lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled palusid kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Samuti 2 kinnitasid pooled, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
5. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 7. Poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks 3 päevale on kooskõlas
8.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole käesolevas tsiviilasjas tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 315 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas 157,5 eurot (315eurot : 2). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 157,5 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr EEXXX LHV Pangas selgitusega „Revensen OÜ hagi E. T. vastu”. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.