Obsah (8)

§ 230§ 162§ 173§ 174§ 138§ 144§ 218§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2022, Jõhvi Kohtuasja number 2-21-125021 Hagihind 1 364,50 eurot Kohtuistung 13.04

§ 230

lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas nõuete tõendamiseks: üürilepingu nr.18 ja 13.04.2021 sõlmitud üürilepingu esemeks olnud äriruumide üleandmis-vastuvõtmise akti, millega on tõendatud, et kostja kasutas üürilepingu esemeks olnud äriruume kuni 13.04.

1. Hageja esitas nõuete (781,10 eurot) tõendamiseks arved nr R-40221 summas 321,60 eurot (veebruari üür ja majandamiskulud), nr.R-40321 summas 321,60 eurot (märtsi üür ja majandamiskulud) ja R-40421 summas 321,60 aprilli üür ja majandamiskulud. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on vähendanud aprillikuu arvet ja nõuab üüri ja majanduskulude tasumist aprillikuus üksnes 13 päeva eest. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud arved on tasutud. 13.04.2021 äriruumi üürilepingu nr.18 üleandmise-vastuvõtmise aktis on kostja seaduslik esindaja kinnitanud, et akti allakirjutamise hetkel oli kostjal tasumata arved veebruarikuu ja märtsikuu eest ning kohustus võlgnevuse tasuma hiljemalt 30.05.
2. Hageja esitas nõude üürilepingu p.4.1.8 alusel ruumide kasutamisel kostja pool parketile tekitatud kahju hüvitamiseks 321 eurot. Üürilepingu p.4.1.8 kohaselt kohustus kostja üürnikuna hüvitama Üürileandjale kõik Üürniku süü läbi Ruumi, hoone või hoone süsteemide ja seadmete rikkumisest tekitatud kahjud nende faktilises ulatuses. 13.04.2021 üleandmise-vastuvõtmiseaktis fikseerisid hageja ja kostja, et üüritud ruumide kasutamise käigus on saanud kahjustada parkett. Kostja kohustus kahjustused kõrvaldama hiljemalt 30.04.
3. Üleandmise-vastuvõtmise aktis leppisid pooled kokku, et kui üürnik ei kustuta võlgnevust hiljemalt 30.05.2021 võib üürileandja nõuda üürnikult kohustuste täitmist ja esitada kahjunõude lepingu p.7.5.1 järgi. Lepingu p.7.5.1 kohaselt Üürnikul on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda enda majandustegevusest tulenevatel põhjustel, teatades sellest Üürileandjale vähemalt 3 (kolm) kuud kirjalikult ette. Nimetatud tähtaeg võib lüheneda juhul, kui ruumidele leitakse uus üürnik enne nimetatud tähtaja möödumist. Ette teatamistähtajast mittekinnipidamisel ning juhul kui Üürileandja on sunnitud üürilepingu üles ütlema Üürnikust tulenevatel asjaoludel, on Üürileandjal õigus nõuda hüvitust kahjude katteks kolme kuu üürisumma ulatuses. Maakohus on seisukohal, et antud juhul leppisid poole kokku leppetrahvis, mille arvestuse lähtutakse üürilepingu p-s 7.5.1 sätestatust, s.o kui üürnik ei tasu kokkulepitud tähtajaks üüri ja majandamiskulude võlgnevust, võib üürileandja nõuda leppetrahvi samadel alustel nagu see on märgitud p-s 7.5.1, so kuni kolme kuu üürisumma ulatuses (3x201). Hageja esindaja selgitas kohtuistungil, et kuigi hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi kuni kolme kuu üüri eest, küsis hageja üüri ainult ühe kuu eest. Tegelikkuses küsib hageja üüri rohkem kui ühe kuu üüri eest (321 eurot), so 120 eurot rohkem. Maakohus lähtub esindaja selgitustest, et üürileandjal oli soovi küsida leppetrahvi ainult ühe kuu eest, seega on põhjendatud leppetrahviks 201 eurot. Hageja esitas nõude viivise nõudes summas 262,40 eurot. Üürilepingu p-s 3,5 on sätestatud, et lepingu punktis 3.
4. ja 3.
5. nimetatud maksete mitteõigeaegsel tasumisel maksab Üürnik viivist 0,5 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest tasumata summast lähtudes. Viiviste tasumine toimub Üürileandja poolt esitatud viivisearvete alusel arvel näidatud kuupäevaks. Kostja ei ole vaidlustanud selgelt, et on arvete tasumisega viivitanud perioodil 01.06.2021 kuni 10.11.2021 kokku 164 päeva. Kohus arvestab, et hagejal oli õigus 164 viivitatud päeva eest nõuda viivist 263,71 eurot (1,608 x164). Tulenevalt sellest, et hageja nõuab viivist väiksemas summas, rahuldab kohus hagi hageja poolt nõutud summas, so 262,40 eurot. Maakohus rahuldab hagi osaliselt summas kokku 1244,50 eurot (781,10+201+262,40). 11.Maakohus leiab, et kostja väited: hagi on ennatlik, pahatahtlik ja vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga ning perspektiivitu, on asjakohatud.
6. Kostja taotles esialgses vastuses tunnistaja ärakuulamist. Kostja 13.04.2022 kirjas teavitas kostja seaduslik esindaja, et tunnistaja ei viibi Eestis ja palus asja menetleda edasi kirjalikus menetluses. Maakohus lähtus taotlusest ja kostja edasisest käitumisest tulenevalt (kostja esindaja ei ilmunud kohtuistungile ja ei vastanud kohtunõudele), et kostja loobus tunnistaja ärakuulamise taotlusest. Menetluskulude jaotus 13.

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Asja menetlev kohus määrab samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalisel rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta rahuldatud ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

§ 162lg 1 sätestatust.

14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Aleksei Naumkin, kes vastab

§ 218sätestatud nõuetele.

1. Hageja 13.04.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluses kulutusi summas 700 eurot (s.h riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 500 eurot (5 h)). Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja hageja menetluskuludele seisukohta ei esitanud.
2. Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust hinnaga 100 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 100 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. 17.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-11514, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud õigusabitoimingutele 5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud õigusabitoimingute ajakulu on käesolevas menetluses vajalik ja põhjendatud. 18. Hageja on tasunud menetluses hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 200 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja see makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis riigilõivu kulu on põhjendatud kulu. 19. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 700 eurot (s.h riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 500 eurot). 20.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik