatava süüd tõendaksid. Kaitsja arvates on K. Valdi süüditunnistamine toimunud olukorras, kus süüdistatav ise ega ka kannatanu ei ole kordagi kinnitanud, et selline tegu aset leidis. Väidetaval ähvardamisel ei olnud pealtnägijaid. Ringkonnakohtu jaoks on kaitsja taolised väited mõistetamatud, sest need on otseses vastuolus nii kannatanu, süüdistatava kui ka tunnistaja kohtuistungil väidetuga. R.M. on prokuröri küsimustele vastates selgitanud, et K. Vald ähvardas talle „nuga anda“. See ähvardus oli K. Valdi poolt suunatud konkreetselt talle. Ka on R.M. selgitanud, et K. Vald ähvardas talle „nuga anda“ politseinike juuresolekul (tl. 92 p). T.M. ütluste kohaselt ähvardas K. Vald mängupesa koridori trepimademel R.M. i noaga ära tappa. See ähvardus oli suunatud R.M. ile (tl. 96 p). Seega on R.M. ise ja tunnistaja T.M. oma ütlustes üheselt kinnitanud, et K. Vald ähvardas Trollitralli Mängupesa koridori trepimademel R.M. ile „nuga anda“, s.o tapmisega. K. Vald on ka ise prokuröri küsimusele vastates väitnud, et tapmise ähvardus R.M. i aadressil kõlas. Ta ütles seda ja see toimus siis kui politsei oli „välja ilmunud“ (tl. 103). Eeltoodut arvestades on kaitsja väide, nagu puuduksid kriminaalasjas isikulised tõendeid, mis kinnitaksid K. Valdi poolt R.M. i ähvardamist, alusetud. Ringkonnakohus, erinevalt maakohtust, leiab, et K. Valdi süüd R.M. i tapmisega (või vähemalt kehavigastuse tekitamisega) ähvardamises kinnitab ka politsei vormikaamera salvestis, millist nähtuvalt ähvardas K. Vald R.M. ile „nuga anda“. Kohtuotsusest tulenevalt jättis maakohus nimetatud tõendi tõendikogumist kõrvale põhjendades seda KrMS § 87 lg 2 nõuete rikkumisega, viidates seejuures RKKKo otsesele asjas nr 3-1-186-06 p-le

1. Kohtu napisõnalisest selgitusest - tõendi (vormikaamera salvestise) kogumisel ja uurimisel on rikutud menetlusnorme - saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et kohus tunnistas vormikaamera salvestise küll tõendiks KrMS § 63 lg 1 mõttes, kuid kõrvaldas selle tõendikogumist menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus märgib esmalt, et mõistetamatu on kohtu väide vormikaamera salvestise uurimisel toimunud menetlusnormi rikkumise kohta. Teatavasti uurib kohtuliku uurimise käigus tõendeid kohus. Milliseid kriminaalmenetluslike vigu tegi kohus politsei vormikaamera salvestise uurimisel, otsusest ei nähtu. Seetõttu puudub ringkonnakohtul ka võimalus hinnata kohtu taolist väidet. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, nagu oleks politsei vormikaamera salvestise kui tõendi kogumisel rikutud KrMS § 87 lg-s 2 toodud normi. 16 KrMS § 87 lg 2 sätestab, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kuidas kohtu poolt viidatud säte s.o KrMS § 87 lg 2, seondub nimetatud salvestise kui tõendi kogumise korraga. Nimetatud säte kehtestab vaid reegli milliseid andmeid ei kanta sündmuskoha vaatlusprotokolli ning selles puuduvad igasugused viited vaatlusprotokolli kui tõendi kogumise korra kohta. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks ka kohtu tehtud viide RKKKo otsusele asjas nr 3-1186-06 p-le
2. Nimetatud otsuses on Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitlenud olukorda, kus väärteomenetluses tunnistajaks olnud isikult oli võetud vaid seletus ning teda ei olnud menetlemise staadiumis üle kuulatud. Kohus asus seisukohale, et kohtukõlbuliku tõendusmaterjali saamiseks tuleb seletuse andnud isik seaduses ettenähtud korras üle kuulata ja saadud teave tunnistaja ütlusena vormistada ning vaid sel juhul on võimalik seda tõendina arvestada. Ringkonnakohus ei näe nimetatud otsuses toodud seisukohtades mingitki seost tõendi kogumise korra olulise rikkumisega. Kolleegiumi arvates on täiesti meelevaldne kõrgema kohtu lahendis toodu sidumine KrMS § 87 lg 2 rikkumisega. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et tõendina kriminaalasjas esitatud politsei vormikaamera salvestise kogumisel ei ole menetleja rikkunud kriminaalmenetluse norme ning tegemist on kohtukõlbuliku tõendiga. Maakohus on asjakohatult viidanud KrMS § 87 lg-le 2, mis käsitleb sündmuskoha vaatlusprotokolli vormistamise nõudeid. Maakohtu viitest Riigikohtu lahendile koostoimes viitega KrMS § 87 lg 2-le võib järeldada, et maakohus ei pidanud lubatavaks vaatlusprotokollis kajastuvate kannatanu selgituste kasutamist iseseisva tõendina. Sellega saab nõustuda, kuid see ei muuda lubamatuks vormikaamera salvestise tõendina kasutamist. Puutuvalt K. Valdi ja kaitsja väidetesse, et süüdistataval puudus soov ähvarduse täideviimiseks, ta ei mõelnud ähvardust tõsiselt, märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 1-19-1849 leidnud, et ähvarduse esitaja peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama). Arvestades, et

§ 120

on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et asjaolul, kas K. Valdil oli kavatsus esitatud ähvardus ka tegelikkuses täide viia või puudus tal sellekohane tahtlus, ei oma tema süüküsimuse üle otsustamisel tähtsust. Isiku tegevuse kvalifitseerimisel

§ 120

lg 1 järgi, on oluline, et esitatud ähvarduse täideviimine näiks reaalsena ähvardatava jaoks. R.M. on kohtuistungil üheselt kinnitanud, et ta võttis süüdistatava ähvardust tõsiselt ja tundis ohtu endale ja oma perekonnale. 17 Ringkonnakohtul, arvestades R.M. i teadlikust K. Valdi varasemast agressiivsusest ja sellest, et K. Vald on varasemaltki teinud R.M. i ja tema perekonna aadressil ähvardusi, asjaolu, et R.M. i sõnul on K. Vald püüdnud pääseda kannatanu teadmata tema koju ning, et K. Vald kasutas mõni hetk enne ähvardamist R.M. i suhtes vägivalda, puudub igasugune alus kahelda kannatanu taoliste ütluste usutavuses. Ka leiab ringkonnakohus, et ülalkirjeldatud olukorras esitatud tapmisähvardus tundub reaalsetena samuti keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kohus on K. Valdi õigustatult süüdi tunnistanud

§ 120lg 1 järgi.

Karistus Apellatsioonis taotleb prokuratuur kvalifitseerida K. Valdi käitumine 8. juunil 2021 Trollitralli Mängupesas tervikuna

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistada teda selle eest 2 aastase vangistusega, mida

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata tingimuslikult täitmisele kui süüdistatav 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime kuritegu ja täidab

§ 75sätestatud kontrollinõudeid ja kohustusi.

Seejuures ei ole prokuratuur apellatsioonis esitanud ühtki põhjendust, miks tuleb K. Valdi karistada nimelt sellises määras karistusega. Kuivõrd ringkonnakohus ei nõustunud tervikuna K. Valdi käitumise kvalifitseerimisega

§ 263

lg 1 p 1 järgi, nagu taotleti prokuratuuri apellatsioonis, kuid kvalifitseeris K. Valdi Trollaitralli Mängupesa mängutoas toimunud käitumise siiski

§ 263

lg 1 p 1 järgi, siis tuleb süüdistatavale seoses tema süüditunnistamisega raskemas kuriteos mõista talle ka vastav karistus. Isikule karistuse mõistmise esmaseks kriteeriumiks on tema süü suurus. Andes hinnangu K. Valdi süü suurusele

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, arvestab ringkonnakohus esmalt, et lisaks kõrvalistele isikute häirimisele, kahjustas süüdistatava käitumine ka tahtmatult konflikti sattunud lapsi K.M. ja M.M. turvatunnet, kes hirmunult põgenesid mängutoast. Tuleb arvestada sedagi, et R.M. i ütluste kohaselt oli K.M. toimunust häiritud veel mõnda aega ka pärast konflikti. Samas arvestab ringkonnakohus asjaolu, et füüsiline vägivald, mida K. Vald kasutas R.M. i suhtes, ei põhjustanud kannatanule kehavigastusi ega vajadust pöörduda arsti poole. Tegemist oli kehalise väärkohtlemise kergeima alternatiivse tagajärje põhjustamisega. Ka arvestab ringkonnakohus, et K. Vald tegutses hetkeemotsiooni ajel, oskamatusest oma emotsioone kontrollida. Nimetatut arvestades leiab ringkonnakonnakohus, et K. Valdi süü suurust tuleb hinnata keskmisest oluliselt väiksemaks. K. Valdi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ringkonnakohus süüdistatava käitumises nimetatud kuriteoepisoodis ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et K. Vald on varem kriminaalkorras karistamata, peab ringkonnakohus kohaseks karistada K. Valdi

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuu vangistusega.

Nimetatud karistusele tuleb liita

§ 120lg 1 järgi maakohtu poolt K.

Valdile mõistetud 18 karistus. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks lugeda

§ 120

lg 1 järgi mõistetud karistus, kui kergem, kaetuks raskema mõistetud karistusega, sest sellisel juhul jääks ähvardamise kui kuriteo ebaõigus sootuks arvestamata. Seetõttu moodustab ringkonnakohus liitkaristuse mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel, saades nii kuritegude kogumi eest mõistetavaks liitkaristuseks 7 kuud vangistust. Kohtuotsuses on maakohus põhistanud, miks ei ole võimalik K. Valdi karistada rahalise karistusega. Samuti on maakohus põhjendanud, miks on vajalikuks panna K. Valdile

§ 75lg 2 alusel täiendavad kohustused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu taolise otsustusega ning ei pea esitatud põhjendusi vajalikuks korrata. K. Valdi suhtes kohaldatud tõkendi- vahistamine- tühistamine Asja materjalidest nähtuvalt tühistas maakohus

1. septembri 2022 määrusega K. Valdi suhtes kohaldatud tõkendi - vahistamine - ja vabastas ta viivitamatult vahi alt (tl 83). Apellatsioonis leiab prokuratuur, vaidlustamata seejuures K. Valdi suhtes kohaldatud tõkendi tühistamist, et maakohus rikkus tõkendi tühistamise menetlemisel kriminaalmenetluse reegleid. Esitatud väidet põhistab prokuratuur sellega, et hetkeks kui kohus asus lahendama K. Valdi suhtes kohaldatud tõkendi tühistamist, oli kohtulik uurimine juba lõppenud ning seega vabastas kohus K. Valdi väljaspool kohtulikku uurimist. Prokuratuur viitab seejuures KrMS § 275 lg-le
2. KrMS § 275 lg 1 kohaselt on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. Nimetatud sättest nähtuvalt või kohus tõkendit valida, muuta või tühistada kohtulikul arutamisel. Seega ei ole nimetatud sättes määratletud, et isikule kohaldatud tõkendi küsimus tuleks lahendada imperatiivselt kohtuliku uurimise käigus, nagu püüab seda väita apellatsioonis prokuratuur. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-106-06 ja ka oma edasistes lahendites (vt nt lahend asjas nr 3-1-1-1-75-13) leidnud, et kriminaalmenetluse seadustiku X peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike I astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt toimuvat. Seega hõlmab kohtulik arutamine kohtuistungi rakendamist, kohtulikku uurimist, kohtuvaidlusi ja süüdistatava viimast sõna aga ka kohtuotsuse tegemist ning selle kuulutamist. Kuivõrd KrMS § 275 lg 1 võimaldab isiku suhtes kohaldatud tõkendi küsimust lahendada kohtuliku arutamise käigus ja kuivõrd kohtulik arutamine hõlmab kohtu poolseid toiminguid alates kohtuistungi rakendamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, siis ei ole maakohus, lahendades K. Valdi suhtes kohaldatud tõkendi küsimust väljaspool kohtulikku uurimist, rikkunud KrMS § 275 lg 1 sätestatut. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus K. Valdi suhtes kohaldatud tõkendi lahendamisel siiski KrMS § 275 lg 3 sätestatut. 19 KrMS § 275 lg 3 kohaselt, kontrollides omal algatusel vahistatuse põhjendatust, selgitab kohus enne määruse tegemist välja prokuröri, kaitsja ja vajadusel ka süüdistatava seisukoha. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on maakohus selgitanud välja üksnes süüdistatava seisukoha ning jätnud välja selgitamata prokuröri ja kaitsja seisukoha nimetatud küsimuses. Ringkonnakohtu arvates tuleb nimetatud rikkumist käsitleda kui kriminaalmenetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus leiab, et kuna nimetatud rikkumisega ei kaasnenud ebaseaduslikku kohtulahendit, siis puudub alus tunnistada ülaltoodud rikkumist oluliseks, mis omakorda tingiks KrMS § 341 lg 2 kohaldamise. Menetluskulu Kaitsja M. Allikmäe esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 129,60 euro suuruses summas, sh käibemaks 21,60 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kohtuotsusega tutvumisele, nõustamiseks kaebuse esitamiseks ning apellatsiooni koostamisele kokku 118 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohutu arvates oli osutatud õigusabi vajalik ja põhjendatud. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
3. juuli
4. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 129,60 eurot, milles sisaldub käibemaks 21,60 eurot. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus tühistab K. Valdi suhtes tehtud maakohtu otsuse osaliselt, s.o teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi ning apellatsiooni, mille alusel ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse esitas prokuratuur, tuleb menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 20